Kõnnu vald (1939)

Virumaa valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi, kus on näha ka Kõnnu valla piiride muutumine, millega koos muutus Harjumaa ja Virumaa piir

Kõnnu vald oli vald Harju maakonnas aastail 1939–1950. Vallamaja asus Kolgakülas.

Kõnnu vald moodustati 1939. aasta vallareformiga senise Kõnnu valla maa-aladest, senise Kolga valla Hara küla idapoolse osa maa-alast, senise Aaspere valla ja Palmse valla maa-aladest.

Kõnnu vald moodustati: a) senise Kõnnu valla maa-alast, välja arvatud talude nr. A-57, A-59–A-61, A-63, A-64, A-23 ja A-171 lahus-heinamaatükkide ning Kolga metskonna Suru metsandiku kvartaali nr. 66 maa-alad; b) senise Kolga valla Hara küla idapoolse osa maa-alast; c) senise Aaspere valla Valgejõe küla, Sammelselja, Ristlaane, Papli ja Mikupõllu talude maa-aladest ning Joaveski vabriku töölismajade piirkonnast; d) senise Palmse valla Joaveski vabriku piirkonnast.

Esimene vallavanem oli Kaarel Heinver.

1939. aastal oli vallas 3851 elanikku, territooriumi suurus oli 21 239,44 ha. 1939. aastal kuulusid Kõnnu valla koosseisu: Suru, Metsanurga, Kõnnu, Soosilla, Kemba, Kalme, Kimbalu, Murksi, Järvi, Uuritsa, Vanaküla, Valgejõe, Joaveski, Kolgaküla, Parksi, Нага, Tammispea, Vihasoo ja Kasispea, Loksa alevik, Loksa küla, Viinistu, Turboneeme, Pärispea ja Suurpea külad.

13. augustil 1941 valiti vallavanemaks Arved Heinsoo, kellele valla täitevkomitee esimees Valter Eslon asjaajamise ja kassa üle andis.

Vald kuulus Riigivolikogu 17. valimisringkonda, kust oli valitud Jakob Kalle.

Külanõukogude moodustamine ja valla likvideerimine

8. augustil 1945 moodustati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega vallas Kõnnu ja Loksa külanõukogu.

26. septembril 1950 arvati vald Loksa rajooni koosseisu.