Lääne maakond
| See artikkel räägib praegusest maakonnast; ajaloolise maakonna kohta vaata artiklit Läänemaa. |
| See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
| Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
| Lääne maakond Läänemaa |
|
|
Läänemaa vapp |
Läänemaa lipp |
|
|
| Pindala: 2383,12 km² |
| Elanikke: 27 283 (1.01.2011)[1] 24 569 (1.01.2012, arvestatud rännet)[2] |
| Maakonnalinn: Haapsalu |
|
|
Lääne maakond ehk Läänemaa on 1. järgu haldusüksus Eestis. Hõlmab endise Haapsalu rajooni ala.
Lääne maakond asub Lääne-Eestis. Läänemaa naabermaakondadeks on kirdes Harju maakond, idas Rapla maakond, kagus Pärnu maakond ning läänes Saare ja Hiiu maakond.
Sisukord |
Loodus [muuda]
Läänemaa pinnamood on valdavalt tasane ja pinnakate suhteliselt paks. Lääne maakond jääb tervenisti Lääne-Eesti madalikule. Rannajoone pikkus on umbes 415 km. Seda liigestavad lahed (Haapsalu laht, Matsalu laht, Rame laht) ja poolsaared (Noarootsi poolsaar, Virtsu poolsaar, Saastna poolsaar, Puise poolsaar). Suuremad saared on Vormsi saar ja Osmussaar, neile lisandub ligi 300 Väinamere laidu (Pasilaid, Hobulaid, Rukkirahu, Sõmeri, Liialaid, Tauksi, Kumari). Saared hõlmavad maakonna territooriumist 4,2 %. Kõrgeim punkt merepinnast on Pikajala mägi - 60 m.
Kokovkin (1998) eristab seal 8 esilekerkivat maastikuüksust[3]:
- Vihterpalu–Nõva liivikute ja soode piirkond
- Vormis–Ridala piirkond (sh Vormsi saar, Noarootsi, Matsalu ja Haapsalu lahe vaheline ala koos väikesaarte ja laidudega. Maastikuüksusele on karakteerne oosid.
- Kullamaa–Martna–Taebla piirkond
- Piirsalu–Palivere–Loodna piirkond
- Kasari–Vigala–Velise piirkond oma iseloomulike soomassiivide ja luhtadega
- Kirbla–Paatsalu piirkond lainjate meretasandikega.
- Soontagana piirkond, mida ilmestab moreeniga kaetud aluspõhjakõrgendikud ja viimaseid ümbritsevad sooalad
- Nurtu–Kõrve piirkond, mis on sooderikas
Läänemaa on üks Eesti soostunumaid piirkondi: soostumus on 24% pindalast[4].
Kaitstav loodus [muuda]
Pikemalt artiklis Lääne maakonna kaitstavate loodusobjektide ja -alade loend
Läänemaa territooriumil asub Matsalu rahvuspark.
Veekogud [muuda]
Pikemalt artiklis Lääne maakonna veekogude loend
Lääne maakonna veekogud kuuluvad Lääne-Eesti vesikonda ja jagunevad Matsalu ja Harju alamvesikonna vahel. Maakonnas loendatakse 24 allikat, 16 jõge, 25 oja, 29 peakraavi, 22 kraavi, 67 looduslikku järve, 5 paisjärve ja 4 tehisjärve.[5]
Suurim jõgi on Kasari jõgi (127,3 km) koos oma arvukate lisajõgedega. Suurim järv on Sutlepa meri (203,3 ha). Järvederohkeimad alad on Nõva rannikupiirkond, Läänemaa Suursoo piirkond, Noarootsi keskosa (endine Silmeni väin) ja Virtsu-Nehatu piirkond. Enamus Lääne maakonna järvi on rannikujärved - endised mereosad (jäänukjärved).
Merealad [muuda]
Lahed, väinad [muuda]
Pikemalt artiklis Lääne maakonna mereosade loend
Saared [muuda]
Pikemalt artiklis Lääne maakonna saarte loend
Kohalikud omavalitsused [muuda]
Lääne maakonnas on 12 omavalitsusüksust:
Linn [muuda]
Vallad [muuda]
Hanila vald - Kullamaa vald - Lihula vald - Martna vald - Noarootsi vald - Nõva vald - Oru vald - Ridala vald - Risti vald - Taebla vald - Vormsi vald
Rahvastik [muuda]
Demograafilised näitajad [muuda]
Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Lääne maakonnas 27 477 elanikku. Neist 46,45% oli mehed ning 53,55% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 8,95‰, suremuse üldkordaja 12,99‰ ja loomulik iive -4,04‰. 87,80% elanikest oli eestlased ja 9,03% venelased. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 14,55%, tööealisi (vanuses 15-64) 67,90% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 17,55%. Töötuse määr[6] oli 8,9%. Elanike tihedus oli 11,5 in/km².[1] Linnarahvastiku osatähtsus on 42,5 %.[1]
Asustusüksused [muuda]
Lääne maakonnas on 2 linna, 6 alevikku ja 232 küla.
- Linnad
- Haapsalu - Lihula
- Alevikud
- Palivere - Paralepa - Risti - Taebla - Uuemõisa - Virtsu
- Külad
- Aamse - Alaküla - Allika - Allikmaa - Allikotsa - Ammuta - Auaste - Aulepa (Dirslätt) - Borrby - Diby - Dirhami (Derhamn) - Ehmja - Einbi (Enby) - Elbiku (Ölbäck) - Emmuvere - Enivere - Erja - Esivere - Espre - Fällarna - Förby - Haeska - Hälvati - Hanila - Hara (Harga) - Herjava - Hindaste - Höbringi (Höbring) - Hobulaiu - Hosby (Noarootsi) - Hosby (Vormsi) - Hullo - Ingküla - Jaakna - Jalukse - Jõesse - Jõgisoo - Jõõdre - Järise - Kaare - Kaasiku - Kabeli - Kabrametsa - Kadaka - Kadarpiku - Kaevere - Kalju - Karuse - Kasari - Kaseküla - Kastja - Kause - Kedre - Keedika - Kelu - Keravere - Kersleti - Keskküla - Keskvere - Kesu (Martna) - Kiideva - Kiltsi - Kinksi - Kirbla - Kirikuküla - Kirimäe - Kirna - Kiska - Kiviküla - Kloostri - Koela - Koheri - Koidu - Kokre - Kokuta - Kolila - Kolu - Koluvere - Kõera - Kõmsi - Käpla - Kärbla - Kudani (Gutanäs) - Kuijõe - Kuke - Kullamaa - Kullametsa - Kuluse - Kunila - Kurevere - Laheva - Laiküla - Lannuste - Lautna - Leediküla - Leila - Lemmikküla - Liivaküla (Martna) - Liivaküla (Ridala) - Liivi - Linnamäe - Linnuse - Litu - Lõbe - Lõo - Luigu - Martna - Massu - Matsalu - Meelva - Metsaküla - Metsküla - Mõisaküla - Mõrdu - Mäeküla - Mäense - Mägari - Männiku - Nehatu - Nigula - Nihka - Niinja - Nõmme (Martna) - Nõmme (Ridala) - Nõmmemaa - Norrby - Nõva - Nurmsi - Ohtla - Oonga - Oru - Osmussaare (Odensholm) - Pagasi - Pajumaa - Pälli - Panga - Päri - Parila - Parivere - Paslepa (Pasklep) - Penijõe - Peraküla - Petaaluse - Piirsalu - Pivarootsi - Poanse - Põgari-Sassi - Puiatu - Puise - Pürksi (Birkas) - Pusku - Putkaste - Rälby - Rame - Rannajõe - Rannaküla (Nõva) - Rannaküla (Hanila) - Ridase - Riguldi (Rickul) - Rohense - Rohuküla - Rooslepa (Roslep) - Rõude - Rõuma - Rumba - Rummu - Rumpo - Saanika - Saardu - Saare (Lyckholm) - Saastna - Salajõe - Salevere - Saunja - Saxby - Seira - Seljaküla - Sepaküla - Silla - Sinalepa - Soolu - Soo-otsa - Spithami (Spithamn) - Sutlepa (Sutlep) - Suure-Ahli - Suure-Lähtru - Suuremõisa - Suur-Nõmmküla (Klottorp) - Sviby - Söderby - Tagavere - Tahu (Skåtanäs) - Tammiku (Martna) - Tammiku (Ridala) - Tanska - Telise - Tuhu - Tuka - Tuksi (Bergsby) - Turvalepa - Tusari - Tuudi - Tuuru - Ubasalu - Ullaste - Uneste - Üsse - Uuemõisa - Uugla - Uusküla (Martna) - Vagivere - Vaisi - Valgevälja - Valuste - Vanaküla - Vanaküla (Noarootsi) (Gambyn) - Variku - Varni - Vatla - Vedra - Vidruka - Vilkla - Voose - Võhma - Võnnu - Võntküla - Väänla - Väike-Ahli - Väike-Lähtru - Väike-Nõmmküla (Persåker) - Vätse - Äila - Österby - Üdruma
Majandus [muuda]
Ajalugu [muuda]
- Varasema ajaloo kohta vaata artiklitest Läänemaa ja Haapsalu rajoon.
Praegune Lääne maakond loodi 1. jaanuaril 1990 seoses maakondade taastamisega, kui Haapsalu rajoon nimetati ümber Haapsalu maakonnaks. Lääne maakonna nimi ennistati 19. veebruaril 1990.
Lääne maavanemad [muuda]
- Aleksander Saar (1917 - 1927)[7]
- Artur Kasterpalu (1930 - 1941)
- Andres Lipstok (14.12.1993-12.08.1994)
- Hannes Danilov (01.11.1994-03.01.1999)
- Arder Väli (23.02.1999-20.07.1999)
- Jaanus Sahk (22.09.1999-22.09.2004)
- Sulev Vare (19.11.2004-14.09.2007)
- Neeme Suur (18.02.2008-04.04.2011)
- Innar Mäesalu (15.12.2011- ametiaeg kuni 14.12.2016)[8]
Vaata ka [muuda]
Viited [muuda]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Statistikaameti koduleht
- ↑ Statistikaameti koduleht
- ↑ Kokovkin, T. (1998). Maastikud. Rmt: Läänemaa II. Loodus. Haapsalu. Lk 5–14
- ↑ Kink, Hella. (2006). Veeobjektid "Eesti ürglooduse raamatus". Tallinn, Teaduste Akadeemia Kirjastus. Lk 68
- ↑ Keskkonnaregister
- ↑ 2007.-2009. libisev keskmine
- ↑ http://laane.maavalitsus.ee/et/endisedmaavanemad
- ↑ http://online.le.ee/2011/12/15/innar-maesalu-asub-tanasest-maavanemana-ametisse/
Välislingid [muuda]
- Läänemaa portaal
- Lääne maakond statistikaameti piirkondliku statistika portaalis
- Kaie Ilves, "Läänemaa elanike arv kahanes mullu Vormsi jagu", Lääne Elu 20. jaanuar 2009
- Lääne Maavalitsus
- Läänemaa Arenduskeskus
- Läänemaa Omavalitsuste Liit
| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Lääne maakond |