Lääne maakond

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib praegusest maakonnast; ajaloolise maakonna kohta vaata artiklit Läänemaa.

Lääne maakond

Läänemaa vapp.svg
Läänemaa vapp
Läänemaa lipp.svg
Läänemaa lipp

Pindala: 2383 km²
Elanikke: 24 323 (1.01.2014)[1]
Rahvastikutihedus: 10,2 in/km²
Maakonnalinn: Haapsalu
Lääne maakond.svg

Lääne maakond ehk Läänemaa on 1. järgu haldusüksus Eestis. Hõlmab endise Haapsalu rajooni ala.

Lääne maakond asub Lääne-Eestis. Läänemaa naabermaakondadeks on kirdes Harju maakond, idas Rapla maakond, kagus Pärnu maakond ning läänes Saare ja Hiiu maakond.

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Allikajärve lõkkekoht.jpg

Läänemaa pinnamood on valdavalt tasane ja pinnakate suhteliselt paks. Lääne maakond jääb tervenisti Lääne-Eesti madalikule. Rannajoone pikkus on umbes 415 km. Seda liigestavad lahed (Haapsalu laht, Matsalu laht, Rame laht) ja poolsaared (Noarootsi poolsaar, Virtsu poolsaar, Saastna poolsaar, Puise poolsaar). Suuremad saared on Vormsi saar ja Osmussaar, neile lisandub ligi 300 Väinamere laidu (Pasilaid, Hobulaid, Rukkirahu, Sõmeri, Liialaid, Tauksi, Kumari). Saared hõlmavad maakonna territooriumist 4,2 %. Kõrgeim punkt merepinnast on Pikajala mägi – 60 m.

Kokovkin (1998) eristab seal 8 esilekerkivat maastikuüksust[2]:

  1. Vihterpalu–Nõva liivikute ja soode piirkond
  2. Vormis–Ridala piirkond (sh Vormsi saar, Noarootsi, Matsalu ja Haapsalu lahe vaheline ala koos väikesaarte ja laidudega. Maastikuüksusele on karakteerne oosid.
  3. Kullamaa–Martna–Taebla piirkond
  4. Piirsalu–Palivere–Loodna piirkond
  5. Kasari–Vigala–Velise piirkond oma iseloomulike soomassiivide ja luhtadega
  6. Kirbla–Paatsalu piirkond lainjate meretasandikega.
  7. Soontagana piirkond, mida ilmestab moreeniga kaetud aluspõhjakõrgendikud ja viimaseid ümbritsevad sooalad
  8. Nurtu–Kõrve piirkond, mis on sooderikas

Läänemaa on üks Eesti soostunumaid piirkondi: soostumus on 24% pindalast[3].

Kaitstav loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Lääne maakonna kaitstavate loodusobjektide ja -alade loend

Läänemaa territooriumil asub Matsalu rahvuspark.

Veekogud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Lääne maakonna veekogude loend

Lääne maakonna veekogud kuuluvad Lääne-Eesti vesikonda ja jagunevad Matsalu ja Harju alamvesikonna vahel. Maakonnas loendatakse 24 allikat, 16 jõge, 25 oja, 29 peakraavi, 22 kraavi, 67 looduslikku järve, 5 paisjärve ja 4 tehisjärve.[4]

Suurim jõgi on Kasari jõgi (127,3 km) koos oma arvukate lisajõgedega. Suurim järv on Sutlepa meri (203,3 ha). Järvederohkeimad alad on Nõva rannikupiirkond, Läänemaa Suursoo piirkond, Noarootsi keskosa (endine Silmeni väin) ja Virtsu-Nehatu piirkond. Enamus Lääne maakonna järvi on rannikujärved – endised mereosad (jäänukjärved).

Merealad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lahed, väinad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Lääne maakonna mereosade loend

Saared[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Lääne maakonna saarte loend

Kohalikud omavalitsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lääne maakonna omavalitsusüksused

Lääne maakonnas on 10 omavalitsusüksust:

Linn
Haapsalu
Vallad
Hanila valdKullamaa valdLihula valdLääne-Nigula valdMartna valdNoarootsi valdNõva valdRidala valdVormsi vald

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Demograafilised näitajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Lääne maakonnas 27 477 elanikku. Neist 46,45% oli mehed ning 53,55% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 8,95‰, suremuse üldkordaja 12,99‰ ja loomulik iive −4,04‰. 87,80% elanikest oli eestlased ja 9,03% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,55%, tööealisi (vanuses 15–64) 67,90% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 17,55%. Töötuse määr[5] oli 8,9%. Elanike tihedus oli 11,5 in/km².[6]
24 569 (1.01.2012, arvestatud rännet)[7] Linnarahvastiku osatähtsus on 42,5 %.[6]

Asustusüksused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lääne maakonnas on 2 linna, 6 alevikku ja 236 küla.

Linnad
HaapsaluLihula
Alevikud
PalivereParalepaRistiTaeblaUuemõisaVirtsu
Külad
AamseAlakülaAllikaAllikmaaAllikotsaAmmutaAuasteAulepa (Dirslätt) – BorrbyDibyDirhami (Derhamn) – EhmjaEinbi (Enby) – Elbiku (Ölbäck) – EmmuvereEnivereErjaEsivereEspreFällarnaFörbyHaeskaHanilaHara (Harga) – HerjavaHindasteHobulaiuHosby (Noarootsi)Hosby (Vormsi)HulloHälvatiHöbringi (Höbring) – IngkülaJaaknaJalukseJõesseJõgisooJõõdreJäriseKaareKaasikuKabeliKabrametsaKadakaKadarpikuKaevereKaljuKaruseKasariKasekülaKastjaKauseKedreKeedikaKeluKeravereKersletiKeskkülaKeskvereKesu (Martna)KiidevaKiltsiKinksiKirblaKirikukülaKirimäeKirnaKiskaKivikülaKloostriKoelaKoheriKoiduKokreKokutaKolilaKoluKoluvereKudani (Gutanäs) – KuijõeKukeKullamaaKullametsaKuluseKunilaKurevereKõeraKõmsiKäplaKärblaLahevaLaikülaLannusteLautnaLeedikülaLeilaLemmikkülaLiivaküla (Martna)Liivaküla (Ridala)LiiviLinnamäeLinnuseLituLuiguLõbeLõoMartnaMassuMatsaluMeelvaMetsakülaMetskülaMõisaküla (Hanila)Mõisaküla (Oru)MõrduMäekülaMäenseMägariMännikuNehatuNigulaNihkaNiibiNiinjaNorrbyNurmsiNõmme (Martna)Nõmme (Ridala)NõmmemaaNõvaOhtlaOongaOruOsmussaare (Odensholm) – PagasiPajumaaPangaParilaPariverePaslepa (Pasklep) – PenijõePerakülaPetaalusePiirsaluPivarootsiPoansePuiatuPuisePuskuPutkastePõgari-SassiPälliPäriPürksi (Birkas) – RameRannajõeRannaküla (Nõva)Rannaküla (Hanila)RidaseRiguldi (Rickul) – RohenseRohukülaRooslepa (Roslep) – RumbaRummuRumpoRõudeRõumaRälbySaanikaSaarduSaare (Lyckholm) – SaastnaSalajõeSalevereSaunjaSaxbySeiraSeljakülaSepakülaSillaSinalepaSooluSoo-otsaSpithami (Spithamn) – Sutlepa (Sutlep) – Suure-AhliSuure-LähtruSuuremõisaSuur-Nõmmküla (Klottorp) – SvibySöderbyTagavereTahu (Skåtanäs) – Tammiku (Martna)Tammiku (Ridala)TanskaTeliseTuhuTukaTuksi (Bergsby) – TurvalepaTusariTuudiTuuruUbasaluUllasteUnesteUuemõisaUuglaUusküla (Martna)VagivereVaisiValgeväljaValusteVanakülaVanaküla (Noarootsi) (Gambyn) – VarikuVarniVatlaVedraVidrukaVilklaVooseVõhmaVõnnuVõntkülaVäike-AhliVäike-LähtruVäike-Nõmmküla (Persåker) – VätseVäänlaÄilaÖsterbyÜdrumaÜsse

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Varasema ajaloo kohta vaata artiklitest Läänemaa ja Haapsalu rajoon.

Lääne maavanemad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Läänemaa haldusjaotus aastal 1922[muuda | redigeeri lähteteksti]

Läänemaal oli 1 linn, 1 alev ja 35 valda.

Läänemaa haldusjaotus aastal 1939[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast haldusreformi oli Läänemaal 2 linna ja 21 valda.

  • Haapsalu (maakonnalinn)
  • Kärdla (linn aastast 1938)

Praegune Lääne maakond loodi 1. jaanuaril 1990 seoses maakondade taastamisega, kui Haapsalu rajoon nimetati ümber Haapsalu maakonnaks. Lääne maakonna nimi ennistati 19. veebruaril 1990.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Statistikaamet, vaadatud 30. august 2014
  2. Kokovkin, T. (1998). Maastikud. Rmt: Läänemaa II. Loodus. Haapsalu. Lk 5–14
  3. Kink, Hella. (2006). Veeobjektid "Eesti ürglooduse raamatus". Tallinn, Teaduste Akadeemia Kirjastus. Lk 68
  4. Keskkonnaregister
  5. 2007.-2009. libisev keskmine
  6. 6,0 6,1 Statistikaameti koduleht
  7. Statistikaameti koduleht
  8. http://laane.maavalitsus.ee/et/endisedmaavanemad
  9. http://online.le.ee/2011/12/15/innar-maesalu-asub-tanasest-maavanemana-ametisse/

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]