Harju-Madise kihelkond

Allikas: Vikipeedia
Harju-Madise kihelkond

saksa keeles Kirchspiel Lodenrode in Harrien, Kirchspiel Matthias in Harrien



Pindala: 312 km²
kihelkonnakirik: Harju-Madise Mattiase kirik
Harju-Madise Mattiase kirik

Harju-Madise kihelkond (saksa Kirchspiel Lodenrode in Harrien hiljem Kirchspiel Matthias in Harrien) oli kihelkond Harjumaal ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.

Harju kreis, Ludwig August Mellini kaardil, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798

Asehalduskorra ajal kuulus kihelkond, Tallinna asehaldurkonna Paldiski kreisi.

Piirkonna ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Muinasajal moodustasid hilisema Harju-Madise kirikukihelkonna alad Revala maakonna Vomentagana muinaskihelkonna edelanurga.

Ristiusu vastuvõtmisest kuulus piirkond Keila kihelkonna koosseisu. 13. sajandi keskel eraldusid Keila kihelkonnast iseseisvaks kihelkonnaks Harju-Madise ja Nissi kihelkond.

Harju-Madise kihelkonda on ajalooürikutes esmakordselt mainitud 1343. aastal Lodenrode nime all, kuna kihelkonnas olid ka Lodede maavaldused.

13051317 ehitati kihelkonna maadele Padise klooster, mis kujunes kihelkonna suurimaks maavaldajaks.

1638. aastal sai Risti kogudus oma vaimuliku ning algas Risti kihelkonna eraldumine.

1710. aastal liideti Risti ala uuesti kiriklikult Harju-Madise kihelkonnaga.

1718. aastal rajas Venemaa kihelkonda laevastiku tugipunkti Rogerwiek, mille juurde hiljem tekkis Paldiski linn. Asehalduskorra ajal kuulus kihelkond, Tallinna asehaldurkonna Paldiski kreisi.

Risti kihelkond eraldati 1870. aastal Harju-Madise kirikukihelkonnast lõplikult iseseisvaks kihelkonnaks.

Harju-Madise kihelkonnakirik on Harju-Madise kirik Madisel, mis ehitati 1764. aastal keskaegse kiriku varemetele.

Harju-Madise kihelkonna mõisad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kunagise Vasalemma mõisa peahoone.
Foto: Ave Maria Mõistlik, 26. aprill 2009

Kihelkond kuulusid kuni 1870. aastani ka hilisemad Risti kihelkonna mõisad.

Hilisemad Risti kihelkonna mõisad

Harju-Madise kihelkonna mõisavallad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Harju-Madise kihelkonnas 19. sajandi algul moodustatud mõisavallad

Sellese ajalooperioodi jääb ka perenimede panemine inimestele.

Harju-Madise kihelkonnas moodustatud mõisavallad hilisema Risti kihelkonna alal:

Harju-Madise kihelkonna vallad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Harju-Madise kihelkonna vallad alates 1866:

Harju-Madise kihelkonnas moodustatud vallad hilisema Risti kihelkonna alal.

  • Hatu vald (Hattoküll) – liideti 1891 Nõva vallaga
  • Nõva vald (Newe) – 1893 eraldusid Risti ja Hatu mõis, mis liideti Padise vallaga.
  • Risti vald (Kreuzhof) – valda kuulus algselt Risti, Kurkse ja Kõmmaste mõis. 1891 liideti vald Nõva vallaga
  • Vihterpalu vald (Wichterpal) – liideti 1891 Nõva vallaga
1891 moodustati
  • Pakri vald (Rogoe) – liideti Suur- ja Väike-Pakri vald

Harju-Madise kihelkonna kalmistud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kihelkonna alad tänapäeval[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaasajal jäävad kihelkonna maad Harju maakonda.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislink[muuda | redigeeri lähteteksti]