Jugoslaavia Kuningriik

Allikas: Vikipeedia
Jugoslaavia Kuningriik
Краљевина Југославија
Kraljevina Jugoslavija
Jugoslaavia Kuningriigi lipp Coat of arms of the Kingdom of Yugoslavia.svg
Lipp Vapp
LocationKingdom of Serbs& Croats and Slovenes.png
Keel serbia, sloveeni, horvaadi
Pealinn Belgrad
Riigipea Jugoslaavia kuningas
Pindala 247 542 km² 1533
Rahvaarv 13 934 038 (1931)
Rahaühik Kroon (kuni 1920. aastani)
Dinaar (alates 1920. aastast)

Jugoslaavia Kuningriik oli kuningriik Balkani poolsaarel alates Esimesest maailmasõjast kuni Teise maailmasõjani. Riik paiknes maa-alal, kus tänapäeval asuvad Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Montenegro, Makedoonia ja enamus tänapäeva Sloveeniast ja Horvaatiast. Kuni 1929. aastani oli riigi nimi Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik.

Kuningriik piirnes Itaaliaga ja Austriaga loodes, Ungari ja Rumeeniaga põhjas, Bulgaariaga idas, Kreeka ja Albaaniaga lõunas ja Aadria merega läänes.

Riigi loomine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuningriik loodi 1. detsembril 1918. Riigi nimetuseks oli Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik (serbia keeles: Краљевина Срба, Хрвата и Словенаца / Kraljevina Srba, Hrvata i Slovenaca; horvaadi keeles: Kraljevina Srba, Hrvata i Slovenaca; sloveeni keeles: Kraljevina Srbov, Hrvatov in Slovencev) või lühendatult "SHS Kuningriik" (Краљевина СХС / Kraljevina SHS).

1. detsembril 1918 loodud kuningriigi kuulutas välja Aleksandar Karađorđević, kes täitis oma isa Petar I kohustusi. Kuningriik moodustati endistest vabadest kuningriikidest Serbiast ja Montenegrost, suurest osast territooriumist, mis oli varem olnud Austria-Ungarist, Sloveenide, Horvaatide ja Serblaste Riigi osa.

Keskvõim püüdis uut riiki poliitiliselt ja majanduslikult integreerida. See ülesanne oli raske, sest riigis elas palju rahvusi, räägiti mitut keelt ja tunnistati mitut usku. Igal piirkonnal oli erinev ajalugu ja majanduslik arengutase.

Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriigi kuningad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide rahvusnõukogu presidendid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riigi langemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kartes Teise maailmasõja Teljeriikide sisetungi kirjutas Prints Paul 25. märtsil 1941 alla Kolmikpaktile. Selle otsuse tõttu toimusid Belgradis massimeeleavaldused ja 27. märtsil kukutati Suurbritannia toetusel sõjaväelise riigipöördega valitsus. Troonile sai 17-aastane Peter II ja peaministriks kindral Dušan Simović. Jugoslaavia de facto katkestas Teljeriikide toetamise, ütlemata Kolmikpaktist ametlikult lahti. Kuigi uued valitsejad olid Saksamaa vastased, kardeti siiski, et Saksamaa poolse rünnaku korral ei oleks Suurbritannia valmis Jugoslaaviale appi tulema. Aprillis 1941 sisenesid Teljeriikide väed Jugoslaavia Kuningriiki ja okupeerisid selle kiiresti.

Jugoslaavia Teises maailmasõjas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Jugoslaavia Teises maailmasõjas
Next.svg Pikemalt artiklis Dražan Mihailovic, tšetnikud, Fitzroy MacLean
Next.svg Pikemalt artiklis Josip Broz Tito

Jugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Jugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik

Sõjaaegse Jugoslaavia Kuningriigi jäänustest kuulutati 1943. aastal välja Jugoslaavia Demokraatlik Föderatsioon. 1946. aastal muudeti see Jugoslaavia Föderatiivseks Rahvavabariigiks ja 1963. aastal Jugoslaavia Sotsialistlikuks Föderatiivseks Vabariigiks. Riik hõlmas tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Kosovo, Makedoonia, Montenegro, Serbia ja Sloveenia ala.