Jugoslaavia Kuningriik

Allikas: Vikipeedia
Jugoslaavia Kuningriik
Краљевина Југославија
Kraljevina Jugoslavija
Jugoslaavia Kuningriigi lipp Coat of arms of the Kingdom of Yugoslavia.svg
Lipp Vapp
LocationKingdom of Serbs& Croats and Slovenes.png
Keel serbia, sloveeni, horvaadi
Pealinn Belgrad
Riigipea Jugoslaavia kuningas
Pindala 247 542 km² 1533
Rahvaarv 13 934 038 (1931)
Rahaühik Kroon (kuni 1920. aastani)
Dinaar (alates 1920. aastast)

Jugoslaavia Kuningriik oli kuningriik Balkani poolsaarel alates Esimesest maailmasõjast kuni Teise maailmasõjani. Riik paiknes maa-alal, kus tänapäeval asuvad Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Montenegro, Makedoonia ja enamus tänapäeva Sloveeniast ja Horvaatiast. Kuni 1929. aastani oli riigi nimi Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik.

Riigi loomine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuningriik loodi 1. detsembril 1918. Riigi nimetuseks oli Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik (serbia keeles: Краљевина Срба, Хрвата и Словенаца / Kraljevina Srba, Hrvata i Slovenaca; horvaadi keeles: Kraljevina Srba, Hrvata i Slovenaca; sloveeni keeles: Kraljevina Srbov, Hrvatov in Slovencev) või lühendatult "SHS Kuningriik" (Краљевина СХС / Kraljevina SHS).

1. detsembril 1918 loodud kuningriigi kuulutas välja Aleksandar Karađorđević, kes täitis oma isa Petar I kohustusi. Kuningriik moodustati endistest vabadest kuningriikidest Serbiast ja Montenegrost, suurest osast territooriumist, mis oli varem olnud Austria-Ungarist, Sloveenide, Horvaatide ja Serblaste Riigi osa.

Kuningriik piirnes Itaaliaga ja Austriaga loodes, Ungari ja Rumeeniaga põhjas, Bulgaariaga idas, Kreeka ja Albaaniaga lõunas ja Aadria merega läänes.

Keskvõim püüdis uut riiki poliitiliselt ja majanduslikult integreerida. See ülesanne oli raske, sest riigis elas palju rahvusi, räägiti mitut keelt ja tunnistati mitut usku. Igal piirkonnal oli erinev ajalugu ja majanduslik arengutase.

Riigi Langemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kartes Teise maailmasõja Teljeriikide sisetungi kirjutas Prints Paul 25. märtsil 1941 alla Kolmikpaktile. Selle otsuste tõttu toimusid Belgradis massiivsed demonstratsioonid ja 27. märtsil Suurbritannia toetusel kukutati sõjaväelise riigipöördega valitsus. Võimule tuli 17-aastane Peter II ja peaministriks sai kindral Dušan Simović. Jugoslaavia de facto katkestas Teljeriikide toetamist, ametlikult lahti ütlemata Kolmikpaktist. Kuigi uued valitsejad olid Saksamaa vastased, kardeti siiski, et kui Hitler ründaks Jugoslaaviat, siis Suurbritannia ei oleks olnud valmis Jugoslaaviale appi tulema. Sellest hoolimata Aprillis 1941 Teljeriigid tungisid sisse Jugoslaavia Kuningriiki ja vallutasid selle kiiresti.

Jugoslaavia Teises maailmasõjas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Jugoslaavia Teises maailmasõjas
Next.svg Pikemalt artiklis Dražan Mihailovic, tšetnikud, Fitzroy MacLean
Next.svg Pikemalt artiklis Josip Broz Tito

Kuningad[muuda | redigeeri lähteteksti]