Tšehhi keel

Allikas: Vikipeedia
tšehhi keel (čeština)
Kõneldakse Tšehhis
Piirkonnad Kesk-Euroopa
Kokku kõnelejaid 12 miljonit
Keelesugulus indoeuroopa keeled

 slaavi keeled
  lääneslaavi keeled
   tšehhi keel

Ametlik staatus
Ametlik keel Tšehhi
Keelekoodid
ISO 639-1 cs
ISO 639-2 ces

Tšehhi keel (čeština) on üks lääneslaavi keeltest. Seda räägib emakeelena umbes 12 miljonit inimest (tšehhid) peamiselt Tšehhis.

Tšehhi keel on väga lähedane slovaki keelele. Enamik täiskasvanud tšehhe ja slovakke saavad teineteise keelest raskusteta aru. Peale keelte läheduse on põhjuseks see, et enne Tšehhoslovakkia lagunemist olid nad pidevas kokkupuutes mõlema keelega.

Ka poola keel on tšehhi keelele lähedane, kuid on kaugem sugulaskeel kui slovaki keel.

Tähestik ja hääldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tšehhi keel kasutab ladina kirja ja tähestik põhineb ladina tähestikul, mida on täiendatud. Kiri on suuremalt jaolt foneetiline, st sõna hääldus on täpselt tuletatav selle kirjapildist (eranditeks on peamiselt võõrsõnad).

Ladina alustähestikku tšehhi keele vajaduste järgi kohandades on saadud tšehhi tähestik:

A Á B C Č D Ď E É Ě F G H CH I Í J K L M N Ň O Ó P Q R Ř S Š T Ť U Ú Ů V W X Y Ý Z Ž

Tähed Q, W ja X on võõrtähed ja esinevad ainult võõrsõnades.

Tähed A, I, F, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V hääldatakse umbes nagu eesti keeles. E on eesvokaal ⟨ɛ⟩, mis sarnaneb nii vene Э-le kui eesti Ä-le, Y hääldatakse samamoodi nagu I selle vahega, et Y-le järgnevad alati palataliseerimata kaashäälikud, I-le aga järgnevad sageli palataliseeritud kaashäälikud. Tähed Á, É, Í, Ó, Ú, Ý tähistavad pikki vokaale, st neid hääldatakse ligikaudu nagu eesti kaksiktähed AA, ÄÄ, II, OO, UU ja II. Ů on tekkinud vanast UO-st, aga tänapäeval hääldatakse nagu Ú.

Š on palataliseeritud helitu häälik, Z ja Ž on helilised paarid S-le ja Š-le. Tähtede B, D ja G hääldus on sarnane tähtede Б, Д ja Г hääldusele vene keeles. H on heliline, eesti H-st tugevam, CH vastab eesti HH-le, C ja Č on umbes TS ja . Ď, Ň ja Ť on palataliseeritud D, N ja T, aga tugevamini kui samad eesti häälikud.

Ř on omapärane häälik, mis tekib, kui samal ajal (mitte järjest!) hääldatakse R ja Ž või Š. See häälik kõlab eesti keele kõneleja kõrvale tavaliselt umbes nagu š või ž. Levinud on arvamus, nagu hääldataks tšehhi täht Ř hääldatakse nagu või ; selline hääldusviis tuleneb kirillitsa transkriptsioonist ja on ebasoovitatav. Kui ei osata hääldada tšehhi Ř, on parem seda asendada R-ga või Ž-ga, sest on tšehhi keeles selgelt (fonoloogiliselt) eristatav ř-st. Näiteks tšehhi helilooja Dvořáki nime hääldus [dv'oraak] või [dv'ožaak] on tšehhipärsele hääldusele sarnasem kui hääldus [dv'oržak].

Tšehhi sõnadel on, sarnaselt nagu soome keeles, rõhk alati esimesel silbil, isegi kui järgmised silbid on pikemad või on tegemist võõrsõnaga. Nii tuleb näiteks tšehhi sõna samá hääldada nagu soome samaa, mitte nagu vene сама́. Tšehhi keeles on rõhk nõrgemini väljendatud kui eesti keeles.

Keelenäide[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tšehhi keel
Všichni lidé se rodí svobodní a sobě rovní co do důstojnosti a práv. Jsou nadáni rozumem a svědomím a mají spolu jednat v duchu bratrství.

Eesti keel
Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim.