1908

Sündinud 1908 • Surnud 1908 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1870. aastad | 1880. aastad | 1890. aastad | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1904 | 1905 | 1906 | 1907 | 1908 | 1909 | 1910 | 1911 | 1912 | ► | ►►

1908. aasta (MCMVIII) oli 20. sajandi 8. aasta. See oli liigaasta.

Sündmused Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

20. jaanuar (ukj) – Tallinnas Šnelli tiigil toimusid Eesti esimesed ametlikud võistlused kiiruisutamises. Võistlused võitis Artur Kukk^[1].

4/17. veebruar – Wilhelm von Krause immatrikuleeriti Eestimaa rüütelkonda.
19. veebruar (vkj 6. veebruar) – Imaveres asutati Eesti esimene piimaühistu^[2].
17. aprill (vkj 4. aprill) – Tartus avati Eesti esimene paikkino^[2].
30. aprill (vkj 17. aprill) – Eestist sõitis läbi Rootsi kuningas Gustav V^[2].
30. aprill (vkj 17. aprill) – seoses Rootsi kuninga läbisõiduga Eestist tehti Eestis esimene dokumentaalfilm^[2].
9. mai (vkj 26. aprill) – Rootsi kuningas Gustav V, kes oli 17. aprillil (vkj) sõitnud Tallinna kaudu Peterburi Rootsi printsi Wilhelmi laulatusele, saabus hommikul taas Tallinna ning veetis päeva, külastades Mustpeade maja, toomkirikut, Aleksander Nevski peakirikut ja Russalka mälestussammast. Lõppes ka 17. aprillist (vkj) kestnud Rootsi sõjalaevastiku visiit Tallinna.
Kevadel jõudis kõrgpunkti Eesti ala inimeste väljarändamisliikumine^[2].
Kevad-suvel hakkasid Tartu ja Elva vahel liikuma erirongid^[2].
9.–11. juuni (vkj 27.–29. mai) – Tallinnas toimus Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuninga Edward VII ja Venemaa keisririigi keisri Nikolai II kolmepäevane kohtumine^[2]^[3].
22. august (vkj 9. august) – Jakob Vestholm sai õiguse asutada oma eraalgkooli alusel progümnaasiumi kursusega poeglastekool^[2].
Septembris avati Tartu eraülikool, kus sai õppida arsti- ja füüsika-matemaatikateaduskonnas^[2].
Septembris avati Tartu kõrgemad naiskursused, kus õppida sai ajaloo-keele ning õigusteaduse osakonnas^[2].
27. september (vkj 14. september) – ilmuma hakkas päevaleht Pealinna Teataja^[2].
28. september (vkj 15. september) – lõppes sõjaseisukord Baltimaades^[2].
17. oktoober (vkj 4. oktoober) – kui Venemaa peaminister Pjotr Stolõpin kuulis, et Venemaa mõju Balti kubermangudele on nullilähedane, siis alustati laiaulatusliku plaani ("Abinõud vene mõju kinnistamiseks ja säilitamiseks Baltimaadel") väljatöötamist^[2].
Novembris etendus Estonia teatris ooper Konrad Kreutzeri "Öömaja Granadas". See on ühtlasi esimene ooperietendus eesti teatris^[2].

Tallinna sadamas hakkas tööle esimene Eesti ala raadiojaam: Balti laevastiku raadiojaam^[2].

Sündmused maailmas[muuda | muuda lähteteksti]

Jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]

12. jaanuar – Bakuus Tagijevi teatris tuli esmaettekandele Üzeyir Hacıbəyovi ooper "Leili ja Medžnun", mis on esimene Aserbaidžaani ja islamimaailma ooper üldse.

Veebruar[muuda | muuda lähteteksti]

...

Märts[muuda | muuda lähteteksti]

...

Aprill[muuda | muuda lähteteksti]

21. aprill – Frederick Cook avastas väidetavasti põhjapooluse.
27. aprill – avati IV kaasaegsed olümpiamängud Londonis.

Mai[muuda | muuda lähteteksti]

...

Juuni[muuda | muuda lähteteksti]

20. juuni – Ida-Siberit tabas võimas plahvatus, mida tunti Euroopaski; arvatavasti oli tegemist meteoriidiga (Tunguusi meteoriit).

Juuli[muuda | muuda lähteteksti]

10. juuli – Hollandi õpetlane Heike Kamerlingh Onnes veeldas esimest korda heeliumit 4.2 Kelvini juures (ligikaudu -269 °C).
26. juuli – USA-s loodi Juurdlusbüroo (alates 1. juulist 1935 Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI)).

August[muuda | muuda lähteteksti]

17. august – esilinastus maailma esimene animafilm "Fantasmagorie".

September[muuda | muuda lähteteksti]

...

Oktoober[muuda | muuda lähteteksti]

1. oktoober – müügile tuli maailma esimene seeriaauto Ford T.

November[muuda | muuda lähteteksti]

...

Detsember[muuda | muuda lähteteksti]

...

Sündinud[muuda | muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklis Sündinud 1908

15. jaanuar – Zäinäb Biişeva, baškiiri luuletaja, proosa- ja näitekirjanik, tõlkija
12. veebruar – Ago Neo, eesti maadleja
27. veebruar – Rudolf Põldmäe, eesti kirjandus- ja rahvaluuleteadlane
10. märts – Kristjan Palusalu, eesti maadleja
24. aprill – Józef Gosławski, Poola skulptor ja medalikunstnik
28. aprill – Ethel Catherwood, Kanada kergejõustiklane
20. mai – James Stewart, Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja
24. juuni – Alfons Rebane, eesti sõjaväelane, kolonel
13. juuli – Dorothy Round Little, Inglise tennisist
16. juuli – Madis Oviir, eesti vaimulik
10. oktoober – Mercè Rodoreda, katalaani kirjanik
19. november – Mihhail Tšulaki, Vene helilooja
21. november – Salo Flohr, Tšehhoslovakkia/NSV Liidu maletaja
21. november – Franz Pfnür, Saksamaa mäesuusataja
10. detsember – Olivier Messiaen, Prantsusmaa helilooja ja ornitoloog
12. detsember – Gustav Ernesaks, eesti koorijuht, helilooja ja pedagoog
15. detsember – Elmar Salumaa, eesti usutegelane
31. detsember – Simon Wiesenthal, ukraina-juudi publitsist, natsikütt