1900
Allikas: Vikipeedia
 |
See artikkel on aasta kohta. Filmi kohta vaata artiklit 1900 (film) |
◄ | 18. sajand | 19. sajand | 20. sajand | ►
◄ | 1870. aastad | 1880. aastad | 1890. aastad | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1896 | 1897 | 1898 | 1899 | 1900 | 1901 | 1902 | 1903 | 1904 | ► | ►►
|
1900. aasta (MCM) oli 19. sajandi 100. aasta.
Sündmused maailmas [muuda]
- 14. jaanuar – Roomas esietendus Giacomo Puccini ooper "Tosca" .
- 14. märts – USA-s võeti kasutusele kullastandard.
- 14. aprill – Pariisis asutati Rahvusvaheline Jalgratturite Liit (Union Cycliste Internationale; UCI).
- 1. mai – toimusid suured pidustused seoses Pariisi maailmanäitusega.
- 14. mai – avati teised kaasaegsed olümpiamängud Pariisis (1900. aasta suveolümpiamängud).
- 24. juuni – Venemaa nõudis vene keele kasutuselevõtmist riigikeelena Soomes.
- 19. juuli – õnnistati sisse Pariisi metroo.
- 21. august – Pariisis kinnitati RHK-1
- 2. september – Suurbritannia annekteeris Transvaali.
- 14. oktoober – ilmus Sigmund Freudi raamat "Unenägude tõlgendamine".
- 3. november – Moskvas esietendus Nikolai Rimski-Korsakovi ooperi "Tsaar Saltaan".
- 7. november – William McKinley valiti teist korda USA presidendiks.
- 12. november – Pariisis suleti maailmanäitus, mida külastas 50 860 801 inimest.
- 26. november - Riias asutati ametlikult korporatsioon Vironia, esimene eestlaste üliõpilaskorporatsioon.
- 30. november – väljastati patent nr 3183 esisillaveole. Sõiduk Carl-Gräf-Wagen asub praegu Viini tehnikamuuseumis.
- 1. detsember – Saksamaal toimus 1900. aasta Saksamaa rahvaloendus; rahvaarvuks saadi 56 miljonit.
- 14. detsember – Max Planck tegi Berliinis Saksa füüsikaühingu istungil ettekande. Seda päeva peetakse kvantteooria sünnipäevaks.
- Reginald Fessenden kandis esimesena raadio teel üle inimhäält.
Sündmused Eestis [muuda]
- 14. juuli (1. juuli) – hakkas kehtima riigi viinamonopol
- Aleksander Läte asutas esimese sümfooniaorkestri
Sündinud [muuda]
Pikemalt artiklis Sündinud 1900
- 4. jaanuar – Mihkel Hurt, Eesti kohtunik
- 22. veebruar – Luis Buñuel, hispaania filmirežissöör
- 7. märts – Evald Aav, eesti helilooja ja koorijuht
- 29. märts – Erni Hiir, eesti luuletaja
- 30. märts – Herbert Must, Eesti kohtunik
- 10. mai – Cecilia Payne-Gaposchkin, Briti ja USA astronoom ja astrofüüsik
- 20. mai – Ferdinand Ilves, Puurmani ja Kursi vallavanem
- 23. juuni – Hugo Kolk, Eesti sõjaväelane
- 29. juuli – Antoine de Saint-Exupéry, prantsuse kirjanik ja lendur
- 13. august – Valfried Gutmann, Eesti sõjaväelane
- 3. september – Urho Kaleva Kekkonen, Soome 8. president
- 4. oktoober – August Mälk, eesti kirjanik
- 23. oktoober – Karl Jürison, Rohuteadlaste Koja esimees
- 5. november – Philip MacDonald, inglise stsenarist ja kirjanik
- 16. detsember – Ida Urbel, eesti balettmeister ja lavastaja
- 19. november – Anna Seghers, Saksa kirjanik
- 27. detsember – Hans Stuck, saksa-austria autovõidusõitja
Surnud [muuda]
- Pikemalt artiklis Surnud 1900
- 20. jaanuar – John Ruskin, inglise kirjanik, kunsti- ja ühiskonnakriitik
- 6. märts – Carl Bechstein, Saksa klaverivabrikant
- 6. märts – Gottlieb Daimler, Saksa insener ja leidur, esimesi autotööstureid
- 19. aprill – Ivan Aivazovski, Vene maalikunstnik
- 26. juuni – Jaan Jung, Eesti koolmeister, helilooja ja harrastusajaloolane
- 4. august – Issaak Levitan, Vene maalikunstnik
- 12. august – Wilhelm Steinitz, Austria/USA maletaja
- 12. august – Vladimir Solovjov, Vene filosoof, poeet, publitsist ja kirjanduskriitik
- 25. august – Friedrich Nietzsche, Saksa filosoof
- 30. november – Oscar Wilde, iiri päritolu inglise kirjanik
Varia [muuda]
- Aastal 1900 olid rahvaarvud miljonites:
- Pariisi Montmartre'i linnaosas tegutses 127 bordelli.
