Koloniaalimpeeriumid

Allikas: Vikipeedia
Alad, mis kunagi olid koloniaalimpeeriumid

Koloniaalimpeeriumid tekkisid Euroopa suurte maadeavastuste perioodil, mis algas, kui kõige võimsamad ja arenenumad mereriigid hakkasid omavahel vallutuste nimel konkureerima, eesrinnas Portugali ja Hispaaniaga 15. sajandil. Algse initsiatiivi andsid esimestele koloniaalimpeeriumitele ja neid imiteerinud riikidele maade hõivamiseks uued ideed ja kapitalism, mis kujunes välja renessanssi jooksul. Euroopa koloniaalpoliitika[1] alguseks võib lugeda Tordesillase lepingut 1494. aastal, millega Hispaania ja Portugal jagasid paavsti vahendusel oma uued valdused. Leppeid, mille kohaselt pidi kogu maailm nende valitsavate mereriikide vahe jaotatama, tehti ka veel 1479., 1493. ja 1494. aastal.

Järgnevad impeeriumid olid Prantsusmaa, Inglismaa ja Hollandi asutatud. Britid koondusid Briti mere hiilgeaegadel 19. sajandil, kui neist sai suurim impeerium läbi ajaloo- tänu arenenumatele transpordisüsteemile. Briti impeerium hõlmas oma kõrgajal viiendiku Maa maismaast ja sinna kuulus veerand inimpopulatsioonist. 17. sajandi keskpaigaks, sai suurimaks impeeriumiks Vene Tsaaririik, mida nimetatai hiljem: Vene Impeerium ja veel hiljem Nõukogude liit, mida tänapäeval nimetatakse Vene Föderatsiooniks. Vene Föderatsioon on tänapäevani suurim riik maailmas, hoolimata oma Nõukogude Liidu perifeeriate e ääremaade kaotamisest.

Imperialismi ajastul 19. sajandi alguspoolel hinnati kolooniate tähtsust üle, nende abil loodeti saavutada autoarkia ehk sõltumatus maailmakonkurentsist ja tooraineallikatest tingitud majanduskriisidest, samal ajal säilitades elatustase, mida näis ähvardavat ülerahvastatus ning kasvavad nõudmised. USA takistas väljarännet seadustega, veel ei taibatud siseturu laiendamise võimalust ostujõu tugevdamise abil. Seetõttu nõuti rahvuse püsimiseks majanduslikku ja koloniaalset ekspansiooni.

Suured maadeavastused- eeldused ja põhjused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suured maadeavastused olid eelduseks koloniaalmaade loomiseks. Peaaegu kogu keskaja vältel jäi Euroopa araabia maailmast maha. Keskaja kahel viimasel sajandil toimus aga otsustav muutus maailma võimusuhetes. Euroopa tõusis juhtpositsioonile nii majanduses, poliitikas kui ka teaduses. Avastusretkede peamiseks põhjuseks on peetu tulukat vürtsikaubandust, maitseained andsid suurimat kasumit, tegelikud motiivid sügavamad kui kaubanduslik kasumi taotlus. Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust laiendada majanduspiire. Vanad kaubandusteed läksid Osmanite impeeriumi kontrolli alla. Kehtestatud tollid muutsid vahenduskaubanduse kallimaks. Tekkis vajadus uute turvalisemate mereteede järele. Keskaja lõpul vajati aina rohkem väärismetalle. Kaubandus idamaadega, vajadus luksuskaupade järele põhjustas väärismetallida voolamise itta, kuna Euroopa kaupade väljavedu ei suutnud sissevedu katta. Levisid legendid müütilistest pururikastest riikidest, mida mindi otsima. 1492 jõudis rekonkista lõpule. Sama energiaga jätkasid sõja ja seiklusega harjunud Hispaania ja Portugali väikeaadlikud- hidalgod- maailmavallutamist.[2]

Tehnika areng[muuda | redigeeri lähteteksti]

Olulised tehnilised täiendused ilmusid meresõidutehnika arengus, mis võimaldasid üle minna rannasõidult avameresõidule:

  • Astrolaabi leiutamine. Kompassi ja navigatsiooniriistade täiustumine.
  • Rannikute ja sadamate kirjelduste ja profiilide jooniste tarbimine, kuna merekaardid olid ebatäpsed.
  • Araablastelt võeti üle kolmnurkne, nn ladina puri, mis võimaldas vastu tuult sõita. Kujunes uus laevatüüp karavell.

Koloniaalimpeeriumid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Portugal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Portugali koloniaalimpeerium

Portugal pani aluse esimesele globaalsele kaubandusvõrgustikule ja esimesele impeeriumile, mis oli lõpuks kõige kauem kestnud tänapäeva Euroopast alguse saanud koloniaalimpeerium, mis kestis 6 sajandit (Ceuta hõivamisest,1415 kuni Macau vabastamiseni, 1999). Portugali laevastiku eesotsas oli Henrique Meresõitjaga. Portugal lõi lõpuks kolonaalimperiuumi, millesse kuulusid kolooniaid erinevatest maailma piirkondadest,alates Brasiiliast, Lõuna-Ameerikast, Aafrikast, Indiast, Hiinast, lõpetades Okeaaniaga. Oli ka väiksemiad või lühema keskusega kolooniaid, mis kohalike revolutsioonide käigus kaotati. Portugali kunagised valdused on praeguseks jaotunud 53 erineva riigi territooriumite vahel.

Hispaania koloniaalimpeerium[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Hispaania koloniaalimpeerium

Hispaania impeeriumi kuldajastul (1492–1681), oli nende valduses Holland, Luxemburg, Belgia, suurem osa Itaaliast, osa Saksamaast, osa Prantsusmaast ja hulk kolooniaid Ameerikas, Aafrikas ja Aasias. Mehhiko sisemaa, Peruu ja Filipiinide vallutusega 16. sajandil, Hispaania kehtestas üle mere võimu enneolematul laiusel, mida ei olnud maailm varem tunnistanud (mongolite valdused olid laiemad, kuid piirdusid Euraasiaga). Habsburgi ajastuks, oli saavutanud Hispaania oma kuldajastu, olles võimsaim jõud Maal. Hispaania võim väljaspool Euroopat kestis kuus sajandit, alates esimestest reisidest Ameerikasse, 1492 aastal kuni viimaste Aafrika kolooniate iseseisvuse saavutamiseni 1970. aastastel.

1580. kuni 1640. aastani Portugali ja Hispaania impeeriumid liitsid näivalt oma võimud isikliku uniooni kaudu Ibeeria poolsaarel (Pürenee poolsaarel) Perioodil, aga tegelikkuses säilisid riikidel eraldiseisvad valitsusaparaadid. Portugali oma siniverelistel polnud enam poegi välja käia ja seepärast läks võim abielu teel aastatel 1580–1640 Hispaania kuningakojale.

Vene Impeerium[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vene Impeerium kestis 1721. aastast kuni 1917. aasta revolutsioonideni (Oktoobrirevolutsioon ja Veebruarirevolutsioon). Vene Impeerium oli Vene tsaaririisi õigusjärglane riik. Vene Impeeriumile järgnes lühiajaline Vene Vabariigi aeg, millele järgnes Nõukogude Liit.

Tegu oli ühe maailma suurima impeeriumiga läbi aegade, mida edestas ainult Mongolite ja Brittide impeeriumid. Ühel ajahetkel 1866. aastal, ulatus see Ida-Euroopast üle Aasia Põhja-Ameerikasse.

Madalmaade Impeerium[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madalmaade Impeerium koosnes meretagustest territooriumitest, mida kontrollis Hollandi Vabariik ning hiljem tänapäeva Holland (17.–20. sajand). Hollandlased jäljendasid Hispaania ja Portugali eeskuju, kehtestades meretaguse impeeriumi, kui see saavutati Portugali ja Hispaania koloniaalmaade sõjaliste vallutuste kaudu, mitte maade-avastuse ja kolonisatsioni käigus. Selleks oli olulist abi hollandlaste suurepärasest laevanduse ja kaubanduse tasemest ning ka natsionalismi tõusuga, mis nõrgendas oluliselt Hispaaniat. Samamoodi Brittidega, Holland rajas oma kolooniad kaudsele riiklikule kapitalismile. Hollandlaste maade-avastus retked, mida juhtisid Willem Barents, Henry Hudson ja Abel Tasman olid edukad, paljastades eurooplastele uusi territooriume. 16. sajandi teisel poolel kasvas Hollandi sõjaline jõud väga kiirelt, hollandlased domineerisid globaalses kaubandusvõrgustikus 17.a sajandi teises pooles, mille vältel toimus ka kultuuriline õitseng, mida tuntakse Hollandi Kuldajastu nime all. Holland kaotas paljud koloniaalmaad ja samas ka globaalse võimu staatuse Brittidele, kui metropolid langesid Prantsuse revolutsiooni käigus. Mõningad (Surinaamid ja Ida-Indiaanlased) valdused jäid Hollandi valdustesse kuni Euroopa imperialistliku valitsemise perioodi lõpuni, mis lõppes II maailmasõjale järgnenud perioodil. Tänapäeval on Holland osa föderatsioonist, mida nimetatakse Madalmaade Kuningriigiks. Lisaks Hollandile kuulub sinna ka Aruba, Curacao ja Sint Maarten.

Prantsuse koloniaalimpeerium[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Prantsuse koloniaalimpeerium

Prantsuse Koloniaalimpeerium koosnes erinevatest maa-aladest, mis kuulusid Prantsusmaa valitsuse alla, alates 17. sajandist kuni 1960. aastateni. 19. ja 20. sajanditel oli Prantsuse Koloniaalimpeerium suuruselt teine maailmas peale Briti Koloniaalimpeeriumit. Impeerium hõlmas enda all üle 12 347 000 km² maad oma kõrgajal 1920. ja 1930. aastatel. Kui sisse arvata ka Prantsuse metropol, ulatus Prantsusmaa suveräänse riigina 13,018,575 km², sel ajal ulatusid Prantsuse valdused 1/10ni maismaa pindalast. Sellega kaasnesid mõjutused, mis muutsid prantsuse keele üheks kõige enam kõneldavaks keeleks kolooniates koos inglise keele, hispaania keele ja portugali keelega.

Briti Impeerium[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alad, mis kunagi kuulusid Briti Impeeriumile. Praegused ülemere territoriaalsed alad on punasega alla joonitud.

Briti Impeerium koosnes domeenidest, kolooniatest ja territooriumitest, mida haldas või administreeris Briti impeerium. Meretagused valdused omistati enamasti 16. sajandi lõpul või 17. sajandi lalgul. Kõrgajal oli tegu maailma suurima impeeriumiga läbi ajaloo, mis kestis üle sajandi ja oli suurim poliitiline ja majanduslik jõud maailmas.

1922. aastaks kuulus Brittide hulka 458 miljonit inimest, 1/5 kogu tolleaegsest inimkonnast ja hõlmas enda all 33,700,000 km2, peaaegu veerand maismaast. Selle tulemusena, nende poliitilised, keelelised ja kultuurilised mõjutused olid laialt levinud. Impeeriumi kõrgajal öeldi tihti Briti Impeeriumi kohta, et neil ei looju iial päike, sest kolooniad ulatusid üle kogu maailma ja alati paistis päike vähemalt ühes Brittide koloonias.

Taani Koloniaalimpeerium[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taani koloniaalimpeeriumile kuulusid kolooniad erinevatel kujudel juba 13. sajandi algul, kui omandati Eesti maa-alad. 1536. aastal astus Taani isiklikku liitu Norraga. Uus üksus, Taani-Norra üksus, omandas Norra senised valdused Gröönimaa, Fääri saarte, Islandi näol. Orkney ja Shetland, mida hoidis enda valduses Šhotimaa, oli algselt tegelikult Norra valduste osa. Tehti mitmeid pingutusi nende tagasi saamiseks. 17. sajandil leidsid aset territooriumite kaotused Skandinaavia poolsaarel, Taanil-Norral hakkasid tekkima kolooniad, kindlused ja kaubavahetus punktid Aafrikas, Kariibi merel ja Indias. Peale 1814 aastat, mis järgnesid Napoleoni sõdadele, anti Norra Rootsile, Taanil säilisid koloniaalmaad. Christian IV pani alusele poliitika Taanis, mille kohaselt pidi Taani laiendama meretaguseid majandussuhteid osana kaupmeeste levikust Euroopas. Taani esimene koloonia asutati Tranquebari (või Trankebar), India lõunarannikule 1620. aastal. Admiral Ove Gjedde juhtis ekspeditsiooni, mille käigus kehtestati koloonia. Tänapäevaks on ainukesed säilinud igandina impeeriumist järgmised asumaad: Fääri saared ja Gröönimaa; Fääri saared saavutasid autonoomsuse 1948. aastal, Gröönimaa 1953. aastal.

Rootsi koloniaalimpeerium[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rootsi Impeeriumit seostatakse Rootsi Kuningriigiga 1561 (pärast seda kui Rootsi on vallutatnud Eesti) ja 1721 vahel (kui Rootsi loovutas ametlikult suure maa-ala praeguses kagu-Soomes, uuele tõusvale suurriigile, Venemaale). Selle aja jooksul oli Rootsi Euroopa üks võimsamaid riike. Rootsis kutsutakse seda aega "Stormaktstiden" mis tõlkes tähendab "Suurriigi ajastu". Selle alguseks loetakse tihti 1611. aastat (kui troonile tõusis Gustav Adolph) ja lõpuks 1718. aastat (pärast Karl XII surma ning kaotust Põhjasõjas). Poliitilse võimu kasvule lisandus ka territoriaalne laienemine, mis eelnes Taani-Rootsi maksimaalse territoorumi realiseermisele. Poliitiline võim kasvas tänu Vestfaali rahulepingu sõlmimisele. Selle ajastu alguse ning lõpu üle vaidlevad ajaloolased tänini.

Belgia Koloniaalimpeerium[muuda | redigeeri lähteteksti]

Belgia Koloniaalimpeerium ...

Itaalia Koloniaalimpeeirum[muuda | redigeeri lähteteksti]

Itaalia Koloniaalimpeerium loodi, kui Itaalia Kuningriik ühines teiste suuremate Euroopa jõududega, asutades koloniaalmaad Aafrikas "võidujooksul Aafrikale". Itaalia koloonia asutati 1861. aastal. Selleks ajaks olid Prantsusmaa, Hispaania, Portugal, Inglismaa ja Madalmaad jaganud omavahel suurema osa maismaast. Aafrika kontinent oli üks viimaseid territooriume, mis oli veel vaba kolonisatsiooniks.

Koloniaalimpeeriumite nimekiri[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Portugali Impeerium (1415–1999 või kuni tänapäev, arvestades Assooride ja Madeira saarte omamist)
  • Hispaania Impeerium (1492–1975)
  • Vene Impeerium (1580- 1917)
  • Hollandi Impeerium (1602–1975)
  • Prantsuse Impeerium (1605- tänapäev)
  • Briti Impeerium (1607- tänapäev)
  • Taani koloniaalimpeerium (1620- 1953)
  • Kuramaa kolonisatsioon (1637- 1690)
  • Rootsi koloniaalimpeerium (1638- 1663 ; 1785–1878)
  • Saksamaa kolooniate loomis algatused (1683–1721 ; 1883–1919)
  • Habsburgi monarhia kolooniad (1719–1750 ; 1778–1783; 1901–1917)
  • Belgia koloniaalimpeerium (1885–1962)
  • Itaalia koloniaalimpeerium (1885–1908)
  • Norra valdused (1927–1957)

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Kinder, H., Hilgemann, W (2001). Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Avita.
  2. Lippus, K. (2007). Ajaloo konspekt gümnaasiumile II. Avita.