Sloveeni keel

Allikas: Vikipeedia
Sloveeni keel
Kõneldakse Sloveenias, Austrias, Itaalias, Horvaatias, Ungaris
Kokku kõnelejaid 1,9 miljonit [1]
Keelesugulus indoeuroopa keeled
 slaavi keeled
  lõunaslaavi keeled
   sloveeni keel
Ametlik staatus
Ametlik keel Sloveenia Sloveenia
Euroopa Liit Euroopa Liit
Keelekoodid
ISO 639-1 sl
ISO 639-3 slv
Sloveeni keele leviala
Sloveeni keele leviala

Sloveeni keel (sloveeni keeles slovenski jezik või ka slovenščina)[2] kuulub indoeuroopa keelkonna slaavi keelte lõunaslaavi keelterühma[1] (samasse rühma kuuluvad ka horvaadi, serbia, makedoonia ja bulgaaria keel).[3]

Sloveeni keele kõnelejate koguarv on 1 906 630, kellest 1 730 000 asuvad Sloveenias. Sloveeni keel on Sloveenia Vabariigi ametlik riigikeel. Lisaks räägitakse sloveeni keelt ka Austrias Kärtneni ja Steiermarki piirkonnas (18 000 in), Horvaatias Rijeka, Zagrebi ja Istra piirkonnas (22 800 in), Itaalias Trieste ja Gorizia provintsides Sloveenia piiri lähistel (100 000 in), Ungaris Sloveenia piiri lähistel (~3200 in) [1] kui ka Saksamaal, Rootsis, Prantsusmaal, Austraalias, Ameerika Ühendriikides, Argentiinas, Kanadas ja endise Jugoslaavia aladel [3]

Sloveeni keele levikuala laiub geograafiliselt ühes Euroopa keeruliseimas lingvistilises sõlmpunktis, kus koonduvad slaavi, romaani, germaani ja soome-ugri keelkonnad. [3] Lisaks naaberrahvaste mõjudele on ka Sloveenia mägine loodus kaasa aidanud eri piirkondades keele isloeeritud arengule. Seetõttu on hoolimata suhteliselt väikesest levikualast ja keelekasutajate arvust murdeuurijad eristanud erinevate allikate järgi 7-56 sloveeni dialekti [2][4][3][5], mida kasutatakse kuues piirkondlikus kogukonnas: Kärnteni, ülem-Carniola, alam-Caniola, Littorali, Rovte, Steiermarki ja Alföldi.[3]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lingvistilised, arheoloogilised ja histograafilised allikad näitavad, et kuuenda aastasaja lõpul toimus Sloveenia aladel kaks suuremat slaavlaste asustamis lainet, millega kaeti tollase laguneva Rooma impeeriumi sealsete alade viimased latiniseeritud keldid ja ülejäänud põlisrahvas. Esmalt saabusid kirdest lääne-slaavlased, kellele järgnesid peagi lõuna-slaavlased kagust. Ungarlaste asustuste tagajärjel 9. sajandil olid lääne-slaavlased sealt sunnitud taganema. Kuid hoolimata edasisest rahva segunemisest, on kunagiste lääne- ja lõuna-slaavi mõjud kirde ja kagu dialektide erinevustes tänaseni tunda.[3]

Alates 8. sajandist läbis Karantaania slaavlaste keel ehk alpislaavi keel (alpska slovanščina) rea järkjärgulisi muudatusi ja uuendusi, mis olid iseloomulikud lõunaslaavi keeltele. Jämedalt võttes tekitasid need arengud 13. sajandiks sloveeni keele.

Sloveeni kirjakeele ajastu algab koos Primož Trubariga, kelle Abeceariumand Cathechismus avaldati 1550. aastal. Prantsuse revolutsiooni, Napoleoni sõdade ning Maria Teresa ja Joseph II reformide mõjul hakkas sloveeni keel avalikus elus rohkem levima, seda nii koolides kui ametiasutustes. Samuti kasvas elanikonna kirjaoskus. Uus seisukoht sai üles kirjutatud Jernej Kopitari grammatikaga 1808. aastal. Kirjakeele staatus tõusis märkimisväärselt tänu France Prešereni kõrgekvaliteedilisele luulele (Poezije, 1847). 19. sajandi teisest poolest alates hakati sloveeni keelt veelgi laialdasemalt kasutama. Kõige olulisemaks keelega seotud otsuseks oli S. Škrabeci kirja pandud sloveeni keele hääldusnormid, mis aitasid edaspidi nii keelt arendada kui tõstsid sloveeni keele üldist seisust avalikkuse ees. Sloveenia-saksa sõnastiku (Maks Pleteršnik, 1894–1895) Sloveenia ortograafia sõnastiku (Slovenski pravopis, Fran Levec, 1899) ja Sloveenia keskkooli grammatika (Anton Breznik, 1916) ilmumised muutsid sloveenia kirjakeele kõikide sloveenide ühiseks keeleks. Kuid ka pärast Austria-Ungari impeeriumi kokkuvarisemist Jugoslaavia kooseisus olles, puudus sloveeni keelele võrdne alus. Alles pärast teist maailmasõda saavutas sloveeni keel staatuse kui üks Jugoslaavia Liiduvabariigi ametlikest keeltest. Kuid endised poliitilised, kultuurilised ja lingvistilised erinevused tõusid taaskord päevakorda ja serbia-horvaadi keel oli priviligeeritud positsioonil. 1988 aastal oli grupp sloveenia kodanikke proovinud Ljubljanas militaarkohut käia, kuid kohus toimetas vaid serbia-horvaadi keeles. Sellest olukorrast sai lõpuks põhiline argument, et 1990. aastal korraldada rahavahääletus, kus suure häälteneamusega võeti vastu otsus kuulutada Sloveenia poliitiliselt iseseisvaks vabariigiks. 2001. aasta aprillist sai Sloveeniast Euroopa liidu ametlik liige ja sellega seoses omandas ka sloveeni keel staatuse kui üks Euroopa liidu ametlikest keeltest. [3]

Keele struktuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Fonoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sloveeni keel eristab 29 foneemi (8 vokaali ja 21 konsonanti) mida ortograafiliselt edastatakse sloveenia tähestikku kuuluva 25 tähe abil (5 vokaali ja 20 konsonanti), sealhulgas katusega tähed: Č,Š ja Ž.[3]

Vokaalid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sloveeni keeles võivad vokaalid olla lühikesed või pikad. Esimene neist on alati rõhuline, samas kui teine võib olla nii rõhuline kui rõhuta. [6]

sloveeni keele vokaalid
ees keskel taga
kinnine i u
poolkinnine e ə o
poollahtine ɛ ɔ
lahtine a

[2]

Konsonandid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sloveeni standard keele konsonandi süsteem koosneb 6 resonandist (m, n, l, r, v, j), 6 hõõrdhäälikust (f, s, z, š, ž ja hääldamata häälik), 6 sulghäälikust (helitud k, p, t ja helilised g, b, d) ja 3 afrikaadist (c, č – tš, dz ja dž). Resonantidel ja sulghäälikutel esinevad omakorda mõningad allofooni juhused.[6]

Tähestik[muuda | redigeeri lähteteksti]

A, B, C, Č, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, Š, T, U, V, Z, Ž

täht foneem näide hääldus
A a /aː/
/a/
dan "päev"
abeceda "tähestik"
/ˈdáːn/, dȃn
/abɛˈtséːda/, abecẹ̑da
B b /b/ beseda "sõna" /bɛˈséːda/, besẹ̑da
C c /t͡s/ cvet "õis" /ˈtsʋéːt/, cvẹ̑t
Č č /t͡ʃ/ časopis "ajaleht" /tʃasɔˈpíːs/, časopı̑s
D d /d/ danes "täna" /ˈdàːnəs/, dánəs
E e /eː/
/ɛː/
/ɛ/
/ə/
sedem "seitse"
reči "ütlema"
medved "karu"
sem "olen"
/ˈséːdəm/, sẹ́dəm
/ˈrɛ̀ːtʃi/, réči
/ˈmɛ̀ːdʋɛt/, médved
/ˈsə́m/, sə̏m
F f /f/ fant "poiss" /ˈfánt/, fȁnt
G g /ɡ/ grad "linnus" /ˈɡráːt/, grȃd
H h /x/ hiša "maja" /ˈxìːʃa/, híša
I i /iː/
/i/
biti "olema"
imeti "omama"
/ˈbìːti/, bíti
/iˈmèːti/, imẹ́ti
J j /j/ jabolko "õun" /ˈjàːbɔwkɔ/, jábołko
K k /k/ kmèt "talupoeg" /ˈkmɛ́t/, kmȅt
L l /l/
/w/
letalo "lennuk"
zrel "küps"
/lɛˈtàːlɔ/, letálo
/ˈzrɛ́w/, zrȅł
M m /m/ misliti "mõtlema" /ˈmìːsliti/, mísliti
N n /n/ novice "uudises" /nɔˈʋìːtsɛ/, novíce
O o /oː/
/ɔː/
/ɔ/
opica "ahv"
okno "aken"
gospa "daam"
/ˈóːpitsa/, ọ̑pica
/ˈɔ̀ːknɔ/, ókno
/ɡɔˈspàː/, gospá
P p /p/ pomoč "abi" /pɔˈmóːtʃ/, pomọ̑č
R r /r/
/ər/
riž "riis"
trg "väljak"
/ˈríːʃ/, rȋž
/ˈtə́rk/, tȓg
S s /s/ svet "maailm" /ˈsʋéːt/, svẹ̑t
Š š /ʃ/ šola "kool" /ˈʃóːla/, šọ̑la
T t /t/ tip "tüüp" /ˈtíːp/, tȋp
U u /uː/
/u/
ulica "tänav"
mamut "mammut"
/ˈùːlitsa/, úlica
/ˈmáːmut/, mȃmut
V v /ʋ/
/w/
voda "vesi"
lev "lõvi"
/ˈʋɔ̀ːda/, vóda
/ˈlɛ́w/, lȅv
Z z /z/ zima "talv" /ˈzìːma/, zíma
Ž ž /ʒ/ življenje "elu" /ʒiwˈljɛ̀ːnjɛ/, življénje

[2]

Arvsõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
nič ena dva tri štiri pet šest sedem osem devet deset

[5]

Èn käändub nagu tavaline omadussõna kolme soo puhul: èn, êna, êno. On olemas ka pikem maskuliinne ainsuse nimetav vorm êden, mida kasutatakse juhul, kui arvsõna ei muuda otseselt nimisõna

Dvá, tríje ja štírje käänduvad vastavalt soole ebareeglipäraselt:

maskuliin feminiin neutral maskuliin feminiin neutral maskuliin feminiin neutral
nominatiiv dva dve dve trije tri tri štirje štiri štiri
akusatiiv dva dve dve tri tri tri štiri štiri štiri
genitiiv dveh dveh dveh treh treh treh štirih štirih štirih
daativ dvema dvema dvema trem trem trem štirim štirim štirim
lokatiiv dveh dveh dveh treh treh treh štirih štirih štirih
instrumentaal dvema dvema dvema tremi tremi tremi štirimi štirimi štirimi

Arve loendades ja ette lugedes kasutatakse tavaliselt feminiinset vormi. Arvsõnu viiest edasi ei käänata soo järgi. Samuti käituvad nad nimisõnu muutes pisut erinevalt eelnevatest arvudest. Nominatiivi ja akusatiivi puhul on järgnev nimisõna mitmuse omastavas käändes, samas kui arvsõna on endiselt nimetavas/osastavas käändes. Teiste käänete puhul on arvsõna ja nimisõna samas käändes.

Kõik arvud vahemikus 5–99 käänduvad ühtmoodi. Aga arvude 5–10 puhul nende tüvi muutub, kui neile lisanduvad käändelõpud. Võrdle: pét/ pêt- ; šést/ šêst-; sédem/ sêdm- ; ósem/ ôsm-; devét/ devêt-; desét/ desêt-. Näide number viie varal:

nominatiiv pét
akusatiiv pét
genitiiv pêtih
daativ pêtim
lokatiiv pêtih
instrumentaal pêtim
  • Arvud 1119 on moodustatud põhinumbritest, millele lisandub lõpp -nájst: enájst, dvanájst, trinájst, štirinájst, petnájst, šestnájst, sedemnájst, osemnájst, devetnájst.
  • Kümnelised 2090 on moodustatud põhinumbritest, millele on liidetud lõpp -deset. (v.a 20, mis on ebareeglipärane): dvájset, trídeset, štírideset, pétdeset, šéstdeset, sédemdeset, ósemdeset, devétdeset.

Erinevalt eesti, inglise või serbo-horvaatia keelest muutub ühikuid kombineerides sloveeni keeles nende järjekord, sarnaselt saksa keelele. Kõigepealt tulevad feminiinses käändes ühelised ja seejärel kümneline, mis on ühendatud sidesõnaga „ja“ – „in“ (kaksteist – dváindvájset). Mõlemad osad säilitavad oma algse rõhu.

  • 100 on sloveeni keeles stó, kõik ülejäänud sajalised moodustatakse feminiinses käändes põhiharvudest, millele lisatakse -sto: dvésto, trísto, štíristo, pétsto, šéststo jne.

Sarnaselt inglise keelega on sloveeni keeles kasutusel ka alternatiivsed vormid tuhandeliste ja sajaliste kombinatsioonidest (1100 „üksteist sada“/ eleven hundred (ingl k.) – enájststo; 1200 – dvanájststo jne.)

Sajaliste, kümneliste ning üheliste ühendamine töötab sarnaselt eesti keelele, kõige ette käib feminiinses käändes sajaline ja eraldi sõnadena järgnevad kõik väiksemad ühikud: stó êna (101), stó dvé (102), ... stó desét (110), stó enájst (111) ... stó dvájset (120), stó ênaindvájset (121), ... devetsto devetindevetdeset (999)

  • 1000 on sloveeni keeles tísoč, mis käitub sarnaselt maskuliinse nimisõnaga, millel on olemas ka duaalne ja mitmuslik vorm. Tuhandeliste ja teiste arvude kombineerimine käib sarnaselt sajalistega: tísoč êna (1001), ... tísoč stó (1100), ... pét tísoč pétsto pétinpétdeset (5555), ... devétsto devétindevétdeset tísoč devétsto devétindevétdeset (999,999).

[7]

Grammatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sloveenia keele eripärasteks omadusteks on duaal ehk kaksusele osutav grammatiline kategooria, kahe pearõhu olemasolu ja muutesüsteemi rohkus (sarnaselt teistele slaavi keeltele, eristatakse kuut käänet – nominatiiv, genitiiv, daativ, akusatiiv, lokatiiv ja instrumentaal, mis sõltuvad omakorda sõna soost – feminiin, maskuliin, neutrum; arvust – ainsus, duaal, mitmus; ja elususest – elus, eluta). Nimisõnad sloveeni keeles muutuvad vastavalt käänetele ja arvule. Omadussõnade ja enamus asesõnade puhul on oluline järgida ka soo muutusi. [8][9] Kuigi sloveeni keele puhul on tegemist SVO keelega (alus-öeldis-sihtis sõnajärg lauses), on sõnade järjekord lausetes siiski vaba, olenedes tihti tunderõhust või stiilist.[2]

Nimisõna käänamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

[8]

Sloveeni keeles lõpevad meessoost nimisõnad üldjuhul konsonandiga. Need jagatakse kõvadeks ja pehmeteks o-tüvega nimisõnadeks. Ka vokaaliga lõppevad maskuliinsed nimisõnad käänduvad sama loogika alusel, kuid lisa vokaal tuleb juurde vaid nominatiivi ja akusatiivi ainsuse puhul. Meesoost sõnad, mis lõppevad a-ga, järgivad naissoost käändelõppude loogikat. Lisaks esineb ebareeglipäraselt käänduvaid nimisõnu.

kõva tüvega sõnad pehme tüvega sõnad
ainsus duaal mitmus ainus duaal mitmus
Nominatiiv korák koráka koráki stròj strôja strôji
Akusatiiv korák koráka koráke stròj strôja strôje
Genitiiv koráka korákov korákov strôja strôjev strôjev
Daativ koráku korákoma korákom strôju strôjema strôjem
Lokatiiv koráku korákih korákih strôju strôjih strôjih
Instrumentaal korákom korákoma koráki strôjem strôjema strôji

Naissoost nimisõnade lõpp on üldjuhul -a, ehk tegu on a-tüveliste nimisõnadega. Mõningad naissoost nimisõnad lõppevad ka konsonandiga, sellisel juhul on tegu i-tüveliste sõnadega. Esineb ka ebareeglipäraselt käänduvaid feminiinseid nimisõnu.

a-tüveliste nimisõnade käänamine:
ainsus duaal mitmus
Nominatiiv lípa lípi lípe
Akusatiiv lípo lípi lípe
Genitiiv lípe líp líp
Daativ lípi lípama lípam
Lokatiiv lípi lípah lípah
Instrumentaal lípo lípama lípami
i-tüveliste nimisõnade käänamine:
ainsus duaal mitmus
Nominatiiv perút perúti perúti
Akusatiiv perút perúti perúti
Genitiiv perúti perúti perúti
Daativ perúti perútma perútim
Lokatiiv perúti perútih perútih
Instrumentaal perútjo perútma perútmi

Neutrumi tähistajaks sõnalõpus on üldjuhul -o või -e. Sarnaselt meesoost sõnadele eristatakse ka siin kõvade tüvedega ja pehmete tüvede sõnu, mis käänduvad neutrum o-tüvelise käänamisreeglite järgi. Väike osa neutrum nimisõnu järgib ka neutrum n-tüveliste, neutrum s-tüveliste ja neutrum t-tüveliste käänamisreegleid. Nad käänduvad sarnaselt kõvadele o-tüvelistele sõnadele, kuid sisaldavad kõigis vormides va. nominatiivi ja akusatiivi ainsuses lisa infiksit (-en, -es, -et).

kõva tüvega sõnad pehme tüvega sõnad
ainsus duaal mitmus ainsus duaal mitmus
Nominatiiv mésto mésti mésta líce líci líca
Akusatiiv mésto mésti mésta líce líci líca
Genitiiv mésta mést mést líca líc líc
Daativ méstu méstoma méstom lícu lícema lícem
Lokatiiv méstu méstih méstih lícu lícih lícih
Instrumentaal méstom méstoma mésti lícem lícema líci

Sloveenikeelseid väljendeid[muuda | redigeeri lähteteksti]

„Zelo smo uživali na obisku v Sloveniji.“ – Me nautisime väga oma reisi Sloveeniasse. [10]

Tere! – Živjo! / Zdravo!

Kuidas sul läheb? – Kako si? / Kako ste?

Tänan küsimast, hästi. – Hvala, dobro.

Mis su nimi on? – Kako ti je ime? (mitteametlik) / Kako Vam je ime? (viisakusvorm)

Minu nimi on___. / Ma olen___. – Ime mi je ___. /Jaz sem ___.

Meeldiv tutvuda. – Lepo, da sva se spoznala.

Palun – Prosim

Tänan! – Hvala!

Tänan väga! – Hvala lepa!

Võta heaks / Pole tänu väärt – Prosim / Ni za kaj

Jah – ja / Da

Ei – Ne

Tänan, ei – Ne, hvala

Vabandage! (möödumiseks) – Samo malo, prosim.

Vabandage (pöördumine) – Oprostite

Mul on kahju. – Oprostite.

Tere päevast! – Dober dan!

Tere hommikust! – Dobro jutro!

Tere õhtust! – Dober večer!

Head ööd! – Lahko noč!

Nägemist! – Nasvidenje!

Kohtumiseni! – Živijo!

Kas te räägite inglise keelt? – Govorite angleško?

Ma ei saa aru. – Ne razumem.

Saan aru. – Razumem.

Kus on tualett? – Kje je stranišče?

[5]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Sloveeni Ethnologue. Vaadatud 20.11.2013
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 en.wikipedia.org Slovene language. Vaadatud 20.11.2013
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 European year of languages document. Vaadatud 20.11.2013
  4. Kwintessential.co.uk Slovene overview. Vaadatud 20.11.2013
  5. 5,0 5,1 5,2 Wikitravel Slovene Phrasebook. Vaadatud 20.11.2013
  6. 6,0 6,1 Speech Assessment Methods Phonetic Alphabet. Vaadatud 20.11.2013
  7. en.wikipedia.org Slovene Numerals. Vaadatud 20.11.2013
  8. 8,0 8,1 en.wikipedia.org Slovene declanation. Vaadatud 20.11.2013
  9. en.wikipedia.org Slavic Inflection. Vaadatud 20.11.2013
  10. Slovene phrases. Vaadatud 20.11.2013

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]