Kraini hertsogkond
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2013) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
|
Kraini hertsogkond 1364–1918 | |||||||||||||
  Lipp
Vapp
| |||||||||||||
 Kraini hertsogkond Austria-Ungaris | |||||||||||||
| Valitsusvorm | monarhia | ||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Osa |
Saksa-Rooma riigi osariik (aastani 1806), Austria keisririigi koostisosa ja Austria-Ungari Tsisleitaania kroonimaa | ||||||||||||
| Pealinn | Ljubljana | ||||||||||||
| Religioon | katoliiklus | ||||||||||||
| |||||||||||||
| |||||||||||||
Kraini hertsogkond (sloveeni Vojvodina Kranjska, saksa Herzogtum Krain) oli Saksa-Rooma riigi osariik, mis loodi aastal 1364. Habsburgide monarhia pärusvaldusena sai see aastal 1804 Austria keisririigi osaks ja Illüüria kuningriigi osaks aastani 1849. Eraldi kroonimaana aastast 1849 oli see aastast 1867 kuni riigi lõpetamiseni aastal 1918 liidendatud Austria-Ungari Tsisleitaania territooriumidega. Selle pealinn oli Ljubljana.
Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]
Ajaloolise Kraini piirkonna piirid muutusid läbi sajandite. Hertsogkonna loomise ajast alates paiknes see Saksa-Rooma riigi kaguservas, kus Gorjanci mäed ja Kolpa jõgi moodustasid piiri Horvaatiaga, mis siis oli Ungari kuningriigi osa.
Põhjas piirnes see keiserliku Kärnteni hertsogkonnaga, Predili mäekurust ja Fusinest (Fužine) piki Karawankide peaahelikku kuni Jezerskoni. Kirdes ja idas piirnes see Steiermargi hertsogkonnaga, s.o. tänapäeva Štajerska või Alam-Steiermargi maadega Sava jõe taga, mida aastani 1456 haldasid Celje krahvid. Läänes tähistasid Julia Alpide tipud ülalpool Bohinj järve piiri ajaloolise Friuli piirkonnaga, mida alguses haldasid Aquileia patriarhid, kuid järk-järgult vallutati Veneetsia vabariigi poolt ja liidendati aastaks 1433 Domini di Terraferma koosseisu. Edelas, Dinaari mäestiku taga, valdasid Gorizia krahvid ülejäänud Friuli territooriumi, mis aastal 1754 sai Austria kroonimaaks Gorizia ja Gradisca (osa tänapäeva Sloveenia Rannikumaast). Istria margi riismed Karsti platoost ja Brkini küngastest lõunas olid ka Kraini halduses.
Oma viimases ulatuses, mis taasloodi aastal 1815, oli hertsogkonna pindala 9904 km2. Aastal 1914, enne Esimese maailmasõja algust, oli selle rahvaarv ligikaudu 530 000.
Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]
Vastavalt teadlase Johann Weichard von Valvasori (1641–1693) kirjutatud topograafiale Kraini hertsogkonna hiilgus jagunes territoorium traditsiooniliselt kolmeks piirkonnaks:
- Ülem-Krain (Gorenjska), mägine osa põhjas, Kranji ja Kamniki linnadega;
- Alam-Krain (Dolenjska), kagus, Novo mesto, Kočevje (Gottschee) ja Krško linnadega, sealhulgas Valge Krain ja endine Windischi mark
- Sise-Krain (Notranjska), edelas, Idrija ja Postojna linnade ümber.
Aastani 1860 olid need piirkonnad Ljubljana, Novo mesto ja Postojna kreisid (Kreise). Hiljem jagati nad väiksemateks üksusteks, poliitilisteks (või haldus-) kreisideks. Aastatel 1861 – 1918 oli Krain jaotatud 11 kreisiks, mis koosnesid 359 vallast, koos provintsipealinnaga kui keiserliku kuberneri (Landeshauptmann) residentsiga. Kreisid olid: Kamnik, Kranj, Radovljica, Ljubljana naabruskond, Logatec, Postojna, Litija, Krško, Novo mesto, Črnomelj ja Kočevje. Poliitilised kreisid olid omakorda jaotatud 31 haldusringkonnaks.
Demograafia[muuda | muuda lähteteksti]
Enamus rahvastikust oli sloveenikeelne. Saksakeelne vähemus eksisteeris kohaliku aadli hulgas ja käsitööliste hulgas suurtes linnades. Saksa keelesaared olid Alam-Krainis Gottschees, kus maarahvastik kõneles gottscheeri, lõunabaieri murret, samuti Ülem-Kraini külade Zgornja Sorica (Oberzarz), Spodnja Sorica (Unterzarz) ja Nemški Rovt (Deutschgereuth) ümbruses Bohinji basseinis.
Aastal 1846 oli Kraini rahvastik:
Aastal 1910 oli Kraini rahvastik:
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Krain
Endised Kraini mark, s.o. Ülem-Krain, ja Windischi mark eraldati Kärnteni hertsogkonnast aastal 1040 kuningas Heinrich III poolt. Sellest hoolimata oli see ajutiselt veel personaalunioonis hallatud Kärnteni valitsejate poolt, nagu Meinhardiinist hertsog Heinrich I, kes suri aastal 1335 ilma meessoost pärijata. Tema tütar Margarete suutis hoida vaid Tirooli krahvkonda, samas Wittelsbachist keiser Ludwig IV Baierist andis Kärnteni koos Kraini margiga Habsburgist hertsogile Albrecht II-le.
Albrechti poeg Rudolf IV "Rajaja" võttis oma Privilegium Maius jooksul aastal 1364 endale tiitli "Kraini hertsog" — kuigi ilma Saksa-Rooma keisri nõusolekuta. Rudolf asutas ka Novo mesto linna Alam-Krainis, siis nimega Rudolfswerth. Pärast tema surma sai Krain tema nooremate vendade Albrechti ja Leopoldi vaheliste tülide tulemusena 1379. aasta Neubergi lepinguga Sise-Austria osaks, mida valitseti Grazist Leopoldi poolt, kes oli Habsburgide Leopoldi liini asutaja. Aastal 1457 taasühendati Sise-Austria territooriumid Austria ertshertsogkonnaga Habsburgist keisri Friedrich III võimu alla. Kui Friedrichi järeltulija Ferdinand I aastal 1564 suri, eraldati Krain taas Sise-Austria osana Ferdinandi poja ertshertsog Karl II võimu alla. Karli poeg Ferdinand II päris aastal 1619 kõik dünastia maad ja hertsogkond moodustas sealt alates Habsburgide monarhia osa.
Napoleon moodustas pärast 1809. aasta Schönbrunni rahu Kraini, Kärnteni, Horvaatia, Gorizia ja Gradisca ning Trieste annekteeritud territooriumidest lühiealised Illüüria provintsid. 1815. aasta Viini kongressi lõppakt taastas Illüüria provintsid Austria keisririiki. Krain moodustas seejärel keskse osa Austria Illüüria kuningriigi territooriumist, mille pealinn oli samuti Ljubljana, ning mis hõlmas Kraini ja Kärnteni hertsogkonnad, samuti Austria Rannikumaa koos Gorizia ja Gradiscaga, Istria margi ja Keiserliku Vabalinna Trieste.
Pärast Illüüria kuningriigi lõpetamist 1849. aastal moodustati Kraini hertsogkond 1860. aasta 20. detsembri käskkirjaga ja 1861. aasta 26. veebruari keiserliku patendiga, muudeti 1867. aasta 21. detsembri seadusega, mis andis Kraini esindajatekojale (Landtag) võimu kehtestada kõiki seadusi, mis ei olnud reserveeritud Riiginõukogule Viinis, kus ta oli esindatud 11 saadikuga, kellest 2 valisid maaomanikud, 3 linnad, äri- ja tööstuskojad, 5 maakommuunid ja 1 viies kuuria salajasel hääletusel, millest võis osa võtta iga nõuetekohaselt registreeritud vähemalt 24-aastane mees. Kodune seadusandlik kogu koosnes ühest kojast, milles istus 37 liiget, kellest piiskop istus ex-officio. Keiser kutsus seadusandliku kogu kokku ja seda juhatas kuberner (Landeshauptmann). Maaomanikud valisid 10 liiget, linnad 8, äri- ja tööstuskojad 2, maakommuunid 16. Koja tegevus oli piiratud seadusandlusega põllumajanduses, avalikes ja heategevuslikes institutsioonides, kommuunide halduses, kiriku- ja kooliasjades, sõdurite transpordis ja majutuses sõjas ja manöövritel ning teistes kohalikes asjades. 1901. aasta eelarve oli 3 573 280 krooni.
1918. aastal lakkas hertsogkond olemast ja selle territoorium sai äsjamoodustatud Sloveenide, Horvaatide ja Serblaste Riigi osaks ning seejärel Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriigi osaks (aastast 1929 Jugoslaavia Kuningriik). Hertsogkonna lääneosa koos Postojna, Ilirska Bistrica, Idrija, Vipava ja Šturje linnadega annekteeriti aastal 1920 Itaaliasse, kuid aastal 1945 läksid Jugoslaaviale.
Vapp ja lipp[muuda | muuda lähteteksti]
Hugo Ströhl (1851–1919)
Kraini hertsogkonna vapp pärineb 13. sajandist, kui see kõige tõenäolisemalt kujunes Baieri Andechsi krahvide (Merania hertsogkonnas) (kotkas) ja Reini Spanheimide (Kärntenis) (punane-valge malelaud) vappide kombinatsioonist. Kotkas on kujutatud ka kuningas Otakar II pitseril, kuna ta oli aastal 1269 Kraini margi valitseja. Aastal 1463 lisas keiser Friedrich III kotkale keiserliku krooni ning asendas kilbil ja ruudulisel kuusirbil valge kuldsega. Aastal 1836 taastas keiser Ferdinand I kilbile algse valge värvi ja tunnistas valge-sinise-punase kombinatsiooni ametlikuks Kraini värviskeemiks.
Habsburgide võimu all kinnitati aastal 1848 valge, sinine ja punane Kraini vapilt (kilp, kotkas ja kuusirp) kroonimaa ametlikeks lipuvärvideks. Kuna Kraini hertsogkond oli peamine sloveenidega asustatud Austria keisririigi piirkond, võeti värviskeem teiste Sloveenia maade asukate poolt järgnevalt üldise sloveeni rahvuse trikoloorina omaks.
Nagu vapistki, loobuti sellest pärast 1918. aastat seoses Kraini hertsogkonna kaotamisega. Kraini sinine kotkas oli siiski lühidalt taastatud aastatel 1943 – 1945 kui Sloveenia abivägede, Sloveeni Omakaitse, sümbol. Seda kasutati ka Jugoslaavia Karađorđevići dünastia vapil sõdadevahelisel perioodil (ja asendati Jugoslaavia Kuningriigi riigivapil keskaegsete Celje krahvide kolme tähega).
Kraini hertsogkonna sümboolikal on olnud tähtis ja kestev mõju Sloveeni rahvuslikele sümbolitele. Seega on Kraini hertsogkonna lipu valge-sinine-punane kombinatsioon tänapäeval kasutusel Sloveenia lipu ametliku värviskeemina. Sloveenia vapp on ka heraldiline kooslus, hõlmates Celje krahvide tähed, Kraini värvid ja sloveenide püha mäe Triglavi kujutise.
Kraini hertsogid[muuda | muuda lähteteksti]
- Rudolf (1364–1365), ka Austria hertsog aastast 1358, talle järgnesid tema vennad
- Albrecht (1365–1379), üheskoos oma vennaga
- Leopold (1365–1386), Habsburgide Leopoldi liini esiisa, Sise-Austria hertsog pärast 1379. aasta Neubergi lepingut
- Wilhelm (1386–1406), Leopoldi poeg, tema järglane oli tema vend
- Ernst Raudne (1406–1424), ertshertsog aastast 1414
- Friedrich (1424–1493), Ernsti poeg, Roomlaste kuningas aastast 1440 ja Saksa-Rooma keiser aastast 1452, samuti Austria ertshertsog aastast 1457
- Maximilian I (1493–1519), poeg, ka Austria ertshertsog, Saksa-Rooma keiser aastast 1508
- Karl I (1519–1521), pojapoeg, ka Austria ertshertsog, keiser aastast 1520, talle järgnes tema vend
- Ferdinand I (1521–1564), ka Austria ertshertsog, Roomlaste kuningas aastast 1531, Saksa-Rooma keiser aastast 1558
- Karl II (1564–1590), Ferdinandi poeg, Sise-Austria ertshertsog pärast Habsburgide maade teist jagamist
- Ferdinand II (1590–1637), poeg, ka Austria ertshertsog ja Saksa-Rooma keiser aastast 1619
Kõigi Habsburgi liinide pärija aastal 1619. Vaata Austria riigipeade loend