Austria keiser

Allikas: Vikipeedia

Austria keisri tiitli võttis viimane Saksa-Rooma keiser Franz II endale 1804. aastal, kui Napoleon I ähvardas Saksa-Rooma riiki hävitada. See tiitel loodi peamiselt selleks, et Habsburgide valdustel oleks mingi formaalnegi ühtsus ning neid ei saaks niivõrd kergelt laiali jagada. Nii sai Austria ja teiste Habsburgide alade valitsejast nüüd keiser ja senine valitsejat tähistanud ertshertsogi tiitel märkis nüüd valitseja lähisugulast. Austria, Ungari, Böömimaa ja teised Habsburgide võimualused maad said endale aga nüüd ka de iure ühtse valitseja, kuna senini oli nende maade ühtsus põhinenud vaid personaalunioonidel ning oleksid võinud seetõttu võinud suhteliselt kergesti peale kaotust Napoleonile kaotsi minna. Saksa-Rooma riik kaotatigi 1806, kuid Austria keisri tiitel säilus kuni 1918. aastani. 1867. aastast alates liideti Austria keisri tiitliga võrdsel alusel ka Ungari kuninga oma (seetõttu hakati riigipead kutsuma ka Austria-Ungari keisriks).

Weltliche Schatzkammer Wien (265).JPG
Weltliche Schatzkammer Wien (5).JPG

Täistiitel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Austria keiser,
Ungari apostellik kuningas,
Böömimaa, Dalmaatsia, Horvaatia, Slavoonia, Galiitsia, Lodomeeria, Illüüria, Jeruusalemma ja teiste alade kuningas,
Austria ertshertsog,
Toskaana ja Krakówi (Krakau) suurhertsog,
Lotringi, Salzburgi, Steiermargi, Kärnteni, Kraini ja Bukoviina hertsog,
Transilvaania suurvürst,
Määrimaa (Moraavia) markkrahv,
Ülem-Sileesia, Alam-Sileesia, Modena, Parma, Piacenza ja Guastalla, Auschwitzi ja Zatori, Tescheni, Friuli, Ragusa ja Zara hertsog,
Habsburgi ja Tirooli, Kyburgi, Goritzi ja Grandisca vürstlik krahv,
Trento (Trienti) ja Brixeni vürst,
Ülem- ja Alam-Lusaatia markkrahv ja markkrahv Istrias,
Hohenemsi, Feldkirchi, Bregenzi, Sonnenbergi ja teiste valduste krahv,
Trieste, Cattaro ja Wendisch Marki isand,
Serbia Vojevoodkonna ja teiste valduste suurvojevood,
Kuldvillaku ordu suverään.

Austria keisrid[muuda | redigeeri lähteteksti]