Ungari keel
| ungari keel (magyar nyelv) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Ungaris, Rumeenias, Ukraina Taga-Karpaatias, Slovakkias, Serbia Vojvodinas, Horvaatias, Austrias, Sloveenias |
| Piirkonnad | Euroopa |
| Kokku kõnelejaid | 12,5 miljonit [1] |
| Keelesugulus | uurali keeled soome-ugri keeled ugri keeled ungari keel |
| Ametlik staatus | |
| Ametlik keel |  Ungari Vojvodina (Serbia) Sloveenia (piirkondlik) Austria (piirkondlik) Euroopa Liit |
| Keelehoole | Lingvistika Instituut |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | hu |
| ISO 639-2 | hun |
 Ungari keele kõnelejate levialal Ida-Euroopas.
|
|
Ungari keel on soome-ugri keel, mida kõneleb üle 12 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, Slovakkias, Serbias, Ukrainas ja mujal.
Ungari keele esimesi ülestähendusi leidub 9. ja 10. sajandil Bütsantsi allikais. Umbes 1200. aastast pärinev "Hauakõne" on vanim ungari ja ühtlasi soome-ugri keelte kirjalik tekst. Ungari kirjakeel hakkas tekkima 16. sajandil. Sõnavara sisaldab peale soomeugrilise kihi laene kunagiste türgi sugu hõimude bulgaaride keelest (need on vanimad laenud), slaavi keeltest (neid on kõige rohkem), türgi keelest ja mujalt.
Maailma keelte seas on ungari keel emakeelsete kõnelejate arvult 62. kohal, Euroopas 14. kohal.
Ungari keele lähimad sugulaskeeled on mansi ja handi keel.
Sisukord |
[redigeeri] Kiri
Ungari keel kasutab ladina kirja. Tähestikus on mitmeid digraafe ja trigraaf dzs. Pikkade vokaalide märkimiseks kasutatakse akuuti põhitähe peal, umlaudiga tähtede ö ja ü puhul topeltakuuti: ő, ű.
[redigeeri] Tähestik
- a á b c cs d dz dzs e é f g gy h i í j k l ly m n ny o ó ö ő p q r s sz t ty u ú ü ű v w x y z zs
- A Á B C CS D DZ DZS E É F G GY H I Í J K L LY M N NY O Ó Ö Ő P Q R S SZ T TY U Ú Ü Ű V W X Y Z ZS
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Viited
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Ungari keel |
- ↑ Ungari keel. Ethnologue.com, Kasutatud 24.07.2009 (inglise)
[redigeeri] Kirjandust
- László Keresztes. Praktiline ungari keele grammatika, Debrecen. ISBN 963-472-177-X
|
|||||||||||||||||||||||
