Hiina ajalugu

Allikas: Vikipeedia
Hiina praegused piirid ja territooriumi muutused läbi ajaloo.
History of China.gif

HIINA AJALUGU

VANAAEG
3 monarhi ja 5 keisrit
Xia dünastia 2070–1600 eKr
Shangi dünastia 1600–1046 eKr
Zhou dünastia 1122–256 eKr
  Lääne Zhou
  Ida Zhou
    Kevadete-sügisete ajastu
    Sõdivate riikide ajastu
KEISRIRIIGI AEG
Qini dünastia 221 eKr–206 eKr
Hani dünastia 206 eKr–220 pKr
  Lääne Hani
  Xini dünastia
  Ida Hani
Kolm kuningriiki 220–280 pKr
  Wei, Shu & Wu
Jini dünastia 265–420 pKr
  Lääne Jin
  Ida Jin 16 kuningriiki
304–439 pKr
Lõuna ja põhja dünastiad 420–589 pKr
Sui dünastia 581–619 pKr
Tangi dünastia 618–907 pKr
5 dünastiat &
10 kuningriiki

907–960 pKr
Liao dünastia
907–1125 pKr
Songi dünastia
960–1279 pKr
  Põhja Song Lääne Xia
  Lõuna Song Jin dünastia
Yuani dünastia 1271–1368 pKr
Mingi dünastia 1368–1644 pKr
Qingi dünastia 1644–1911
UUSAEG
Hiina Vabariik 1911–1949
Hiina
Rahvavabariik
1949–

Hiina Vabariik
(Taiwanil)


Hiina ajalugu
Hiina dünastiad
Hiina sõjaajalugu
Hiina kunsti ajalugu
Hiina tehnika ja teaduse ajalugu
Hiina hariduse ajalugu


Hiina tsivilisatsioon tekkis erinevates piirkondlikes keskustes Huanghe jõe ja Jangtse jõe orgudes neoliitikumi ajastul. Traditsiooniliselt peetakse hiina tsivilisatsiooni hälliks Huanghe jõge. Hiina kirjalik ajalugu algas Shangi dünastiaga (u 1700 – u 1046 eKr). [1] Shangi dünastia ajast pärinevate vanas hieroglüüfkirjas olevate ennustusluude vanimaks vanuseks on radiosüsiniku meetodil dateeritud 1500 eKr. [2] Hiina kultuuri, kirjanduse ja filosoofia alused arenesid välja Zhou dünastia (1045-256 eKr) ajal. Ajaarvamise järjepidev kirjalik dateerimine algas Zhou dünastia ajal 841 eKr..


Esiaeg (Muinas Hiina)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paleoliitikum[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leiukohad Hiina paleoliitikumist

Xiaochangliangi leiukohast leitud Homo erectus’e valmistatud kivist tööriistade vanuseks on dateeritud 1,36 milj aastat. [3] Xihoudu leiukohas on leitud vanimad tõendid tule kasutuse kohta 1,27 milj aastat tagasi. [4] Enim omal ajal tuntuks saanud Homo erectuse leiuks on 1923–27 leitud Pekingi inimene.

Nüüdisinimese homo sapiensi toodud tulekasutusega seotud kultuur võis levida Hiinas 72 -44 tt. Selle jälgi on leitud Altaist Kara Bomist (72 tt). Hiina aladelt on selle varajasemad jälgi leitud Sise Mongooliast (40,7 tt). Põhja-Hiinas Shuidonggonini leiupaiga paleliitilise kultuuri vältuseks oli 29,5 – 23,8 tt. [5] [6]

Umbes 22 tt on jälgi Xiachuanini kultuurist Shanxi provintsis (mikroliidid). Kolm Liyuzui koopast Liuzhoust, Guangxi provintsist, leitud potikildu on dateeritud 18,5 ja 21 tt. [7]

Neoliitikum[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leiukohad Hiina neoliitikumist

Vanaaeg (Vana Hiina) ehk keisririigi eelne aeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mütoloogiline ajastu (u 3500 – u 2000 eKr)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mütoloogilisel Xia dünastia eelsel perioodil olevat Hiinat valitsenud kolm monarhi ja viis keisrit [8]. Nendega, enam mütoloogiliste valitsejate ja kultuuriloojatega, seotud ajavahemikuks oli umbes 3500 eKr kuni 2000 eKr [9]. Esimesele neist, Fu Xile, omistatakse ka hiina hieroglüüfkirja ja guade loomine.

Xia dünastia(u 2100 – u 1600 eKr)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Xia dünastia (hiina 夏朝, Xiàcháo) oli Hiina esimene ajalooliselt dokumenteeritud dünastia. Valitses umbes aastatel 2070–1600 eKr.

Xia dünastia rajas mütoloogiline keiser Yu Suur.

Shangi ja Yini dünastia (u 1700-1046 eKr)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Shangi dünastia (商朝) oli Vana-Hiina teine dünastia. Selleaegset Hiina riiki nimetatakse Shangi riigiks. Shangi dünastia valitses Hiinas 16. sajandist eKr kuni umbes 11. sajandini eKr. Shangi dünastia on esimene Hiina dünastia, mille ajast on säilinud kirjalikke mälestisi. [1] Sellest ajajärgust on leitud kokku üle 150 000 ennustusluu. Vanemate sellest ajast pärinevate vanas hieroglüüfkirjas olevate ennustusluude vanuseks on dateeritud 1500 eKr. [2] Eriti hästi tuntakse hilisemat Yini (殷) ajastut. Kokku on teada 30 kuninga nimed 17 põlvkonnast. Kõiki neid nimesid on kohatud Yinxu oraakliluudel, mistõttu enamik ajaloolasi usub, et need kuningad on tõesti olemas olnud.

14. sajandi algul rajas Shangide kuningas Pangeng Huani jõe äärde oma Yini nimelise pealinna, mis asus 2 km põhja pool praegusest {{Anyang]]i linnast. Tegemist oli esimese püsiva pealinnaga Hiina ajaloos. Selles valitsenud Shangi kuningaid on nimetatud Yini dünastiaks.

Zhou dünastia (1066-256 eKr)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Zhou riik

Chunqiu ehk kevadete-sügisete ajastu (722-476 eKr)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Zhanguo ehk sõdivate riikide ajastu (476-221 eKr)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõdivate riikide ajastu ehk võitlevate riikide aeg (lihtsustatud kirjas 战国时代 (Zhànguó Shídài) oli periood aastast 475 eKr kuni aastani 221 eKr. Songi dünastia aegne ajalooraamat Zizhi Tongjian paigutab ajastu alguse aastasse 403 eKr. Tegemist oli segase ajaga, kui Ida-Zhou dünastia kuningas oli täielikult autoriteedi kaotanud ja kohalikud vürstid hakkasid end kuningateks nimetama. Ida-Zhou dünastia alguses olnud 150 vasallriigist oli ajajärgu alguseks saanud umbes 16 niisugust vürstiriiki. Peale selle olid veel tolleaegses poliitikas oma osa mänginud rändrahvad põhjas ja hõimud läänes. Perioodi keskpaiku jäi alles seitse tugevamat vürstiriiki, millest igaüks püüdis vallutada kogu maad. Lõpuks jäi selles võitluseks võitjaks Qini riik, mis hävitas ja liitis endaga ülejäänud kuus. Sellega algas Hiinas keisridünastiate ajastu.

Jätkusid eelneval ajastul alanud suured muutused. Hüljati vanu traditsioone ja kerkis esile uusi ideid. Riikidevaheline konkurents parema tehnoloogia, halduse ja ideede pärast koos raua ja rauast tööriistade levikuga tõid uue külluse ning kaubanduse ja linnastumise seninähtamatu arengutaseme. Paljud tänapäeva Hiina linnad tekkisid tol ajal. Koos sellega puhkes õitsele täiesti uus kultuur, milles arenesid välja omanäoline filosoofia, kirjandus ja teadus.

Keisririigi aeg (221 eKr – 1911 pKr)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Varajane keisririigi aeg (221 eKr – 907 pKr)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Qini dünastia (221-206 eKr)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keisririik aastal 210 eKr.

Qini dünastia valitses aastail 221–206 eKr ja selle rajas 221. eKr Qini riigi valitseja Ying Zheng (Yíng Zhèng), kes kuulutas end keisriks Qin Shi Huangdi nime all. Enne teda oli keisritiitel Hiinas kasutusel vaid jumalate ja mütoloogiliste muinaskeisrite kohta. Valitsemises lähtus Shi Huangdi legistlikust ideoloogiast. Pealinnaks oli Xianyang (kaasaegse Xi'ani lähistel). Shi Huangdi on tuntud ka konfutsionistlike raamatute põletamise ja õpetlaste matmise poolest. Dünastia ajal alustati Hiina Suure müüri ehitamist. Oluliseks oli peale eelnenud killustust ja sõdasid keskse valitsemise sisseseadmine, seadustike ühitamine, ühtsete mõõtude sisseviimine ning kirja ühtlustamine ja arendamine. Elujõulise kauplemise edendamiseks kogu impeeriumi ulatuses tuli isegi vankrite telgede pikkused ühtlustada. [10]

Pärast esimese keisri Shi Huangdi surma 210. aastal eKr puhkes kodusõda. Keisri järglane Er Shi valitses vaid kolm aastat, kuni Qini keisririik kokku varises. Qini keisririiki peetakse esimeseks varatotalitaarseks riigiks. [11]

Shi Huangdi surma järel lagunes Qini keisririik 18 kuningriigiks. Järgnenud sõdaderohket aega Hani dünastia alguseni nimetatakse Chu ja Hani vastasseisuks (楚汉战争, chǔhànzhànzhēngэн). Sellel ajal oli ülekaalus Chu (楚) dünastia 209 – 202 eKr) võim.

Hani dünastia (202 eKr– 220 pKr)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kolme riigi ehk kolmevalitsuse ajastu (220–280)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kolme riigi ajastu

Wei (220–265) ja Jini ajastu (265–420)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Wu Hu ajastu (304–439)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lõuna ja põhja dünastiad (420–589)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sui dünastia (589–618)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tangi dünastia (618–907)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hiline keisririigi aeg (907–1911)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viie dünastia (ja kümne kuningriigi) ajastu (907–960)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Songi dünastia (ning Liao, Jini ja Lääne Xia dünastiad) (960–1234)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Yuani ehk mongolite dünastia (1271–1368)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mingi dünastia (1368–1644)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Qingi ehk mandzude dünastia (1644–1911)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uusaeg ehk keisririigi järgne aeg (1911 – )[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hiina Vabariik (1911–1949)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Hiina Vabariik

Hiina Rahvavabariik ja Taiwani Hiina Vabariik (1949– )[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Hiina Rahvavabariik

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Cultural History and Archaeology of China" [1] Bureau of Educational and Cultural Affairs, U.S. State Department.
  2. 2,0 2,1 Henry Cleere. Archaeological Heritage Management in the Modern World. 2005. Routledge. p. 318. ISBN 0415214483.
  3. "Earliest Presence of Humans in Northeast Asia". Smithsonian Institution. [2] Retrieved 2007-08-04.
  4. Rixiang Zhu, Zhisheng An, Richard Pott, Kenneth A. Hoffman (June 2003). "Magnetostratigraphic dating of early humans of in China" [3] (PDF). Earth Science Reviews 61 (3–4): 191–361.
  5. LATE PALEOLITHIC OCCUPATION OF NORTH CHINA [4]
  6. P. Jeffrey Brantingham, Andrei I. Krivoshapkin, Li Jinzeng and Ya. Tserendagva The Initial Upper Paleolithic in Northeast Asia1 2001 by The Wenner-Gren Foundation for Anthropological Research. [5]
  7. "The discovery of early pottery in China" by Zhang Chi, Department of Archaeology, Peking University, China [6]
  8. Morton, W. Scott Morton. Morton, William Scott. Lewis Charlton M. [2005] (2005). China: its history and culture. McGraw-Hill. ISBN 0071412794, 9780071412797. pg 14.
  9. 劉煒/著. [2002] (2002) Chinese civilization in a new light 中華文明傳真#1 原始社會:東方的曙光. Commercial press publishing company. ISBN 9620753143. Timetable.
  10. "Book "QINSHIHUANG"". [7] Retrieved
  11. Tarmo Kulmar. Vana-Hiina Qini keisririigi valitsemissüsteemi olemusest. Mäetagused. (pdf) (eesti)

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislinke[muuda | redigeeri lähteteksti]