Vana-Makedoonia

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on antiikaja ajaloolisest maast; tänapäevase Makedoonia Vabariigi vaata artiklit Makedoonia.

Macedonia
Μακεδονία
Makedonía
800s eKr–146 pKr
Macedonian Kingdom.jpg
Pealinn Aigai (- 400 eKr)
Pella

Vana-Makedoonia (vanakreeka Μακεδονία) oli antiikaja ajalooline maa Egeuse merest põhjas.

Valitseja Archelaos (413–399 eKr) saatis olümpiamängudele atleete ja kutsus õukonda luuletajaid ja kunstnike (Euripides, Zeuxis).

Philippos II alistas Kreeka, teda peetakse Makedoonia sõjalise monarhia tegelikuks rajajaks.

Vana-Makedoonia kuningas Aleksander Suur ehk Makedoonia Aleksander (356323 eKr) sai troonile 20-aastaselt pärast isa mõrvamist ja sel ajal oli ta juba kogenud väejuht, 18-aastasena oli ta 338 eKr Chaironeia lahingus juhtinud edukalt Makedoonia ratsaväge ja isa oli usaldanud talle vastutavaid riigiameteid. Aleksandri esialgne eesmärk oli kindlustada Makedoonia võim Kreekas ja suurendada riigi maa-ala Aasiani. Selleks oli vaja sõdida Traakiaga, alistada Tessaalia ja Ateena, purustada Teeba ning tugevdada hegemooniat Korintose liidus. Sõja algne eesmärk oli kättemaks pärslastele Kreeka-Pärsia sõdade ja Ateena purustamise eest rohkem kui sada aastat varem. Aastal 334 eKr ületas ta Dardanellid ja tungis seega Pärsiasse. Granikose lahingus, Aleksander purustas Pärsia Väike-Aasia provintside väed ja jätkates liikumist piki Väike-Aasia rannikut, astus tema vastu Kiliikias Pärsia suurkuningas Dareios III kelle üle Aleksander saavutas 333 eKr Issose lahingus täieliku võidu ning otsustas seejärel vallutada terve Pärsia impeerium. 332 eKr. aastal pärast Tüürose piiramist ja Gaza vallutamist kuulus kogu Vahemere idakallas Aleksandri võimu alla. Seejärel suundus ta Egiptusesse, mis talle vastupanuta alistus. Seal rajas ta Aleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks. Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu mujalegi, kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks kui Egiptuse oma.

Aleksander Suur Pompeist leitud mosaiigil
Aleksander Suure impeeriumi piirid 334323 eKr

Egiptuse alistamise järel algas sõja teine järk, mil Aleksander liikus Mesopotaamiasse ja lõi seal 331 eKr Dareiose väge Gaugamela lahingus, Dareios põgenes ja tapeti järgmisel aastal oma lähikondlaste poolt. Aleksander vallutas aga põlised Pärsia alad ning pealinnad Babüloni, Elami, Susa ja Persepolise. 330 eKr allutas Aleksander Pärsia riigi põhiosa ja Meedia.

Aleksandri vallutussõdade kolmandas järgus hõivas ta Kesk-Aasia ning vallutas Baktria ja Sogdiana. Sõja neljandaks järguks oli Aleksandri juhitud retk Indiasse. Ta ületas Induse ja rajas uusi kindlustatud tugipunkte sõjategevuse jätkamiseks. 326 eKr võitis ta Hydaspese ääres Porose vägesid, 325 eKr rajas eelposte ka Induse madalikule. Aleksander ise arvas, et on jõudnud enam-vähem maailma lõppu. Tema sõdurite hulgas tekkis suurest kurnatusest rahulolematus, mis sundis Aleksandrit tagasi pöörduma. Aleksander tuli tagasi Babüloni, millest kavatses teha oma impeeriumi pealinna. Kreekast ja Makedooniast olid saanud suurriigi äärealad. Aleksander Suure maailmariik piirnes Doonau, Aadria mere, Egiptuse, Kaukasuse ja Indusega. Kevadel 323 eKr oli Aleksanderi armee valmis uueks suureks sõjaretkeks Araabiasse, hiljem kavatses Aleksander liikuda Põhja-Aafrikasse. Juuni keskel suri ta aga ootamatult ja kohe algasid diadohhide sõjad tema riigi jagamise pärast.

Diadohhide sõdades Aleksandri loodud maailmariik lagunes ja Makedoonia laostuva riigiosa tuumikuks. Makedoonia riik jagunes pärast Aleksander Suure surma Kreeka ja Makedoonia, Egiptuse (Ptolemaios I), Väike-Aasia ja Aasia osaks. 200 eKr vallutati Makedoonia roomlaste poolt (Makedoonia sõjad).

Pärast Rooma riigi lõhenemist kuulus Makedoonia 1423. aastani Bütsantsile.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]