Austria Sileesia

Allikas: Vikipeedia
Mitte segi ajada Sileesia hertsogkonnaga.
Herzogtum Ober- und Niederschlesien
Vévodství Horní a Dolní Slezsko
Ülem- ja Alam-Sileesia hertsogkond
1742–1918
Flag of Czech Silesia.svg   Silesia.svg
Lipp Vapp
Schlesien Donaumonarchie.png
Valitsusvorm vasallvürstkond
Pealinn Troppau (Opava)
Riigikeel(ed) saksa, poola, tšehhi

Austria Sileesia (saksa Österreichisch Schlesien; tšehhi Rakouské Slezsko; poola Śląsk Austriacki), ametlikult Ülem- ja Alam-Sileesia hertsogkond (saksa Herzogtum Ober- und Niederschlesien; tšehhi Vévodství Horní a Dolní Slezsko) oli autonoomne piirkond Böömimaa kuningriigis ja Austria keisririigis, aastast 1867 Tsisleitaania kroonimaa Austria-Ungaris. See kattub suuresti tänapäeva Tšehhi Sileesia piirkonnaga ja oli ajalooliselt osa suuremast Sileesia piirkonnast.

Geograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Austria Sileesia (kollane kontuur), Richard Andree, 1880

Austria Sileesia koosnes kahest territooriumist, mida eraldas Morava Ostrava maariba Ostravice ja Odra jõgede vahel.

Piirkond Ostravicest idas Cieszyni ümbruses ulatus Lääne-Karpaatide kõrgustikult (Sileesia Beskiidid) lõunas, kus see piirnes Ungari kuningriigiga, piki Olza ja (ülemjooksul) Wisła jõgesid Preisi Sileesia piirini põhjas. Idas eraldas Biała jõgi Bielsko juures seda Rzeczpospolita Väike-Poola maadest, mis liidendati Austria Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriiki pärast Poola esimest jagamist aastal 1772.

Territoorium Odra jõest läänes ulatus Opava linnast kuni Bílá Vodani, seda piiras lõunas Ida-Sudeetide Hrubý Jeseníki mäeahelik, eraldades selle Moravast, ning põhjas Opava jõgi. Läänes moodustasid Kullamäed piiri Kladsko krahvkonnaga.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ala moodustas esialgu keskaegse Sileesia hertsogkonna kaguosa, mis oli Piastide Poola kuningriigi provints. 14. sajandil kuulutas enamus Sileesia hertsogeid end Böömimaa vasallideks.

Tšehhi krooni maade osana päris Sileesia Habsburgist Austria ertshertsog Ferdinand I aastal 1526, pärast viimase Jagelloonist Böömimaa kuninga Ludvik II surma Mohácsi lahingus. Kui Habsburgist keisrinna Maria Theresia aastal 1740 naisena trooni päris, esitas Preisi kuningas Friedrich Suur nõude Sileesia provintsile ja alustas 16. detsembril vastust ära ootamata Esimest Sileesia sõda, käivitades sellega suurema Austria pärilussõja. Tema kampaania lõppes aastal 1742 Preisi võiduga Chotusitzi lahingus, mis viis Breslau ja Berliini lepinguteni, millega Sileesia jagati.

Austria Sileesia koosseis ██ Cieszyni hertsogkond ██ Opava hertsogkond ██ endine Krnovi hertsogkond ██ Nysa hertsogkond

Lepingu tingimuste kohaselt sai Preisi kuningriik enamuse territooriumist, sealhulgas Böömimaa Kladsko krahvkonna, samas vaid väike osa Kagu-Sileesiast jäi Habsburgide monarhiale, koosnedes:

mis moodustasid Ülem- ja Alam-Sileesia hertsogkonna, mis jäi Böömimaa kroonimaaks pealinnaga Opavas. Aastal 1766 anti Tescheni hertsogi tiitel Saksimaa printsile Albertile, kes oli Maria Theresia väimees, samas Troppau ja Jägerndorfi hertsogi tiitel jäi Liechtensteinidele. Nysa territooriumi haldasid Wrocławi piiskopid residentsiga Jánský vrch (Johannisberg) lossis.

Kui Habsurgist keiser Franz II rajas aastal 1804 Austria keisririigi, sisaldas tema tiitel "Ülem- ja Alam-Sileesia hertsog". Austria Sileesia ühendati raudtee abil Austria pealinna Viiniga, kui Keiser Ferdinandi põhjaraudtee liini pikendati aastal 1847 Bohumíni jaamani. Austria-Ungari kompromissi tulemusena muutus Ülem- ja Alam-Sileesia hertsogkond Austria Tsisleitaania kroonimaaks.

Aastal 1918 saadeti Austria monarhia laiali ja lõviosa Austria Sileesiast loovutati 1919. aasta Saint-Germaini rahuga äsjaloodud Tšehhoslovakkia riigile, väljaarvatud Cieszyni Sileesia (endine Tescheni hertsogkond), mis pärast Poola–Tšehhoslovakkia sõda jaotati aastal 1920 piki Olza jõge, kusjuures idaosa läks Poola Sileesia vojevoodkonnale. Väiksemad hertsogkonna osad said samuti Poola osaks, samas külgnev Preisi Sileesia Hlučíni piirkond läks Tšehhoslovakkiale.

Ülem- ja Alam-Sileesia hertsogkonna vapp, Hugo Ströhl (1851 - 1919).

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vastavalt Austria rahvaloendusele oli Austria Sileesia aastal 1910 koduks 756 949 inimesele, kes rääkisid järgmisi keeli:

Suured linnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rohkem kui 5000 elanikuga linnad aastal 1880:

Linnad Saksa nimi Rahvaarv
Opava Troppau 20 563
Bielsko Bielitz 13 060
Cieszyn/Těšín Teschen 13 004
Krnov Jägerndorf 11 792
Bruntál Freudenthal 7595
Frýdek Frydek 7374 (1890)

Haldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ülem- ja Alam-Sileesia hertsogkond oli esialgu jagatud kaheks ringkonnaks (Bezirke): Teschen (Těšínský kraj) ja Troppau (Opavský kraj) keskusega Krnovis. Ida-Teschenis loodi aastal 1754 autonoomne Bielsko hertsogkond. Pärast 1848. aasta revolutsioone reorganiseeriti Austria Sileesia ringkondadeks: