Foiniikia
Allikas: Vikipeedia
Foiniikia (vanakreeka Φοινίκη (Phoinike)) oli antiikaja riik keskusega Vahemere idakaldal. Ulatus kitsa ribana Liibanoni ja Galilea mägede jalamilt Ras Šamrast põhjas kuni Karmeli mäeni lõunas.
Praegusel ajal kuuluvad kunagise Foiniikia alad Liibanonile ja Süüriale.
Foiniikia (tänapäeva Süüria ja Liibanon). Linnriigid Byblos, Siidon ja Tüüros arvatkse asutatud u 3000 a eKr. Eriti on tuntud tillukesel meresaarel asunud Tüüros, mida püüti korduvalt vallutada (Babüloni valitseja Nebukadnetsar II), kuid suutis pikka aega säilitada oma sõltumatuse. Linnade vahel arenes konkurents, mis algselt pärssis ühistegevust, hiljem asutati ühine pealinn Tripoli.
[redigeeri] Kolooniad
Foiniiklased olid suured meresõitjad ja rajasid palju kolooniaid: esmalt Küprosele ja hiljem ka mujale Vahemere rannikule (neist kuulsaim Kartaago, rajatud 824 a eKr). Foiniikia linnades valitses tõenäoliselt kuningas, preesterkonnal võimu polnud, riigi juhtimises võisid kaasa rääkida ka kaubandusega tegelevad ülikud. Kultuuri silmapaistvaim saavutus oli maailma esimese tähestiku leiutamine 2. aastatuhandel eKr. Tõenäoliselt põhinevad kõik tänapäeva tähestikud mingil määral sellele ja läbi kreeka tähestiku on see jõudnud ka meie keelde. Foiniiklaste põhiline jõukuse allikas oli merekaubandus. Igal linnal olid omad mees- ja naissoost jumalad.
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Kirjandus
- Gerhard Herm. Foiniiklased: antiikaja purpuririik, Tallinn 1998. ISBN 9985-66-094-3
- Jean-Pierre Thiollet, Je m'appelle Byblos, H & D, 2005. ISBN 2 914 266 04 9
