Hiiumaa: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Pildid ja pisiparandused
28. rida: 28. rida:


== Loodus ==
== Loodus ==
[[Pilt:Kallaste cliff, Hiiumaa, 2009-07.jpg|pisi|[[Vahtrepa pank|Kallaste pank]]]]
[[Pilt:Kallaste cliff, Hiiumaa, 2009-07.jpg|pisi|[[Vahtrepa pank|Kallaste pank]].]]


Umbes 455 miljonit aastat tagasi tabas tänast Kirde-Hiiumaad [[Kärdla kraater|meteoriit]]. Kokkupõrke tulemusel kujunes [[rõngassaar]], mille keskmes asus umbes 3,5 kilomeetrise pindalaga [[laguun]]. Viimasel [[Weichseli jäätumine|jääajal]] vajutas mandrijää oma raskusega Hiiumaa ala allapoole. Jääaja lõppedes ujutas liustike sulamise vesi tänase Hiiumaa ala üle.
Umbes 455 miljonit aastat tagasi tabas tänast Kirde-Hiiumaad [[Kärdla kraater|meteoriit]]. Kokkupõrke tulemusel kujunes [[rõngassaar]], mille keskmes asus umbes 3,5 kilomeetrise pindalaga [[laguun]]. Viimasel [[Weichseli jäätumine|jääajal]] vajutas mandrijää oma raskusega Hiiumaa ala allapoole. Jääaja lõppedes ujutas liustike sulamise vesi tänase Hiiumaa ala üle.
45. rida: 45. rida:


===Looduskaitse===
===Looduskaitse===
[[Pilt:Tahkuna looduskaitseala.jpg|pisi|Mets [[Tahkuna looduskaitseala]]l]]
[[Pilt:Tahkuna looduskaitseala.jpg|pisi|Mets [[Tahkuna looduskaitseala]]l.]]
[[Pilt:European Mink.jpg|pisi| Hiiumaale taasasustatakse [[Euroopa naarits]]at]]
[[Pilt:European Mink.jpg|pisi| Hiiumaale taasasustatakse [[Euroopa naarits]]at.]]


Hiiumaa kaitsealade praktilist kaitset korraldab Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni Hiiumaa talitus. Saarel asub 16 [[kaitseala]], 17 [[hoiuala]], 30 püsielupaika kaitsealustele liikidele. Kaitse alla on võetud 4 parki, 21 põlispuud, 26 rändrahnu, 3 maastikuelementi ja 4 põlispuude gruppi.<ref name="t6qpz" />
Hiiumaa kaitsealade praktilist kaitset korraldab Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni Hiiumaa talitus. Saarel asub 16 [[kaitseala]], 17 [[hoiuala]], 30 püsielupaika kaitsealustele liikidele. Kaitse alla on võetud 4 parki, 21 põlispuud, 26 rändrahnu, 3 maastikuelementi ja 4 põlispuude gruppi.<ref name="t6qpz" />
59. rida: 59. rida:


==Ajalugu==
==Ajalugu==
{{vaata|Hiiumaa ajalugu}}
===Muinasajast varauusajani===
===Muinasajast varauusajani===


76. rida: 77. rida:
14. sajandil tekkis [[Reigi]] ümbrusse, [[Tahkuna poolsaar]]ele ja [[Kärdla]] [[Hiiurootslased|rannarootsi]] asustus.<ref name="SZP9u" /> 16. sajandi alguses mainitakse [[Valipe mõis|Valipe kindlustatud mõisa]]. Tegemist on ühe vähese teadaoleva keskaegse kaitserajatisega Hiiumaal.<ref name="QH5sj" />
14. sajandil tekkis [[Reigi]] ümbrusse, [[Tahkuna poolsaar]]ele ja [[Kärdla]] [[Hiiurootslased|rannarootsi]] asustus.<ref name="SZP9u" /> 16. sajandi alguses mainitakse [[Valipe mõis|Valipe kindlustatud mõisa]]. Tegemist on ühe vähese teadaoleva keskaegse kaitserajatisega Hiiumaal.<ref name="QH5sj" />


[[Pilt:Portrait of count Jacob de la Gardie - Nationalmuseum - 19206.tif|pisi|püsti|Rootsi väejuht [[Jakob De la Gardie]]'le kuulus 17. sajandi I poolel 3/4 Hiiumaast. Tema eestvedamisel rajati [[Hüti]]le Eesti esimene klaasivabrik]]
[[Pilt:Portrait of count Jacob de la Gardie - Nationalmuseum - 19206.tif|pisi|püsti|Rootsi väejuht [[Jakob De la Gardie]]'le kuulus 17. sajandi I poolel 3/4 Hiiumaast. Tema eestvedamisel rajati [[Hüti]]le Eesti esimene klaasivabrik.]]


Viimane [[Saare-Lääne piiskop]] [[Johannes V (Saare-Lääne piiskop)|Johannes V]] müüs 1559. aastal oma valdused Taani kuningas [[Frederik II]]-le. See tähendab, et Hiiumaa lõuna- ja lääneosa läks Taani valitsuse alla. 1561. aastal sõlmis viimane Liivi ordu meister [[Gotthard Kettler]] alistumislepingu Poolaga ning likvideeris orduriigi. Endise [[Maasilinna foogtkond|Maasilinna foogtkonna]] alad, muuhulgas ka Ida-Hiiumaa, olid 1562. aastani reaalse valdajata. Juba 1562. aastast on teateid, et saare on omandanud Taani. 1563. aastal vallutas [[Rootsi]] Taanilt saare ning saar vahetab järgmine kord omanikku alles [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus. Hiiumaa hakkas Rootsi riigis kuulumaa Haapsalu lossilääni alla.<ref name="Hiiumaa" />
Viimane [[Saare-Lääne piiskop]] [[Johannes V (Saare-Lääne piiskop)|Johannes V]] müüs 1559. aastal oma valdused Taani kuningas [[Frederik II]]-le. See tähendab, et Hiiumaa lõuna- ja lääneosa läks Taani valitsuse alla. 1561. aastal sõlmis viimane Liivi ordu meister [[Gotthard Kettler]] alistumislepingu Poolaga ning likvideeris orduriigi. Endise [[Maasilinna foogtkond|Maasilinna foogtkonna]] alad, muuhulgas ka Ida-Hiiumaa, olid 1562. aastani reaalse valdajata. Juba 1562. aastast on teateid, et saare on omandanud Taani. 1563. aastal vallutas [[Rootsi]] Taanilt saare ning saar vahetab järgmine kord omanikku alles [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus. Hiiumaa hakkas Rootsi riigis kuulumaa Haapsalu lossilääni alla.<ref name="Hiiumaa" />
83. rida: 84. rida:


[[Pilt:Suursadama ait Hiiumaal.jpg|pisi|[[Suursadam]]a ait pärineb 18. sajandi lõpust. Hoones hoiti vilja ja laevaehitusel vajaminevat materjali.<ref name="JLPc2" />]]
[[Pilt:Suursadama ait Hiiumaal.jpg|pisi|[[Suursadam]]a ait pärineb 18. sajandi lõpust. Hoones hoiti vilja ja laevaehitusel vajaminevat materjali.<ref name="JLPc2" />]]
[[Pilt:Kukka tuulik.jpg|pisi|200px|vasakul|Enamik saare [[pukktuulik]]uid ehitati 19. sajandil. Pildil [[Kukka]] külas asuv [[Kukka tuulik|Kukka pukktuulik]]]]
[[Pilt:Kukka tuulik.jpg|pisi|200px|vasakul|Enamik saarel säilinud [[pukktuulik]]uid ehitati 19. sajandil. Pildil [[Kukka]] külas asuv [[Kukka tuulik|Kukka pukktuulik]].]]


1624. aastal sai väljapaistvate teenete eest Rootsi riigile [[Jakob de la Gardie]] enda valdusse kolm neljandiku saarest. Samal aastal rajati [[Kõrgessaare mõis]] koos [[Kõrgessaare sadam]]aga, mille kaudu hakati pidama korrapärast laevaühendust [[Stockholm]]iga.<ref name="SZP9u" /> 1627. aastal eraldati Pühalepa kihelkonnast Loode-Hiiumaal asuv [[Reigi kihelkond]]. De la Gardie valduste põhjal loodi 1628. aastal [[Haapsalu krahvkond]], kuhu kuulus ka Hiiumaa.<ref name="Hiiumaa" /> Samal aastal rajati [[Hüti]]le de la Gardie eestvedamisel Eesti esimene [[Hüti klaasikoda|klaasikoda]].<ref name="SZP9u" />
1624. aastal sai väljapaistvate teenete eest Rootsi riigile [[Jakob de la Gardie]] enda valdusse kolm neljandiku saarest. Samal aastal rajati [[Kõrgessaare mõis]] koos [[Kõrgessaare sadam]]aga, mille kaudu hakati pidama korrapärast laevaühendust [[Stockholm]]iga.<ref name="SZP9u" /> 1627. aastal eraldati Pühalepa kihelkonnast Loode-Hiiumaal asuv [[Reigi kihelkond]]. De la Gardie valduste põhjal loodi 1628. aastal [[Haapsalu krahvkond]], kuhu kuulus ka Hiiumaa.<ref name="Hiiumaa" /> Samal aastal rajati [[Hüti]]le de la Gardie eestvedamisel Eesti esimene [[Hüti klaasikoda|klaasikoda]].<ref name="SZP9u" />
103. rida: 104. rida:


===1914. aastast nõukogude ajani===
===1914. aastast nõukogude ajani===
⚫
[[Pilt:23565 Kärdla tuletõrjemaja.jpg|pisi|vasakul|[[Kärdla]] Keskväljakul asuv [[Kärdla pritsumaja|pritsumaja]] valmis 1930. aastal.<ref name="ZdQbP" />]]
[[Pilt:Teise maailmasõja patarei kahuriõu Kalanas 2012.jpg|pisi|[[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]] [[Rannakaitsepatarei nr 42]], (III-130) [[kahuriõu]] [[Kalana (Hiiu)|Kalana]] külas [[Ristna]]l, [[Kõpu poolsaar]]el]]


[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] alguses lahkus tsaariarmee Hiiumaalt. Oktoobrist 1917 kuni novembrini 1918 oli saar [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] all.<ref name="yD6i6" /> Kuna [[Saksa keisririik|Saksamaal]] oli kasutusel [[Gregoriuse kalender|uus kalender]], toimus [[kalendrireform]] Hiiumaal ja [[Saaremaa]]l juba 1917. aasta sügisel.<ref name="BjN8p" />
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] alguses lahkus tsaariarmee Hiiumaalt. Oktoobrist 1917 kuni novembrini 1918 oli saar [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] all.<ref name="yD6i6" /> Kuna [[Saksa keisririik|Saksamaal]] oli kasutusel [[Gregoriuse kalender|uus kalender]], toimus [[kalendrireform]] Hiiumaal ja [[Saaremaa]]l juba 1917. aasta sügisel.<ref name="BjN8p" />

⚫
[[Pilt:23565 Kärdla tuletõrjemaja.jpg|pisi|[[Kärdla]] Keskväljakul asuv [[Kärdla pritsumaja|pritsumaja]] valmis 1930. aastal<ref name="ZdQbP" />]]


Hiiumaa kuulus Eesti Vabariigis [[Läänemaa]] koosseisu. Saarel elas umbes 16 000 inimest. Ainukeseks suurtööstusettevõtteks Hiiumaal oli [[Kärdla kalevivabrik]] umbes 400 töötajaga. Tähtsaks sissetulekuallikaks oli purjelaevandus.<ref name="qzjBE" />
Hiiumaa kuulus Eesti Vabariigis [[Läänemaa]] koosseisu. Saarel elas umbes 16 000 inimest. Ainukeseks suurtööstusettevõtteks Hiiumaal oli [[Kärdla kalevivabrik]] umbes 400 töötajaga. Tähtsaks sissetulekuallikaks oli purjelaevandus.<ref name="qzjBE" />
121. rida: 120. rida:
[[Teine maailmasõda]] Hiiumaale suuri purustusi ei toonud, peale [[Kärdla Kalevivabrik]]u hoone hävis [[Käina kirik]]u hoone, küll aga vähenes saare elanikkond langenute, läände pagenute ja küüditatute näol ligi 15%.<ref name="Hiiumaa" />
[[Teine maailmasõda]] Hiiumaale suuri purustusi ei toonud, peale [[Kärdla Kalevivabrik]]u hoone hävis [[Käina kirik]]u hoone, küll aga vähenes saare elanikkond langenute, läände pagenute ja küüditatute näol ligi 15%.<ref name="Hiiumaa" />


===Nõukogude ajast tänapäevani===
===Nõukogude ajast saare avamiseni===
{{vaata|Märtsiküüditamine Hiiumaal}}
{{vaata|Märtsiküüditamine Hiiumaal}}
[[Pilt:Saare nina vahitorn.jpg|pisi|püsti|vasakul| 1960. aastatel asendati rannikul paiknevad puidust [[NSV Liidu piirivalve Eestis|piirivalve]] vaatetornid rauast tornidega.<ref>{{Raamatuviide|autor=Taavi Koppel|pealkiri=Hiiumaa piiritsoon 1940–1941 ja 1944–1991|aasta=2015|koht=|kirjastus=Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool|lehekülg=Lk 27|url=http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/48564/Taavi_Koppel_2015.pdf}}</ref> Pildil [[Sääre nina|Sääre ninal]] asuv vaatetorn 2011. aastal.]]

1946. aastal eraldati [[Läänemaa]]st [[Hiiu maakond (1946–1950)|Hiiu maakond]].<ref name="uzODd" /> 1950. aastal muudeti Hiiu maakond [[Hiiumaa rajoon]]iks. 1952. aastal jaotati Eesti NSV kolmeks oblastiks. Hiiumaa kuulus [[Pärnu oblast]]i koosseisu. Oblastid likvideeriti 1953. aastal.<ref name="Hiiumaa" />
1946. aastal eraldati [[Läänemaa]]st [[Hiiu maakond (1946–1950)|Hiiu maakond]].<ref name="uzODd" /> 1950. aastal muudeti Hiiu maakond [[Hiiumaa rajoon]]iks. 1952. aastal jaotati Eesti NSV kolmeks oblastiks. Hiiumaa kuulus [[Pärnu oblast]]i koosseisu. Oblastid likvideeriti 1953. aastal.<ref name="Hiiumaa" />


132. rida: 133. rida:


Pärast Vene sõjaväeosade ja piirivalve lahkumist saart esialgu ei avatud. Kuni 1993. aasta lõpuni pidi saarele pääsemiseks olema saarel välja antud külaliskaart.<ref name="psl75" />
Pärast Vene sõjaväeosade ja piirivalve lahkumist saart esialgu ei avatud. Kuni 1993. aasta lõpuni pidi saarele pääsemiseks olema saarel välja antud külaliskaart.<ref name="psl75" />

===Taasiseseisvunud Eestis===


[[Hiiumaa ringtee]] asfalteerimine lõppes 2000. aastal.<ref name="psl75" />
[[Hiiumaa ringtee]] asfalteerimine lõppes 2000. aastal.<ref name="psl75" />
137. rida: 140. rida:
== Kultuur ==
== Kultuur ==
===Muuseumid===
===Muuseumid===
[[Pilt:Mihkli talumuuseumi poordusega ait 4.jpg|pisi|püsti|[[Mihkli Talumuuseum (Hiiumaa)|Mihkli Talumuuseum]]is saab tutvuda tüüpilise Põhja-Hiiumaa talukompleksiga]]
[[Pilt:Mihkli talumuuseumi poordusega ait 4.jpg|pisi|püsti|[[Mihkli Talumuuseum (Hiiumaa)|Mihkli Talumuuseum]]is saab tutvuda Põhja-Hiiumaa tüüpilise talukompleksga 19. sajandist.]]
[[Hiiumaa muuseum]] avati 1967. aastal Kassaris. Alates 1998. aastast asub riigimuuseumi peahoone Kärdlas [[Pikk Maja|Pikas Majas]]. Muuseum keskendub laiemalt Hiiu maakonna identiteedi, omakultuuri ja vaimse pärandi säilitamisele.<ref name="Ls27x" /> Pikas majas asub muuseumi hoidla, raamatukogu ning muuseumitöötajate ametiruumid. Endise [[Kärdla kalevivabrik]]u direktorite maja ekspositsioon keskendub eelkõige kalevivabriku ja Kärdla linna ajaloole.<ref name="MTm4j" />
[[Hiiumaa muuseum]] avati 1967. aastal Kassaris. Alates 1998. aastast asub riigimuuseumi peahoone Kärdlas [[Pikk Maja|Pikas Majas]]. Muuseum keskendub laiemalt Hiiu maakonna identiteedi, omakultuuri ja vaimse pärandi säilitamisele.<ref name="Ls27x" /> Pikas majas asub muuseumi hoidla, raamatukogu ning muuseumitöötajate ametiruumid. Endise [[Kärdla kalevivabrik]]u direktorite maja ekspositsioon keskendub eelkõige kalevivabriku ja Kärdla linna ajaloole.<ref name="MTm4j" />
Hiiumaa muuseumil on kolm filiaali: [[Mihkli Talumuuseum (Hiiumaa)|Mihkli talumuuseum]], [[Rudolf Tobiase Majamuuseum]] ja [[Kassari ekspositsioonimaja]]. Mihkli talumuuseum [[Tahkuna poolsaar]]el [[Malvaste]] külas eksponeerib traditsioonilist Põhja-Hiiumaa taluarhitektuuri tarbevaraga.<ref name="BV4pQ" /> Rudolf Tobiase Majamuuseum asub [[Käina]] lähedal [[Selja (Hiiumaa)|Selja]] külas. Näitus keskendub helilooja elule ja loomingule.<ref name="d03Cr" /> Kassari ekspositsioonimaja Kassari mõisa valitsejamajas eksponeerib Hiiumaa ajalugu kiviajast 1990. aastateni.<ref name="spJ41" />
Hiiumaa muuseumil on kolm filiaali: [[Mihkli Talumuuseum (Hiiumaa)|Mihkli talumuuseum]], [[Rudolf Tobiase Majamuuseum]] ja [[Kassari ekspositsioonimaja]]. Mihkli talumuuseum [[Tahkuna poolsaar]]el [[Malvaste]] külas eksponeerib traditsioonilist Põhja-Hiiumaa taluarhitektuuri tarbevaraga.<ref name="BV4pQ" /> Rudolf Tobiase Majamuuseum asub [[Käina]] lähedal [[Selja (Hiiumaa)|Selja]] külas. Näitus keskendub helilooja elule ja loomingule.<ref name="d03Cr" /> Kassari ekspositsioonimaja Kassari mõisa valitsejamajas eksponeerib Hiiumaa ajalugu kiviajast 1990. aastateni.<ref name="spJ41" />
144. rida: 147. rida:


===Raamatukogud===
===Raamatukogud===
[[Pilt:Hiiumaa 2012 085.JPG|pisi|Käina vallamaja teisel korrusel asub valla raamatukogu]]
[[Pilt:Hiiumaa 2012 085.JPG|pisi|1894. aastal valminud Käina vallamaja teisel korrusel asub valla raamatukogu.]]
Esimene raamatukogu asutati Hiiumaal 1871. aastal, kui Kärdla vallakooli juurde rajati raamatukogu.<ref name="Q2aga" /> Enne 1918. aastat tegutsesid raamatukogud Kärdlas, Emmastes, Reigis ja Suuremõisas. Vabariigi ajal asutati raamatukogusid eelkõige seltside juurde. Raamatukogud loodi muuhulgas ka Käinasse ja Hellamaale. 1946. aastal oli saarel 13 külaraamatukogu, see arv püsis enam-vähem stabiilne kogu nõukogude perioodil.<ref name="faHCX" />
Esimene raamatukogu asutati Hiiumaal 1871. aastal, kui Kärdla vallakooli juurde rajati raamatukogu.<ref name="Q2aga" /> Enne 1918. aastat tegutsesid raamatukogud Kärdlas, Emmastes, Reigis ja Suuremõisas. Vabariigi ajal asutati raamatukogusid eelkõige seltside juurde. Raamatukogud loodi muuhulgas ka Käinasse ja Hellamaale. 1946. aastal oli saarel 13 külaraamatukogu, see arv püsis enam-vähem stabiilne kogu nõukogude perioodil.<ref name="faHCX" />


164. rida: 167. rida:


===Sport===
===Sport===
[[Pilt:Suuremõisa mõisa tall 2.JPG|pisi|Endises [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa mõis]]a tallis saavad harrastajad korvpalli harjutada]]
[[Pilt:Suuremõisa mõisa tall 2.JPG|pisi|Endises [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa mõis]]a tallis saavad harrastajad korvpalli harjutada.]]
Hiiumaal on spordiklubisid koondav MTÜ Hiiumaa Spordiliit, mis on maakonnas tegutsevate spordiklubide maakondlik katusorganisatsioon. Spordiliitu kuulub 28 saarel tegutsevat spordiklubi. Spordiliidu juhatus on viieliikmeline ning selle tööd juhib Anton Kaljula. Klubi tasandil on Hiiumaal esindatud [[jalgpall]], [[korvpall]], [[võrkpall]], [[sulgpall]], [[tennis]], [[saalihoki]], [[petank]], [[kergejõustik]], [[ujumine]], [[purjetamine]], [[ratsasport]], [[autosport]], [[orienteerumine]], [[kabe]], [[male]], [[bridž]], [[laskesport]], [[laskesuusatamine]], [[matkamine]], [[aeroobika]] ja [[mudelism]].<ref name="i45h4" />
Hiiumaal on spordiklubisid koondav MTÜ Hiiumaa Spordiliit, mis on maakonnas tegutsevate spordiklubide maakondlik katusorganisatsioon. Spordiliitu kuulub 28 saarel tegutsevat spordiklubi. Spordiliidu juhatus on viieliikmeline ning selle tööd juhib Anton Kaljula. Klubi tasandil on Hiiumaal esindatud [[jalgpall]], [[korvpall]], [[võrkpall]], [[sulgpall]], [[tennis]], [[saalihoki]], [[petank]], [[kergejõustik]], [[ujumine]], [[purjetamine]], [[ratsasport]], [[autosport]], [[orienteerumine]], [[kabe]], [[male]], [[bridž]], [[laskesport]], [[laskesuusatamine]], [[matkamine]], [[aeroobika]] ja [[mudelism]].<ref name="i45h4" />


Redaktsioon: 25. aprill 2020, kell 13:56

 See artikkel räägib saarest; maakonna kohta vaata artiklit Hiiu maakond, valla kohta Hiiumaa vald, laevade kohta Hiiumaa (laev) ja Hiiumaa (laev, 1966), ajalehe kohta Hiiumaa (ajaleht).
Hiiumaa
Hiiumaa rannik Tahkuna tuletornist
Hiiumaa rannik Tahkuna tuletornist
Koordinaadid 58° 53′ N, 22° 39′ E
Pindala 989 km²[1]
Rannajoone pikkus 365 km
Kõrgeim koht
Tornimägi (68 m)
Elanikke
8995 (2017)[2]
9,1 in/km²

Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar. Hiiumaa piirneb kagus Väinamerega, põhjas ja läänes avamerega. Saart eraldab Saaremaast Soela väin ja Vormsist Hari kurk. Hiiumaast loodes asub laevasõiduks ohtlik Hiiu madal. Saare ida- ja kaguosas asub palju laide ja saarekesi, millest suurimad on Kassari ja Vohilaid. Halduslikult kuulub Hiiumaa koos ümbritsevate saartega Hiiumaa valda.

Hiiumaa hakkas Läänemerest kerkima umbes 10 000 aastat tagasi. Esimesena kerkis merest välja Kõpu poolsaar, kus asuv Tornimägi on Lääne-Eesti kõrgeim punkt. Hiiumaa rannajoon on hästi liigestunud, mistõttu on saarel arvukalt poolsaari ja lahti. Hiiumaa suurimad poolsaared on saare põhjaosas asuv Tahkuna poolsaar ja lääneosas asuv Kõpu poolsaar. Olulisemad lahed on Mardihansu, Kassari ja Tareste laht.

Hiiumaa taimestik on väga liigirikas. Saarel asuvad kogu Baltikumis haruldased lookaasikud. Üle saare kulgevad olulised lindude rännuteed. Käina laht on Hiiumaa olulisim lindude pesitsus- ja peatumiskoht. Saarel elab paarkümmend taasasustatud Euroopa naaritsat.

14. sajandil tekkis Hiiumaa põhjaossa rootsi asustus. 1628. aastal rajati Hütile Eesti esimene klaasikoda. Põhjasõja käigus läks saar Rootsilt Vene impeeriumi koosseisu. 1829. aastal rajati Kärdla kalevivabrik, mis oli saare olulisim tööstusettevõte Teise maailmasõjani. Esimese maailmasõja eel hakati Tahkuna poolsaarele rajama Peeter Suure merekindluse eelpositsiooni kaitsmaks Soome lahte sissetungi eest. Saksa okupatsiooni vägede lahkudes 1918. aasta sügisel läks saarel võim Eesti Vabariigi kätte. 1939. aastal hakati Hiiumaale rajama vastavalt baaside lepingule NSVL sõjaväebaase. Teise maailmasõja tulemusena läks Hiiumaa NSVL koosseisu, kuhu jäi Eesti taasiseseisvumiseni 1991. aastal.

Nimi

Rootsi ja saksa keeles on saare nimi Dagö, taani keeles Dagø, mis kõik tähendavad päeva saart. Tegemist on tõlkelaenuga saare vanalt soome nimelt Päivänsalo. Tänapäeva soome keeles kannab saar nime Hiidenmaa ('hiidude maa').

Loodus

Kallaste pank.

Umbes 455 miljonit aastat tagasi tabas tänast Kirde-Hiiumaad meteoriit. Kokkupõrke tulemusel kujunes rõngassaar, mille keskmes asus umbes 3,5 kilomeetrise pindalaga laguun. Viimasel jääajal vajutas mandrijää oma raskusega Hiiumaa ala allapoole. Jääaja lõppedes ujutas liustike sulamise vesi tänase Hiiumaa ala üle.

Hiiumaa hakkas Läänemerest kerkima enam kui 10 000 aastat tagasi. Kõigepealt kerkisid üle merepinna Kõpu mäed, kus on ka Lääne-Eesti kõrgeim punkt. Tänapäeval kerkib maapind saarel umbes 2,5 millimeetrit aastas, mis on kõrgeim näitaja Eestis.[3]

Aluskord koosneb tugevasti kurdunud kristalsetest kivimitest, mis avanevad umbes 250 meetri sügavusel. Pealiskord koosneb settelise tekkega kivimitest. Paekivist pealiskord tõuseb üle merepinna üksikutes kohtades, eriti hästi on pealiskorda näha Vahtrepa, Aruküla ja Sarve ümbruses. Pinnakate asub pealiskorra paekividel ning koosneb kobedatest setetest. Ida-Hiiumaa loopealsel on pinnakate ainult 30 sentimeetrit, Kõpu poolsaarel võib see küündida aga kuni 80 meetrini. Kolm neljandiku saarest on liivane.[4]

Üle poole saare pindalast on kaetud metsa ja põõsastikega. Umbes 7% moodustavad saare keskosas asuvad ulatuslikud soostikud. Seal asuvad ka kolm Tihu järve, millest suurim on Suurjärv. Seega on põllumajanduslikke maid ja asulaid alla 20% saare pindalast.

Hiiumaa paikneb piirkonnas, kus toimub üleminek okasmetsadelt laialehistele metsadele. Hiiumaa loodusmaastikes valdavad männimetsad, soostunud lehtmetsad, kuuse-segametsad ja kadastikud, rannaniidud ja luited, rabad ja madalsood. Väärtuslikud on Hiiumaa loopealsed ehk alvarid, kus õhuke mullakiht katab paekivitasandikke. Hiiumaal asuvad lookaasikud on haruldased kogu Baltikumis.[5][6]

Hiiumaal on väga liigirikas taimestik. Saarel kasvab umbes 1000 liiki taimi, millest üle 50 on kaitse all. Teiste hulgas kasvavad saarel looduslikult harilik jugapuu, rand-ogaputk ning Eestis haruldane pisilina.[6]

Hiiumaal võib kohata suurematest ulukitest metskitsi, hirvi, põtru ja metssigu. Väiksematest ulukitest on tavalised kährikkoer, ilves ja rebane. Saare vetes on kogu Läänemere seisukohalt tähelepanuväärsed viiger- ja hallhülgekarjad. Üle Hiiumaa kulgevad olulised lindude rändeteed, millest olulisimaks pesitsemis- ja peatuspaigast on Käina laht.[6]

Looduskaitse

Mets Tahkuna looduskaitsealal.
Hiiumaale taasasustatakse Euroopa naaritsat.

Hiiumaa kaitsealade praktilist kaitset korraldab Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni Hiiumaa talitus. Saarel asub 16 kaitseala, 17 hoiuala, 30 püsielupaika kaitsealustele liikidele. Kaitse alla on võetud 4 parki, 21 põlispuud, 26 rändrahnu, 3 maastikuelementi ja 4 põlispuude gruppi.[7]

Hiiumaal asub 7 looduskaitseala ja 9 maastikukaitseala: Tahkuna looduskaitseala, Pihla-Kaibaldi looduskaitseala, Leigri looduskaitseala, Tihu looduskaitseala, Kõrgessaare looduskaitseala, Paope looduskaitseala, Kõpu looduskaitseala, Kukka maastikukaitseala, Luidja maastikukaitseala, Sepaste maastikukaitseala, Tilga maastikukaitseala, Tareste maastikukaitseala, Sarve maastikukaitseala, Vahtrepa maastikukaitseala ning Käina lahe – Kassari maastikukaitseala.[8]

Saarel asub 17 hoiuala: Hiiu madala hoiuala, Hirmuste hoiuala, Kuri-Hellamaa hoiuala, Kõpu-Vaessoo hoiuala, Kõrgessaare-Mudaste hoiuala, Luhastu hoiuala, Paope loo hoiuala, Pihla-Kurisu hoiuala, Prassi hoiuala, Pühalepa hoiuala, Suureranna hoiuala, Undama soo hoiuala, Vanajõe hoiuala, Vanamõisa lahe hoiuala, Viilupi hoiuala, Vilivalla hoiuala ja Väinamere hoiuala.[9]

Kaitse all on ka 4 parki: Kärdla linnapark, Kärdla rannapark, Suuremõisa mõisa park, Vaemla mõisa park.[8]

Hiiumaal on kaitse all 137 kaitsealust taime-, seene- ja sambulikuliiki. Kõige haruldasemaks seeneks Hiiumaal on taiga-võrkpoorik (Ceriporia tarda), kelle ainus leiukoht terves Euroopas asub Kõpu poolsaarel. Saare haruldasimaks taimeks on pisilina, keda leidub Eestis vaid kahes kohas Hiiumaal. Sammaltaimedest väärib tähelepanu roheline hiidkupar, keda leidub ka ainult Hiiumaal. Loomadest on kaitse all 15 putuka liiki. Muudest selgrootutest on kaitse all apteegikaan ja viinamäetigu. Kaitsealused kalad on hink, võldas ja jõesilm. Lindudest väärivad tähelepanu kaitsealused merikotkas ja must-toonekurg, imetajatest viigerhüljes ja euroopa naarits. Saarel elab paarkümmend Euroopa naaritsat, kes on Tallinna loomaaia abiga saarele taasasustatud.[10][11]

Ajalugu

 Pikemalt artiklis Hiiumaa ajalugu

Muinasajast varauusajani

13. sajandil rajati esialgne puidust Käina Martini kirik. Kivist pühakoda rajati 15. ja 16. sajandi vahetusel samale kohale.[12]
Kõpu tuletorn valmis esialgsel kujul 1531. aastal. Tegemist on vanima säilinud tuletorniga Baltikumis.[13]

Kõpu poolsaare esimesed osad ilmusid merest umbes 11 500 aastat tagasi.[14] Kõpu muinassaare vanimad söeproovid dateeruvad umbes aastasse 5700 eKr.[15] Saarel paiknevaid asulaid ei kasutatud esialgu aastaringi, kuna tollal väga väikene saar ei pakkunud piisavalt äraelamisvõimalust. Saarel elati eelkõige kevadtalvel, kui on parim aeg viigreid ja hülgeid küttida.

Hiiumaa keskajal: ordu alad moodustasid Pühalepa ametkonna, mis kuulus administratiivselt Maasilinna foogtkonda; Saare-Lääne piiskopkonna alad kuulusid Kuressaare foogtkonda. Kaardil on märgitud ka ligikaudne hiiurootsi asustus.[16]

Üleminek maaviljelusele toimus Hiiumaal noorema kiviaja lõpus umbes 3000 eKr.[17] Kiviaja lõpuks oli asustus levinud üle kogu Hiiumaa.[18] Nooremal pronksiajal hakati surnuid kivikirstkalmetesse matma ning saarel oli välja kujunenud valdavalt viljelusmajandusest elatav kogukond.[19]

Rauaajast on Hiiumaalt leitud saarelt põletusmatuseid ning üksikleide, mis viitavad asustuse edasipüsimisele piirkonnas.[20] Saarelt on leitud 11.–12. sajandisse kuuluvad põllujäänused, mis annab alust arvata, et Hiiumaal oli hilisrauaajal asustus ning saare asustus on olnud järjepidev.[21]

Keskaja alguses oli saar väga hõredasti asustatud, aga asustus püsis. 1228. aastal mainiti saart esmakordselt, kui Saksa kuningas Heinrich VII Hohenstaufen läänistas piiskop Gottfriedile tühja saare, mida nimetatakse Dageidaks.[22] 1254. aastal läänistas piiskop saare kirdeosa Liivi ordule, Käina ümbrus jäi Saare-Lääne piiskopi valdusse.[20] Ordu valdused moodustasid Pühalepa ametkonna, mis allus Maasilinna foogtile. Ordu ala keskuseks rajati Pühalepa mõis, mis hiljem kandis Suuremõisa nime. Sajandi vahetusel rajati gooti stiilis Pühalepa kirik, mis sai Pühalepa kihelkonna kirikuks. Saare-Lääne piiskopi valduste keskuseks kujunes Käina, kuhu ehitati samanimeline kirik. Ametkond paiknes arvatavasti Putkaste mõisas, mis hiljem läänistati.[20]

14. sajandil tekkis Reigi ümbrusse, Tahkuna poolsaarele ja Kärdla rannarootsi asustus.[23] 16. sajandi alguses mainitakse Valipe kindlustatud mõisa. Tegemist on ühe vähese teadaoleva keskaegse kaitserajatisega Hiiumaal.[20]

Rootsi väejuht Jakob De la Gardie'le kuulus 17. sajandi I poolel 3/4 Hiiumaast. Tema eestvedamisel rajati Hütile Eesti esimene klaasivabrik.

Viimane Saare-Lääne piiskop Johannes V müüs 1559. aastal oma valdused Taani kuningas Frederik II-le. See tähendab, et Hiiumaa lõuna- ja lääneosa läks Taani valitsuse alla. 1561. aastal sõlmis viimane Liivi ordu meister Gotthard Kettler alistumislepingu Poolaga ning likvideeris orduriigi. Endise Maasilinna foogtkonna alad, muuhulgas ka Ida-Hiiumaa, olid 1562. aastani reaalse valdajata. Juba 1562. aastast on teateid, et saare on omandanud Taani. 1563. aastal vallutas Rootsi Taanilt saare ning saar vahetab järgmine kord omanikku alles Põhjasõja käigus. Hiiumaa hakkas Rootsi riigis kuulumaa Haapsalu lossilääni alla.[22]

Varauusajast 1914. aastani

Suursadama ait pärineb 18. sajandi lõpust. Hoones hoiti vilja ja laevaehitusel vajaminevat materjali.[24]
Enamik saarel säilinud pukktuulikuid ehitati 19. sajandil. Pildil Kukka külas asuv Kukka pukktuulik.

1624. aastal sai väljapaistvate teenete eest Rootsi riigile Jakob de la Gardie enda valdusse kolm neljandiku saarest. Samal aastal rajati Kõrgessaare mõis koos Kõrgessaare sadamaga, mille kaudu hakati pidama korrapärast laevaühendust Stockholmiga.[23] 1627. aastal eraldati Pühalepa kihelkonnast Loode-Hiiumaal asuv Reigi kihelkond. De la Gardie valduste põhjal loodi 1628. aastal Haapsalu krahvkond, kuhu kuulus ka Hiiumaa.[22] Samal aastal rajati Hütile de la Gardie eestvedamisel Eesti esimene klaasikoda.[23]

Peaaegu terve 17. sajandi oli Hiiumaa eravaldus. 1684–1691 toimus saarel mõisate reduktsioon, mille käigus saar riigistati.[22]

Põhjasõja tulemusena läks Hiiumaa 1710. aastal Vene tsaaririigi koosseisu. Sõja järgselt kuulus saar Eestimaa kubermangu Haapsalu ja Lääne kreisi.[22]

1712. aastal anti saare riigimaad rendile.[22] 1755. aastal tagastati kolmveerand Hiiumaast De la Gardiede pärandina Stenbockidele.[22] 1755.–1772. aastal ehitati Ebba Margaretha Stenbocki eestvedamisel Suuremõisa mõis. Stenbockid hakkasid Reigi ümbruses elavate vabade rootsi talupoegade koormisi suurendama. See kutsus viimastes esile ägeda vastupanu, mis lõppes sellega, et 1781. aastal küüditati Katariina II käsul üle tuhande hiiurootslase Ukraina.[23][25]

1781. aastal omandas Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg Kõrgessaare mõisa ning juba 18. sajandi lõpus kuulus juba peaaegu kogu Hiiumaa Ungern-Sternbergidele.[26] 1829. aastal asutati Ungern-Sternbergide eestvedamisel Suuremõisas kalevivabrik, mis viidi juba järgmisel aastal Kärdlasse. Kärdla kalevivabriku juurde kujunes töölisasula, millest sai Kärdla linn.[27]

1866. aastal moodustati Käina kihelkonna lõunapoolsele alale Emmaste kihelkond. Emmaste kirik valmis 1867. aastal.[28]

Talude päriseksostmine puudutas Hiiumaad 19. sajandi viimastel kümnenditel. Mõisarendi talusid säilis kuni Eesti Vabariigi loomiseni.[29]

1912–1917 Hiiumaale rajatud Peeter Suure merekindluse eelpositsioon pidi koos Soome Hankosse rajatud kaitserajatistega takistama sissesõitu Soome lahte. Teise maailmasõja ajal jätkati analoogiliste kaitserajatiste ehitamist.[30]

1912. aastal hakati Hiiumaale rajama Peeter Suure merekindluse eelpositsiooni. Lõunas Tahkuna poolsaarel ja põhjas Hankos asuvad kaitserajatised pidid takistama Soome lahte sissesõitu. Rannapatareisid rajati Tahkunasse, Sõrule,Hirmustesse ja Lehtmasse. Lehtma ja Tahkuna vahele ehitati kitsarööpmeline raudtee.[30]

1914. aastast nõukogude ajani

Kärdla Keskväljakul asuv pritsumaja valmis 1930. aastal.[31]

Esimese maailmasõja alguses lahkus tsaariarmee Hiiumaalt. Oktoobrist 1917 kuni novembrini 1918 oli saar Saksa okupatsiooni all.[32] Kuna Saksamaal oli kasutusel uus kalender, toimus kalendrireform Hiiumaal ja Saaremaal juba 1917. aasta sügisel.[33]

Hiiumaa kuulus Eesti Vabariigis Läänemaa koosseisu. Saarel elas umbes 16 000 inimest. Ainukeseks suurtööstusettevõtteks Hiiumaal oli Kärdla kalevivabrik umbes 400 töötajaga. Tähtsaks sissetulekuallikaks oli purjelaevandus.[34]

1920. aastal muudeti Kärdla aleviks ja 1938. aastal kolmanda astme linnaks.[35]

28. septembril 1939 sõlmitud baaside lepingu kohaselt hakati Hiiumaale, eelkõige Tahkuna poolsaarele, ehitama rannakaitsekindlustusi.[36] 19. oktoobril 1939 saabusid saarele esimesed punaväelased.[22] Pärast 1940. aasta kommunistlikku riigipööret senine omavalitsuslik riigiaparaat asendati uuele võimule ustavate inimestega, suurmajapidamised likvideeriti, vabaturumajandus keelati ning suurtootmisvahendid riigistati. Hiiumaa avamererand suleti ning mere äärde minek keelati.[36] Juunis 1941 küüditati Hiiumaalt üle 200 inimese.[37]

Saksa vägede operatsioon Siegfried saare vallutamiseks algas 12. oktoobril 1941 meredessandiga Saaremaalt üle Soela väina. Saar langes 21. oktoobril täielikult sakslaste kätte.[38] Enne Kärdlast taganemist põletasid antifašistid Kärdla kalevivabriku.

1944. aasta suvel ja hilissügisel põgenesid sajad hiidlased uute massiküüditamiste hirmus kalapaatidega Rootsi. 2. oktoobril ründas Punaarmee Hiiumaad. Ööl vastu 3. oktoobrit evakueerisid sakslased kõik üksused ja kogu tehnika Saaremaale. 3. oktoobriks oli saar vallutatud. Pärast saare vallutamist kuulutati kogu saar NSVL kitsendatud liikumisvabadusega piiritsooniks ning jätkati enne sõda alanud rannakindlustuste ehitamist.[39]

Teine maailmasõda Hiiumaale suuri purustusi ei toonud, peale Kärdla Kalevivabriku hoone hävis Käina kiriku hoone, küll aga vähenes saare elanikkond langenute, läände pagenute ja küüditatute näol ligi 15%.[22]

Nõukogude ajast saare avamiseni

 Pikemalt artiklis Märtsiküüditamine Hiiumaal
1960. aastatel asendati rannikul paiknevad puidust piirivalve vaatetornid rauast tornidega.[40] Pildil Sääre ninal asuv vaatetorn 2011. aastal.

1946. aastal eraldati Läänemaast Hiiu maakond.[41] 1950. aastal muudeti Hiiu maakond Hiiumaa rajooniks. 1952. aastal jaotati Eesti NSV kolmeks oblastiks. Hiiumaa kuulus Pärnu oblasti koosseisu. Oblastid likvideeriti 1953. aastal.[22]

1947. aastal algas saarel sunniviisiline kollektiviseerimine, mis hoogustus pärast 1949. aasta märtsiküüditamist. Hiiumaalt küüditati vähemalt 286 inimest.[42] 1949. aastal oli saarel 82 kolhoosi, millest oli 1980. aastate keskpaigaks liitmiste tõttu järele jäänud kuus.[22] Tähtsaimaks majandusharuks sai veise- ja seakasvatus. Saarel oli üks kalurikolhoos – Hiiu Kalur, mis andis tööd umbes 1400 inimesele.[39]

1960. aastate alguses pandi peaaegu kõigisse Hiiumaa kodudesse elekter.[39]

1989. aastal toimusid Hiiumaa rajooni rahvasaadikute nõukogu valimised esmakordselt mitme kandidaadiga. Valitud saadikud otsustasid luua Hiiu maakonna alates 1. jaanuarist 1990.[22]

Pärast Vene sõjaväeosade ja piirivalve lahkumist saart esialgu ei avatud. Kuni 1993. aasta lõpuni pidi saarele pääsemiseks olema saarel välja antud külaliskaart.[43]

Taasiseseisvunud Eestis

Hiiumaa ringtee asfalteerimine lõppes 2000. aastal.[43]

Kultuur

Muuseumid

Mihkli Talumuuseumis saab tutvuda Põhja-Hiiumaa tüüpilise talukompleksga 19. sajandist.

Hiiumaa muuseum avati 1967. aastal Kassaris. Alates 1998. aastast asub riigimuuseumi peahoone Kärdlas Pikas Majas. Muuseum keskendub laiemalt Hiiu maakonna identiteedi, omakultuuri ja vaimse pärandi säilitamisele.[44] Pikas majas asub muuseumi hoidla, raamatukogu ning muuseumitöötajate ametiruumid. Endise Kärdla kalevivabriku direktorite maja ekspositsioon keskendub eelkõige kalevivabriku ja Kärdla linna ajaloole.[45] Hiiumaa muuseumil on kolm filiaali: Mihkli talumuuseum, Rudolf Tobiase Majamuuseum ja Kassari ekspositsioonimaja. Mihkli talumuuseum Tahkuna poolsaarel Malvaste külas eksponeerib traditsioonilist Põhja-Hiiumaa taluarhitektuuri tarbevaraga.[46] Rudolf Tobiase Majamuuseum asub Käina lähedal Selja külas. Näitus keskendub helilooja elule ja loomingule.[47] Kassari ekspositsioonimaja Kassari mõisa valitsejamajas eksponeerib Hiiumaa ajalugu kiviajast 1990. aastateni.[48]

1979 asutati Palade lähedale Soera Talumuuseum, mis näitab külastajatele 19. sajandi Hiiumaale tüüpilist talukompleksi koos tarbevaraga.[49] 1992. aastast tegutseb saarel Vaemla Villavabrik, mis on ühteaegu nii muuseum kui ka töötav villavabrik. Lambavillast valmistatakse lõnga enam kui saja-aastastel masinatel.[50] 1999. aastal rajati Emmaste valda Sõru muuseum, mis keskendub Hiiumaa rannaelu ja meresõidu eksponeerimisele.[51] 2007. aastal asutati Tahkuna poolsaarele Tahkuna külla Hiiumaa militaarmuuseum. Muuseumis tutvustatakse mõlema maailmasõja aegseid Hiiumaa kaitserajatisi, relvastust ja tehnikat.[52]

Raamatukogud

1894. aastal valminud Käina vallamaja teisel korrusel asub valla raamatukogu.

Esimene raamatukogu asutati Hiiumaal 1871. aastal, kui Kärdla vallakooli juurde rajati raamatukogu.[53] Enne 1918. aastat tegutsesid raamatukogud Kärdlas, Emmastes, Reigis ja Suuremõisas. Vabariigi ajal asutati raamatukogusid eelkõige seltside juurde. Raamatukogud loodi muuhulgas ka Käinasse ja Hellamaale. 1946. aastal oli saarel 13 külaraamatukogu, see arv püsis enam-vähem stabiilne kogu nõukogude perioodil.[54]

Tänapäeval on Hiiumaal seitse avalikku raamatukogu: Käinas, Emmastes, Kõrgessaares, Paladel, Hellamaal, Suuremõisas ja Kärdlas. Kärdla raamatukogu on maakonnaraamatukogu, mis juhendab teiste saare raamatukogude tööd.[55] Lisaks avalikele raamatukogudele on pea kõikidel saare koolidel oma raamatukogu.

Teater

1998. aastast tegutseb saarel Kärdla Nukuteater, kes mängib eelkõige lasteaedadele ja koolilastele. Harrastusteater korraldab 1999. aastast iga-aastast nukufestivali "Suur sirmik".[56]

Aasta läbi külastavad saart rändlavastused ja tegutsevad kohalikud harrastusteatrid.

Kino

Hiiumaal hakati filme näitama 1913. aastal. Siis avati Kärdla mõisa maadel saare esimene kino, mis oli ühtlasi nii Eesti esimene vabrikukino kui ka paikne maakino.[57]

Tänapäeval näidatakse filme Kärdla kultuurikeskuses, mis asub linna Keskväljaku kõrval. Kuni 2014. aasta lõpuni puudus Hiiumaal tehnika digifilmide näitamiseks.[58] Seetõttu jõudsid uued filmid saarele sageli arvestatava nihkega. 2014. aasta lõpus paigaldati Kärdla Kultuurikeskusse uus digitaalne kinosüsteem, millega on võimalik näidata ka 3D-filme.[59] Hiiumaa Kino eestvedamisel on filmide saarele jõudmine muutunud senises tunduvalt kiiremaks.[60]

Muusika

Hiiumaal korraldatakse eripalgelisi traditsioonilisi muusikafestivale. 1991. aastast toimub Kõpu tuletorni jalamil "Kõpu päikeseloojangumuusika" sari. Saarel korraldatakse kahte kammermuusikafestivali: 1999. aastast Hiiumaa kammermuusika päevi[61] ja 2006. aastast toimub "Hiiumaa homecoming".[62] 2005. aastast toimub "Hiiu folk" ja alates 2008. aastast "Sõru jazz".[63] Klassikalist muusikat saab kuulata 2011. aastast Pühalepa kirikus toimuval Pühalepa muusikafestivalil.[64]

Sport

Endises Suuremõisa mõisa tallis saavad harrastajad korvpalli harjutada.

Hiiumaal on spordiklubisid koondav MTÜ Hiiumaa Spordiliit, mis on maakonnas tegutsevate spordiklubide maakondlik katusorganisatsioon. Spordiliitu kuulub 28 saarel tegutsevat spordiklubi. Spordiliidu juhatus on viieliikmeline ning selle tööd juhib Anton Kaljula. Klubi tasandil on Hiiumaal esindatud jalgpall, korvpall, võrkpall, sulgpall, tennis, saalihoki, petank, kergejõustik, ujumine, purjetamine, ratsasport, autosport, orienteerumine, kabe, male, bridž, laskesport, laskesuusatamine, matkamine, aeroobika ja mudelism.[65]

Suuremates asulates saab mugavalt sporti harrastada olemasolevatel spordirajatistel. Emmastes asuvad täismõõtmetes jalgpalli-, korvpalli ja tenniseväljak, kergejõustiku staadion ja spordihall. Käinas asuvad väike jalgpalli-, korvpalli- ja rannavolleväljak, tenniseväljak, kergejõustiku staadion, spordihall koos jõusaaliga, kardirada ning saare ainus ujula. Kärdlas asuvad täismõõtmetes jalgpalli-, korvpalli-, rannavolle- ja tenniseväljakud, kergejõustikuväljak, rulapark ning spordihall koos jõusaaliga, spordihall võrkpalli harrastajatele, jalgpalli kunstmuruväljak (1/4 tavamõõtmetest) ja Hiiu Valla Lasteaia õuealal nn kunstmuruga kaetud puur. Kõrgessaares asuvad korvpalli- ja võrkpalliväljak, kergejõustiku staadion ning spordihall. Paladel asuvad korvpalli- ja rannavolleväljak, kergejõustiku staadion ning spordihall jõusaaliga. Suuremõisas asuvad harrastajatele mõeldud jalgpalli- ja korvpallistaadion ning spordihall koos jõusaaliga. Lisaks asub Kärdla lähedal Linnumäel sise- ja välisratsamaneež, Soo-Oru Tallis samuti väliratsamaneež Nurstes motokrossirada ning Leemetis suusarajad. Pühalepas terviserajad.[66]

Igal aastal korraldatakse saarel erinevate spordialade meistrivõistlusi. Kevadel toimuvad traditsiooniliselt Kärdla linna jooks ning Kassari jooks. Juuni kuus toimub jaanijooks ning algab terve suve kestev rannavolle karikasari. Augusti alguses toimuvad ratsupäevad. Sügisel algab pool aastat kestev "Isamaalise fitnessi" sari, mis põhineb kaitseväe ja NATO sõduritestidel. Aasta läbi toimuvad orienteerumisneljapäevakud.

Meedia

1949. aastal asutati saarel ajaleht Nõukogude Hiiumaa. 1989. aastast kandis leht nime Hiiumaa. Ajaleht ilmus kolm korda nädalas. Hiiumaa lõpetas ilmumise 2004. aastal, kui Hiiu Lehe väljaandja OÜ Saaremaa Raadio ostis ära lehe nime ja kohustused.[67]

1995–1999 ilmus kord nädalas Hiiu Teataja, mis koondas rubriikidena seni iseseisvalt ilmunud saare omavalitsuste lehed: Emmaste Valla Teataja, Kõrgessaare Valla Teataja, Käina Kuller, Kohvilähker ja Pühalepa Teataja.[68]

1997. aastal asutati Hiiu Leht, mis on praegu ainus saarel ilmuv ajaleht. Ajaleht ilmub kaks korda nädalas: teisipäeval ja reedel. Hiiu Lehe omanikfirma OÜ Saaremaa Raadio omandas ajalehe Hiiumaa kohustused. Ajalehe peatoimetaja on Harda Roosna.

Lisaks ilmub omavalitsuse häälekandja Hiiumaa Teataja, mille peatoimetaja on Liina Siniveer ja internetis on uudisteportaalid www.hiiumaa.ee.

2010–2012 ilmus kord nädalas Hiiu Nädal.[69]

Transport

Ühendus mandriga toimub Heltermaa sadama kaudu. Sõru sadama kaudu toimub ühendus Saaremaaga. Tuntumad merenavigatsioonirajatised Hiiumaa territooriumil on Kõpu, Tahkuna ja Ristna tuletorn.

Kärdla lennujaama kaudu toimub lennuühendus Tallinnaga.

Talviti, sobivate jääolude korral on Hiiumaa ja mandri vahel umbes 25 km pikkune jäätee.

Esimene Hiiumaa ja mandrivaheline transpordivahend oli purjepaat. Sellega veeti posti ja inimesi.[70]

19. sajandi lõpus avati Heltermaa-Haapsalu liin, kus reisijaid vedas Hiiumaa mõisnike laevaühingu ostetud aurupaat Progress. Varsti osteti Rootsist uus aurulaev, mis kandis samuti nime Progress. Uus laev hakkas Heltermaa-Haapsalu liinil reisijaid peale võtma ka muudelt laevadelt.[70]

1910. aastal vahetati aurulaev välja Hiiu-Kärdla Kalevivabrikule kuulunud reisi- ja kaubaauriku Grenen vastu. Grenen sõitis liinidel Heltermaa-Haapsalu ja Kärdla-Tallinn.[70]

Esimese maailmasõja ajal võttis laevaliikluse üle riik. Hiljem rentis riik laevaliiklust ettevõttele Balti Päästeselts. Balti Päästeselts avas aurulaev Greneniga liini Tallinn-Heltermaa-Kuivastu-Virtsu-Laimjala-Kuressaare. Aurulaev Endla läbis Hiiumaad liiniga Tallinn-Kärdla-Kuressaare-Pärnu.[70]

1930. aastal avas laevaomanik Gustav Sergo Taanist ostetud väikese aurikuga Gustav Hiiumaa liini.[70]

Vaata ka

Viited

  1. ↑ A ja O taskuteatmik 2003. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002, lk 45.
  2. ↑ Püsielanikud on 22 saarel. Statistikaamet, 23. oktoober 2017.
  3. ↑ Põllu 2005, lk 20–21
  4. ↑ Põllu 2005, lk 21–22
  5. ↑ Põllu 2005, lk 22
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 Hiiumaa.ee Loodus. Vaadatud 3.12.2013
  7. ↑ Keskkonnaamet 2012, lk 5
  8. ↑ 8,0 8,1 Keskkonnaamet 2012, lk 6
  9. ↑ Keskkonnaamet 2012, lk 7
  10. ↑ Keskkonnaamet 2012, lk 36–42
  11. ↑ ERR Arhiiv Osoon,osa 651
  12. ↑ Käina kiriku varemed kultuurimälestiste riiklikus registris. Vaadatud 2.12.2013
  13. ↑ Kõpu tuletorn kultuurimälestiste riiklikus registris. Vaadatud 1.12.2013
  14. ↑ Kriiska 2004, lk 107
  15. ↑ Kriiska 2004, lk 114
  16. ↑ Põllu 2005, lk 37
  17. ↑ Kriiska 2004, lk 122
  18. ↑ Põllu 2005, lk 35
  19. ↑ Kriiska 2004, lk 127
  20. ↑ 20,0 20,1 20,2 20,3 Põllu 2005, lk 36
  21. ↑ Kriiska 2004, lk 126
  22. ↑ 22,00 22,01 22,02 22,03 22,04 22,05 22,06 22,07 22,08 22,09 22,10 22,11 Hiiumaa.ee Hiiumaa ajalugu. Vaadatud 1.12.2013
  23. ↑ 23,0 23,1 23,2 23,3 Põllu 2005, lk 38
  24. ↑ Suurssadama ait kultuurimälestiste riiklikus registris. Vaadatud 2.12.2013
  25. ↑ Eesti ajalugu. IV, Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Tartu 2010, lk 162
  26. ↑ Põllu 2005, lk 33
  27. ↑ Põllu 2005, lk 39
  28. ↑ Emmaste kirik kultuurimälestiste riiklikus registris
  29. ↑ Põllu 2005, lk 41
  30. ↑ 30,0 30,1 Militaarne Hiiumaa Peeter Suure merekindlus. Vaadatud 1.12.2013
  31. ↑ Kärdla tuletõrjemaja kultuurimälestiste riiklikus registris. Vaadatud 3.12.2013
  32. ↑ Põllu 2005, lk 42
  33. ↑ Raul Vaiksoo "Segadus vana ja uuega". Horisont 2013, nr 4, lk 49
  34. ↑ Põllu 2005, lk 43
  35. ↑ Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni 2005. Tartu lk 62
  36. ↑ 36,0 36,1 Põllu 2005, lk 45
  37. ↑ Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006, lk 115.
  38. ↑ Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu 2005, lk 184
  39. ↑ 39,0 39,1 39,2 Põllu 2005, lk 46
  40. ↑ Taavi Koppel (2015). Hiiumaa piiritsoon 1940–1941 ja 1944–1991 (PDF). Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool. Lk Lk 27.
  41. ↑ Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006, lk 125
  42. ↑ Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006, lk 124
  43. ↑ 43,0 43,1 Põllu 2005, lk 48
  44. ↑ Hiiumaa muuseum Muuseumist. Vaadatud 30.11.2013
  45. ↑ Hiiumaa muuseum Pikk Maja. Vaadatud 30.11.2013
  46. ↑ Hiiumaa muuseum Mihkli talumuuseum. Vaadatud 30.11.2013
  47. ↑ Hiiumaa muuseum Rudolf Tobiase majamuuseum. Vaadatud 30.11.2013
  48. ↑ Hiiumaa muuseum Kassari ekspositsioonimaja. Vaadatud 30.11.2011
  49. ↑ Eesti Muuseumide Infokeskus Soera Talumuuseum. Vaadatud 30.11.2013
  50. ↑ Eesti Muuseumide Infokeskus Vaemla villavabrik. Vaadatud 30.11.2013
  51. ↑ Eesti Muuseumide Infokeskus Sõru muuseum. Vaadatud 30.11.2013
  52. ↑ Hiiumaa Militaarmuuseum Hiiumaa militaarmuuseum Tahkunas. Vaadatud 30.11.2013
  53. ↑ Hellamaa ja Tempa Külaselts Ärkamisajast-1918. aastani Raamatukogu ajalugu. Jeedas (Eller) Eveliis "Käina ja Hellama raamatukogu ajalugu 1990. aastani. Vaadatud 30.11.2013
  54. ↑ Hellamaa ja Tempa Külaselts Nõukogude okupatsiooni jätk. Jeedas (Eller) Eveliis "Käina ja Hellama raamatukogu ajalugu 1990. aastani. Vaadatud 30.11.2013
  55. ↑ Kärdla raamatukogu Hiiumaa raamatukogud. Vaadatud 30.11.2013
  56. ↑ Kärdla Nukuteater Vaadatud 29.11.2013
  57. ↑ Rahvusarhiiv Kuidas Hiiumaal kino tehti. Vaadatud 29.11.2013
  58. ↑ Hiiuelu Hiiumaa Kino toob väärtfilmid kohale. Vaadatud 29.11.2013
  59. ↑ Meie Maa 5.12.2014 DIGAR. Vaadatud 20.02.2015
  60. ↑ Hiiumaa Kino Facebooki lehekülg. Vaadatud 20.02.2015
  61. ↑ Eesti Muusikafestivalid Hiiumaa kammermuusika päevad. Vaadatud 29.11.2013
  62. ↑ Sirp Toomas Velmet "Kammerkontserdid attacca". Vaadatud 29.11.2013
  63. ↑ Hiiuelu Sõru Jazz 2013
  64. ↑ Keremaa kultuurikoda Vaadatud 29.11.2013
  65. ↑ Hiiumaa spordiliit Spordiklubid. Vaadatud 30.11.2013
  66. ↑ Hiiumaa spordiliit Spordirajatised. Vaadatud 30.11.2013
  67. ↑ Defli BNS "Hiidlastele jääb üks ajaleht". Vaadatud 24.02.2015
  68. ↑ Eesti rahvusbibliograafia Hiiu Teataja. Vaadatud 30.11.2013
  69. ↑ Eesti rahvusbibliograafia Hiiu nädal. Vaadatud 30.11.2013
  70. ↑ 70,0 70,1 70,2 70,3 70,4 Hiiumaa ja Saaremaa laevaliikluse kadunud kuldajad

Kirjandus

  • Hiiumaa looduskaitseobjektid. Keskkonnaamet, 2012.
  • Kriiska, A., Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust. Tallinn 2004.
  • Põllu, K., Hiiumaa rahvapärane ehituskunst. Tartu: Ilmamaa 2005, lk 20–50.
  • Põllo jt, Hiiumaa. Loodus. Aeg. Inimene. Kärdla: Hiiumaa Teabekapital 2015.

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Hiiumaa&oldid=5614290"