Raul Vaiksoo
Raul Vaiksoo (sündinud 3. märtsil 1955 Haapsalus) on eesti arhitekt.[1]
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Vaiksoo on õppinud 1962–1970 Haapsalu 8-klassilises Koolis ja 1970–1973 Nõo Keskkoolis. 1973–1974 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis geoloogiat.[1] Õpingud katkesid, kui Vaiksoo oli end rahvusliku meelsuse tõttu varjama sunnitud ning lõpuks arreteeriti.[2] 1978–1983 õppis Vaiksoo Eesti Riikliku Kunstiinstituudi arhitektuuriteaduskonnas, mille lõpetas cum laude.[1]
Aastatel 1973–1978 tegutses Vaiksoo muusiku ja lauljana Eestis ja Venemaal. 1977–1978 oli ta Pärnu Linna Dekoorateljee kunstnik, 1980–1982 Kunstiinstituudi ehituskateedri laborant ning 1982–1989 arhitekt-grupijuht Kultuurimälestiste Riikliku Projekteerimise Instituudis (KRPI). 1989. aastast oli ta Arhitektuuribüroo R. Projekt OÜ peaarhitekt ja omanik, kus tegutses koos Krista Areniga. 2005. aastast on Vaiksoo peaarhitekt Raul Vaiksoo Arhitektuuribüroos.[1][3]
2024. aasta seisuga õpetab ta ka Tallinna Tehnikaülikoolis arhitektuuri.[4]
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Vaiksoo on projekteerinud arvukalt ehitisi mitmel pool Eestis, valdavalt siiski Tallinnas ja Rakveres. Tema projektide järgi on restaureeritud kirikuid ja mõisaid, ehitatud eramuid, büroohooneid ja etendusasutusi (mitu Rakvere teatri maja, Rakvere kino, Linnateatri Hobuveski saal, Kuressaare Linnateater jt). Vaiksoo on kujundanud ka Eesti esindushooneid, näiteks Riigikogu esindusruumid Toompeal Komandandimajas (2008/2009) ja Eesti Esindus Euroopa Liidus Brüsselis (2003/2004).[1]
Kaugeim Vaiksoo projekti järgi ehitatud hoone on Gjumri (tollal Leninakani) peaväljaku äärne kultuurikeskus Armeenias, mis sai kannatada maavärinas 8. detsembril 1988. Ehkki projekt valmis juba 1989. aastal, lõppes hoonestu taastamine alles 1997.[5]
2008. aastal valiti Vaiksoo puiteramu Loobu lähedal Eesti parimaks puitehitiseks.[6] Tema hooned on korduvalt kandideerinud Eesti Kultuurkapitali arhitektuuripreemiale, Eesti parima eramu ja puitehitise auhinnale, mitmele sisekujundusauhinnale jne; tema Villa Aigro Keila-Joal pälvis Eesti presidendi peapreemia "Eesti kodu 2010". Mitu Vaiksoo projekteeritud ehitist on osalenud Veneetsia biennaalil.[1]
2011. aastal avaldas Vaiksoo mahuka ja infograafikarohke ajalooatlase "Aja lugu". Raamat käsitleb Eesti ajalugu paralleelselt Euroopa ja maailma ajalooga kuni keskajani. Raamat lõpeb aastaga 1204.[7][8]
Ta on 2020. aastal valminud humoorika Eesti-Soome ajastufilmi "Hüvasti, NSVL" (režissöör Lauri Randla) konsultant.
Alates 2021. aastast on ta koos Anu Saagimi ja Mart Juurega olnud elustiilidetektiivi mängiv püsitegelane ETV saatesarjas "Kodukäijad".[9]
2022. aastal valmis temast endast tehtud portreefilm "Raul Vaiksoo: Pätt või pühak" (režissöör Mattias Veermets)
Raamatud
[muuda | muuda lähteteksti]- "Aja lugu". Tallinn: TEA Kirjastus, 2011
- "Tallinn-Narva" (sari "Siin- ja sealpool maanteed"). Tallinn: Solnessi Arhitektuurikirjastus, 2011
- "101 Eesti monumenti" (sari "101 Eesti..."). Tallinn: Varrak, 2018
Ehitisi
[muuda | muuda lähteteksti]- Eramu Pirital 2010 – Kalamehe tee 10, Tallinn
- Rakvere kino 2009 – Vabriku tn 4, Rakvere, Lääne-Virumaa
- Sepo Seemani stuudio 2009/2010 – Eametsa, Pärnumaa
- Rakvere Teatri tööhoone 2009/2010 – Kreutzwaldi 2, Rakvere, Lääne-Virumaa (konkursi "Rakvere linna parim restaureeritud hoone 2010" nominent)
- Riigikogu esindusruumid Toompeal 2008/2009 – Komandandimaja, Toompea 1, Tallinn (konkursi "Tallinna Vanalinna ühiskondliku hoone restaureerimine 2009" peapreemia, Eesti Kultuurkapitali restaureerimise aastapreemia 2010 nominent)
- Hardi Volmeri stuudio 2008/2011 – Muraste, Harjumaa
- Rakvere kino 2008 – Rakvere, Vabriku 4
- Villa Rocca al Mares 2008/2010 – Loigu 3, Rocca al Mare, Tallinn (2010. aasta Veneetsia biennaalile välja valitud ja näitusel maketiga osalenud hoone, konkursi "Eesti parim puitehitis 2010" nominent ja Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri aastapreemia 2010 nominent)
- Rakvere Teatri väike maja 2007/2008 – Kreutzwaldi 2A, Rakvere, Lääne-Virumaa (Rakvere linna "Aasta Tegija 2008" arhitektuuripreemia)
- Restoran Chameleon 2007/2008 – Kauba 2, Kuressaare, Saaremaa
- Rakvere Rahvamaja 2006/2008 – Kreutzwaldi 2A, Rakvere, Lääne-Virumaa
- Villa Marko Matvere 2006/2007 – Nurmenuku 7, Mähe, Tallinn (konkursi "Eesti parim puitehitis 2007" eripreemia, "Eesti parim eramu 2006–2007" nominent)
- Seto galerii Hal'as Kunn 2005/2008 – Obinitsa, Setomaa
- Mõisahoone rekonstrueerimine esinduselamuks 2005/2006 – Koordi mõis, Järvamaa
- Rakvere Teater 2003/2005 – Kreutzwaldi 2, Rakvere ("Virumaa parim ehitis 2005" peapreemia, Rakvere "Aasta Tegija 2008" peapreemia. Eesti Kultuurkapitali arhitektuuripreemia 2006 nominent, ära märgitud)
- Eesti Esindus Euroopa Liidus 2003/2004 – Brüssel, Rue Guimard 11/13
- Korterelamu 2002/2004 – Suur-Ameerika 20, Tallinn
- Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone 2001/2002 – Tõnissoni 1, Tartu
- Linnateatri Hobuveski saal 2001/2002 – Lai 47, Tallinn
- Sillad Kuressaare linnusekraavidel 2001/2002 – Kuressaare linnus, Saaremaa
- NOKU klubi 1999/2000 – Pikk 5, Tallinn
- Kuressaare Linnateater 1998/1999 – Tallinna 20, Kuressaare, Saaremaa
- Eesti Vabaõhumuuseumi väravahoone 1997/1998 – Vabaõhumuuseumi tee 12, Rocca al Mare, Tallinn
- Bico büroohoone 1996/1997 – Lauteri 5, Tallinn
- Büroohoone (endise suvemõisa rekonstruktsioon) 1996/1999 – Narva mnt 91, Tallinn
- Eesti Tööstuspank 1995/1996 – Suur-Karja 7, Tallinn
- Nõelasilma taasülesehitus 1991/2007 – Niguliste kirik, Harju tänav, Tallinn
- Paide kõlakoda Vallimäel 1989/1991 – Vallimägi, Paide linn, Järvamaa
- Leninakani (Gjumri) kultuurikeskus Armeenias 1989/1997 – Gjumri (Leninakan), Armeenia
- Märt Mikkovi villa Hiiul 1986/1991 – Torni 7, Nõmme, Harjumaa[1]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2010 – Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia (arhitektuuripreemia – Villa Rocca al Mares – harukordse konstruktsioonieheduse ning detailitäpsusega elamu, kus loodus ja arhitektuur on keerulisse, ent harmoonilisse suhtesse seatud)
- 2012 – Harjumaa aasta tegu (Artur Talvikule ja Raul Vaiksoole aktsiooni "Sajandi 100 võttepaika" läbiviimise eest)[10]
- 2015 – Kaarel Saha preemia
- 2017 – Valgetähe IV klassi teenetemärk[11]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema vanem vend on Rain Vaiksoo ja tütar on laulja Nele-Liis Vaiksoo.[7]
Ta valdab eesti, vene, inglise ja saksa keelt.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 Raul Vaiksoo Eesti Arhitektide Liidu kodulehel
- ↑ Teet Reier. "Raul Vaiksoo: arhitektist rännumees või vastupidi" Äripäev, 01.04.2009.
- ↑ Kadri Paas "Särtsakas arhitektuuribür oo lugupeetud inimestele" Äripäev.ee, 05.05.2010.
- ↑ Jaanus Kulli. Raul Vaiksoo: „Ebameeldiv, kui peaksin minema. Kuid sedavõrd palju siinilmas kogenuna ma elust kümne küünega kinni ei hoia.“ Õhtuleht.ee, 21.09.2024.
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. aprill 2015. Vaadatud 31. jaanuaril 2012.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Märt Riistop. Parim Puitehitis 2008 Raul Vaiksoolt Puuinfo.ee, Puuinfo 2/2008.
- ↑ 7,0 7,1 "Raul Vaiksoo – rändur ajas" Eesti Ekspress, 20.06.2011.
- ↑ Margit Mutso "Pealelend: Raul Vaiksoo" Sirp, 22.07.2011 (intervjuu).
- ↑ Saatesarja "Kodukäijad" saateid ERR Arhiiv. Vaadatud 15.10.2024.
- ↑ Tunnustus Harju aasta tegu Artur Talvikule ja Raul Vaiksoole Sõnumitooja.ee, 20.12.2012.
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Raul Vaiksoo ja tema loomingu näited Eesti Arhitektide Liidu kodulehel
- Teet Reier "Raul Vaiksoo: arhitektist rännumees või vastupidi" Äripäev, 1. aprill 2009; Ehitusuudised.ee, 31. märts 2009
- Kadri Paas. "Särtsakas arhitektuuribüroo lugupeetud inimestele" Äripäev, 5. mai 2010
- Margit Mutso "Pealelend: Raul Vaiksoo" Sirp, 22. juuli 2011 (intervjuu)
- "Raul Vaiksoo – rändur ajas" Eesti Ekspress, 20. juuni 2011
- Tiit Pruuli. Raul Vaiksoo eriline maailm GO Reisiajakiri, 5. märts 2015
- ETV saade "Minu teine mina. Raul ja Nele-Liis Vaiksoo" ERR Arhiiv, 4. mai 2018
- ETV dokumentaalfilm/portreesaade "Pätt või pühak: Raul Vaiksoo" ERR Arhiiv, 23. veebruar 2022
- Jaanus Kulli. Raul Vaiksoo: „Ebameeldiv, kui peaksin minema. Kuid sedavõrd palju siinilmas kogenuna ma elust kümne küünega kinni ei hoia.“ Õhtuleht.ee, 21. september 2024