Haapsalu härraskond

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Haapsalu krahvkond)
Haapsalu härraskond
16281691

 : Haapsalu

Haapsalu härraskond oli 16281691 Läänemaal eksisteerinud läänivaldus.

Härraskonna teke[muuda | muuda lähteteksti]

Rootsi kuningas Gustav II Adolf müüs 1625. aastal Haapsalu lääni koos Haapsalu linna ja sealse kindlusega krahv Jakob De la Gardie'le.[1] Viimane ühendas selle oma teiste Läänemaal ja Harjumaal asuvate maavaldustega ning moodustas neist 1628. aastal[2] Haapsalu härraskonna. Administratiivselt oli härraskond Läänemaast eraldatud.[1]

Härraskonna hilisem ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast krahv Jakob De la Gardie surma päris tema valdused poeg krahv Magnus Gabriel De la Gardie. 1655. aastal pantis ta Haapsalu linna ja linnuse koos mõisatega krahv Otto Wilhelm von Königsmarckile. Viimase suguvõsa haldaski valdust kuni reduktsioonini (1691).[1]

Härraskonna koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Selle koosseisu kuulusid järgmised valdused: Haapsalu linn ja selle ümbrus, Ridala kihelkonnas Käblamõisa (Kebbeldorf), Uuemõisa (Neuenhof) ja Võnnu (Wenden), Lääne-Nigula kihelkonnas Taebla (Taibel) ja Uugla (Udenküll), Martna kihelkonnas Ehmja (Echmes), Keskvere (Keskfer), Ohtla (Ochtel), Patsu (Patz) ja Putkaste (Putkas) mõisad, suurem osa Noarootsi kihelkonnast, terve Vormsi saar ja ¾ Hiiumaast koos sealsete mõisatega. Peale selle olid härraskonna koosseisus Piirsalu (Piersal) Kullamaa kihelkonnas ning Kolga (Kolk) ja Kiiu (Kida) mõisad Kuusalu kihelkonnas. De la Gardie'de nimel haldas seda suurvaldust asehaldur, kes resideerus Haapsalus; talle oli allutatud ka linna raad.[1]

Nimetus "krahvkond"[muuda | muuda lähteteksti]

Härraskonna kohta on mõnikord ekslikult kasutatud nimetust Haapsalu krahvkond. Kalev Jaago hinnangul aga oli selline määratlus 17. sajandi allikates tundmatu. Krahvkonna mõiste tuli käibesse esmakordselt alles 1930. aastatel Eestimaa rüütelkonna genealoogilise käsiraamatu vahendusel.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Läänemaa I. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938. Lk 283.
  2. Gustaf Elgenstierna. Den introducerade Svenska adelns Ättartavlor med tillägg och rättelser. II kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1926. Lk 225.
  3. Jaago, Kalev. Magnus Gabriel De la Gardiest ja tema seostest Eestiga.− Läänemaa Muuseumi toimetised VIII. 2004.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]