Putkaste mõis

See artikkel on Käina kihelkonna mõisast; Martna kihelkonna mõisa kohta vaata Putkaste mõis (Martna kihelkond)

Putkaste mõis (saksa keeles Putkas) oli rüütlimõis Käina kihelkonnas Hiiumaal^[1]. Nüüdisajal jääb mõis Hiiu maakonda Hiiumaa valda^[1].

Mõisat on esmamainitud 1529. aastal^[1]. Saulepa külla moodustatud mõisake on esinenud dokumentides mitme nime all: Hösenshof, Tittfershof, Saulep ja alates 1606. aastast Putkas^[2]. 1609. aasta vakuraamatus oli mõisal kahekordne nimetus (Saulep eller Putkas).

Mõisal on olnud palju rentnikke ja omanikke, tähtsamad neist De la Gardied, Stenbockid, Ungern-Sternbergid ja Stackelbergid.

Põhjasõda järel, 1725. aasta Kammerkolleegiumi käsuga anti Hiiumaa Pühalepa, Partsi, Putkaste ja Kõrgessaare kroonumõisad rendile parun Fabian Ernst von Ungern-Sternbergile ja 1727. aasta suvel anti need mõisad rendile ooberst Bernhard Friedrich von Rosenthalile ja 1739. aastal ratsakaardiväe leitnandile Karl Gustav von Lilienfeldile (1711-1759) ning 1744. aastal kuni renditähtaja lõpuni tema vennale, Jakob Heinrich von Lilienfeldile (1716-1785). 18. sajandi teisel poolel sai krahvina Ebba Margaretha Stenbock ja tema pojad Stenbockid pärandina enamiku Hiiumaa mõisu. 1755. aastal võttis tema poeg Carl Magnus Stenbock (1725–1798), oma ema volitusel vastu Putkaste mõisa, järgnevalt ema pärandi jaotamisel 1776. aastal sai Putkaste teisele pojale, ooberst-leitnant Johann Stenbockile (1736–1807), kes 6. juulil müüs selle oma nooremale vennale, Suuremõisa omanik Jakob Pontus Stenbockile (1744-1824).

Jakob Pontus Stenbock moodustas Putkaste kolmest külast (Jausa, Männamaa ja Ühtri) moodustada Aadma karjamõisa, kuid 1792 Putkaste koos Aadmaga kuuekümneks aastaks Tallinna Kohtukoja nõunikule ja hilisemale Tartu Ülikooli viitse-kuraatorile Johann Friedrich Emmanuel Ungern-Sternbergile (1763-1825).

1816. aastal omandasid mõisa Stackelbergid, kelle valduses oli see 1919. aasta mõisate võõrandamiseni^[1].

Putkaste mõisas tegutses 18. sajandil ka Putkaste tellisetehas.

Putkaste mõisa peahoone^[3], sõiduhobuste tall-tõllakuur^[4], ait^[5], kelder, mõisatööliste maja on võetud riikliku kaitse alla.

Praeguse Putkaste mõisa peahoone ehitati 19. sajandi I poolel. Tõenäoliselt algas intensiivsem ehitus siis, kui mõis läks 1816. aastast parun Peter von Stackelbergi valdusse. Ehitusaega kinnitavad ka mitmed stiilitunnused, teatud ümber- ja juurdeehitused tehti 19. sajandi II poolel. Suuremad ümberehitused aga 20. sajandi 50. aastatel, mil hoone kohandati majandi keskuseks ja kultuurimajaks.

Aastatel 1934–1938 töötas Putkastes põllutöökool^[6], 1944. aastal rajati mõisa baasil Putkaste sovhoos ning 1977. aastal muudeti see Putkaste sovhoostehnikumiks.

Galerii

Putkaste mõisa ait
Putkaste mõisa jääkelder
Putkaste mõisa peahoone
Putkaste mõisa tall

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Putkaste mõis Eesti mõisaportaalis (vaadatud 30.07.2015)
↑ Leo Tiik, Hiiumaast. Eriti Orjakust, Reigist ja Putkastest, Kassarimaa, nr. 32, lk 11, 1 detsember 2012
↑ Putkaste mõisa peahoone kultuurimälestiste registris (vaadatud 18.03.2023)
↑ Putkaste mõisa tall-tõllakuur kultuurimälestiste registris (vaadatud 18.03.2023)
↑ Putkaste mõisa ait kultuurimälestiste registris (vaadatud 18.03.2023)
↑ Põllumeeste kauaaegne lootus täitub, Hiiu Teataja: Hiiumaa häälekandja, 25 september 1934

Välislingid

Putkaste mõis Eesti mõisaportaalis

[mõisaportaal,_2015-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Putkaste mõis Eesti mõisaportaalis (vaadatud 30.07.2015)

[2] Leo Tiik, Hiiumaast. Eriti Orjakust, Reigist ja Putkastest, Kassarimaa, nr. 32, lk 11, 1 detsember 2012

[KRR_23552-3] Putkaste mõisa peahoone kultuurimälestiste registris (vaadatud 18.03.2023)

[KRR_23556-4] Putkaste mõisa tall-tõllakuur kultuurimälestiste registris (vaadatud 18.03.2023)

[KRR_23554-5] Putkaste mõisa ait kultuurimälestiste registris (vaadatud 18.03.2023)

[6] Põllumeeste kauaaegne lootus täitub, Hiiu Teataja: Hiiumaa häälekandja, 25 september 1934

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]