Suursadam

Suursadam on sadam Hiiumaa kirdeosas. See asub umbes 10 km Kärdlast kagu-ida pool, praeguse Suuresadama küla maa-alal, Hiiumaa vallas. Sadamakood EESUS

Suursadamasse saavad siseneda kuni 35 meetrit pikad ja kuni 2,8-meetrise süvisega laevad. Põhiliselt kasutavad sadamat kalalaevad ja lootsilaev.^[1]^[2]

Laevaga sissesõidul on oluline õigesti läbida Püssirahusilm, vältides muuhulgas Kakralaidu ning Paerahu ja Püssirahu madalat; viimased kaks jäävad allapoole merepinda.

Ajalugu

Suursadamat (saksa keeles Tiefenhafen, rootsi keeles Djuphamn, mõlemad vabatõlkes "sügav sadam") on esmamainitud nimeta sadamakohana 1570. aastast pärineval merekaardil. Nimega on seda mainitud 1593. aastal Sääre sadamana (Serle ham).

1580. aastatel lasi Rootsi feldmarssal ja Aunaku mõisnik Hans Wachtmeister ehitada Suursadamasse sadamasilla.

Sadam sai peatselt tuntuks mitte ainult rahvusvahelise sadamana (1638. aastal loodi sinna tollipunkt), vaid ka kohaliku tööstuskeskusena. Juba ammustest aegadest Hiiumaal toiminud laevaehitus koondus sadama ligidusse. Veel enne 16. sajandi lõppu hakati Suursadamas ka lupja põletama. 1680. aastatel oli seal laevaehituskoht, sepikoda ja köiepunumiskoda.

Suursadamas on säilinud 18. sajandi viimasel veerandil ehitatud ja kultuurimälestiseks tunnistatud^[3] Suursadama ait.

17.–19. sajandini oli Suursadam rahvusvaheliselt tuntud laevaehituskeskus, seejärel hakkas tema tähtsus hääbuma.

Eesti Vabariigi algaastail ehitati seal viimased suured laevad, kalalaevade ehitus lõppes vahetult pärast Nõukogude võimu tulekut. Ka Suursadama tähtsus sadamana vähenes ning tema positsiooni võtsid üle 19. sajandil ehitatud sadamad Kärdlas ja Heltermaal. Aastatel 1952–1959 asus Suursadamas veel kalakombinaat ja aastatel 1961–1966 kohaliku kalurikolhoosi keskus.

Tänapäeval on Suursadamas alles vaid laevaremonditöökojad ja kalavastuvõtupunkt.

Suursadamas ehitatakse muuhulgas halulaeva.^[4]