Kassari

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on Kassari saarest; küla kohta saare keskel vaata artiklit Kassari küla; reisi-kaubalaeva kohta vaata artiklit Kassari (reisi-kaubalaev); Kassari nime kandis varem ka laev Runner 4

Klibuvall Kassaril
Sääretirp Kassaril

Kassari on Hiiumaaga tammteedega ühendatud saar Väinameres. Turismikirjanduses kiputakse teda Hiiumaa osaks ehk poolsaareks nimetama, kuid ametlikult pole saarte kokkukasvamist veel kinnitatud, kuigi see lähema aastasaja jooksul kindlasti toimub.

Saare pindala on 19,3 km³. Kassari on suuruselt Eesti 5. saar napilt Naissaare ees. Hiiumaa kagurannikust eraldab Kassarit roogu kasvanud Käina laht. Kassarist läänes on Jausa laht, kirdes Õunaku laht. Üle 56 kilomeetri pikkune rannajoon on väga liigestunud: läänes on Orjaku, kirdes Vesimaa poolsaar, kagus Tagaküla poolsaar, lõunas Piibunina ja edelas Orjaku säär, mis tipneb Sääretirbiga. Taimkattes valdavad kadastikud, pärisaru- ja rannaniidud.

Põhjast lõunasse läbib Kassarit oos, mis moodustab lõuna pool Sääretirbi ja jätkub vee allgi. Kassari kõrgeimas kohas ulatub oos 15 meetri kõrgusele merepinnast.

Esimesena kerkis merest vallseljaku kõrgem osa mitu tuhat aastat tagasi. Tuhande aasta eest oli Kassari kohal kaks saart: Kassari idas ja Orjaku läänes. Need saared ühinesid umbes viiesaja aasta eest. Paari viimase aastasaja jooksul on Orjaku külge kasvanud veel Puulaid ja Reigi saar.

Kassaris elab kolmsada inimest neljas külas: Esiküla, Kassari, Orjaku, kuhu 19. sajandi alguses sadam ehitati (praegu jahisadam), ja Taguküla.

Kassari on tuntud suvituspiirkond. Saarel armastas suvitada luuletaja Ott Arder, seal oli Jaan Krossi ja Ellen Niidu suvekodu. Saarest on lugusid kirjutanud teatrimees Voldemar Panso. Kassariga oli tihedalt seotud ka Aino Kallas, kelle majamuuseum asub Tagakülas. Pikka aega asus Kassaris Hiiumaa koduloomuuseum.

Nime päritolu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimest korda mainiti Kassarit 1520, kui nimetati saari nimedega Cassar und Kakar. Järgnesid nimekujud Kaskesara (1564), Kasaßari Hollma ja Kasksarske Wacke (1688), Cassari Hollma (1709) ning Kassaro ja Kassar (1770).[1]

Rahvasuu tõlgendab Kassarit Kaassaarena Hiiumaa kõrval. Keeleteadlased on teist meelt. Carl Friedrich Wilhelm Russwurm, Paul Ariste ja Lauri Kettunen arvasid kõik ühtviisi, et saare nimi tuleb sõnadest kask ja saar.[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kassari mõis eraldati Vaemla mõisast 18. sajandi alguses[1]. Esialgu kutsuti seda lihtsalt Saare mõisaks (1732)[1]. Mõisa valitsejamaja asus Kassari külas. Küla sai nime saare järgi[1].

Kassari mõisa õunaaed oli laialt kuulus. Õunaaed on tänapäevani säilinud.

1920-ndatel rajati Kassari asundus ja selle osast moodustati 1939. aasta paiku Uusküla. Viimane liideti 1977 taas Kassari külaga.[1]

Mõisa valitsejamajas alustas 1967 tööd Hiiumaa muuseum[2]. Kui muuseum kolis 1990-ndatel ruumipuuduse tõttu Kärdlasse Pikka majja, jäi Kassarisse muuseumi filiaal.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Eesti kohanimeraamat, lk. 181
  2. Kassari ekspositsioonimaja Vaadatud 24. oktoobril 2016