Kõpu tuletorn

Allikas: Vikipeedia
Kõpu tuletorn 2012

Kõpu tuletorn on tuletorn Hiiumaal Kõpu poolsaarel Mägipe külas.[1] 16. sajandil ehitatud tuletorn on vanim Eestis.

Asukoht ja vanus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõpu tuletorn asub Lääne-Eestis Hiiumaal Kõpu poolsaare keskosas Mägipe külas.

Tuletorni geograafilised koordinaadid on 58° 54′ 57″ N, 22° 11′ 59″ Ekoordinaadid: 58° 54′ 57″ N, 22° 11′ 59″ E.

Kõpu tuletorn on Läänemere ja Baltimaade vanim ning väidetavalt maailmas vanuselt teine või kolmas tuletorn, mille tipus on tuli pidevalt põlenud.

Kõrgus ja välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõpu tuletorn ehitati 67 meetri kõrgusele üle merepinna Hiiumaa kõrgeimasse punkti. Tuletorni kõrgus maapinnast on 36 meetrit ja tuli on merepinnast 102,6 meetri kõrgusel, millest kõrgemal majakatulesid Läänemere ääres ei ole. Tule sektor on valge 0°...360° ja nähtavus on 26 meremiili.

Valgel neljatahulisel tugipiilaritega tuletornil on rõdu ja punane laternaruum.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaade ülevalt 2012
Kõpu tuletorn 2009. aastal.

Hiiumaast läks mööda Põhja-Euroopa tähtsaim Ida-Lääne kaubatee. Kõpu tuletorn ehitati laevade hoiatamiseks Hiiu madala eest. Et kompassi ei tuntud, sõitsid meremehed piki rannikuid.

Umbes 1500. aastal sai Tallinna raad Saare-Lääne piiskopilt loa tuletorni rajamiseks Kõpu poolsaare kõrgeimale kohale. Tegelikult nõudis Hansa Liit juba 1490. aastatel tulemärgi püstitamist.

1504. aastal hakati majakat ehitama ja see valmis 1531. aastal. Vaheaegadega jätkus ehitus kuni 1538. aastani.

Esialgu oli majaka kõrgus 20 meetrit – pool praegusest kõrgusest (kontraforsside ülaosani). 20-meetrine paak oli ilma tuleta rohkem kui sada aastat.

1649. aastal hakati põletama puid paagi platvormil. Tuletorn oli sel ajal pigem tulepaak. Selle tipus asus metallkorv, milles põletati puid ja süsi. Aastas kulus üle 1000 sülla puid, mille kohalikud talupojad pidid kohale tooma. 6 meest olid pidevalt tule hoidmisega hõivatud. Selline tulepaak oli Rootsis Falsterbos juba 1229. aastal.

1810 allutati torn kroonule. Siis raiuti torni sisse trepp, ehitati ülemisse ossa 2 ruumi, lisaks lampide ruum. On põletatud õli, hiljem petrooleumi ja atsetüleeni.

1822. aastal leiutas Augustin Fresnel paljudest klaasprismadest koosneva läätse. See tõi kaasa tuletorniseadmestiku tormilise arengu.

1900. aastal osteti Pariisist ülemaailmselt majakaseadmete näituselt Venemaa meresõjalaevastiku (kellele Kõpu tuletorn tollal kuulus) eestvedamisel majakale uus laternaruum koos pöörleva optilise süsteemiga. See primitiivse ehitusega, kuid töökindel süsteem hakkas tööle 1901. aastal. Raskele malmkonstruktsioonile toetuv optika pöörles elavhõbedavannis, mis oli oma suure erikaalu tõttu tugilaagriks. Sellise lahenduse eeliseks oli minimaalne hõõrdetakistus. Kulumine praktiliselt puudus ja süsteem ei vajanud kunagi määrimist.

Vaade Kõpu tuletornist

1941. aasta sügisel leidis ainus kindlalt teadaolev rünnak majakale: seda pommitasid Saksa lennukid. Täielikult hävis majaka all asunud hoone, kuid kupli pihta lastud kuulipildujavalang vigastas vaid torniklaase ja optikat.

Tuletorni 450. aastapäeva puhul 1980. aastatel otsustati majakat remontida. Varem oli seda värvitud õlivärviga, mistõttu ehitusmaterjali sisse kogunes niiskus, mis leidis väljapääsu alles siis, kui krohv alla varises.

19891990 valati tornile ümber tugev raudbetoonist "särk", mis peab hoidma ära torni kokkuvarisemise.

Hiiumaal Kõpu poolsaarel asub veel teinegi tähtis tuletorn: poolsaare läänetippu rajati 1874. aastal Ristna tuletorn.

Kõpu tuletorni on kujutatud 2013. aastal kasutusele võetud Hiiu valla vapil.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Kõpu tuletorn kultuurimälestiste riiklikus registris