Pühalepa kihelkond
| Pühalepa kihelkond | |
|---|---|
|
| |
|
saksa keeles Kirchspiel Pühhalep | |
|
kihelkonna lühend Phl | |
|
| |
| kihelkonnakirik: Pühalepa Püha Laurentiuse kirik | |
Pühalepa kihelkond (lühend Phl; saksa Kirchspiel Pühhalep) oli kihelkond Läänemaa koosseisu kuulunud Hiiumaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Sisukord
Piirkonna ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Kihelkonna ala kuulus aastast 1234 Saare-Lääne piiskopkonda, pärast 1254. aasta maadejagamist Liivi ordule (Maasilinna foogtkonna Pühalepa ametkond keskusega Suuremõisa ordumõisas).
Kihelkonnakirik ehitati eeldavasti aastatel 1255–1260. Kirikukihelkonda on esmakordselt mainitud 1519 kui kerspel to sunte Laurencius (Püha Laurentiuse kihelkond). [1] 1522 on kihelkonda mainitud esmakordselt Pühalepa nimega seoses Saare-Lääne piiskopi Johannes Kieveli visitatsiooniga.
Rootsi võimu ajal (1563–1710) oli kihelkond aastast 1620 kuni reduktsioonini de la Gardie'de valduses. Tähtsaks sai lubjapõletus- ja laevaehituskoht Suursadam. Hiljem arendasid samu alasid ka Ungern-Sternbergid, kes asutasid Hiiu-Kärdla kalevivabriku. Selle juurde tekkinud asula oli peagi Hiiumaa suurim (Kärdla). 18. sajandi teisel poolel levis kihelkonnas vennastekoguduseliikumine. Aastail 1885–1887 toimus hoogne õigeusku siirdumine. Aastal 1890 ehitati Kuri külasse õigeusu Pühalepa Issanda Taevaminemise kirik.
Pühalepa kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]
Pühalepa kihelkonnas paiknes ajalooliselt 11 mõisat – neist 1 kirikumõis ja 3 rüütlimõisast peamõisat koos 5 kõrvalmõisaga ning 3 karjamõisat.
- Pühalepa kirikumõis (Pastorat Pühhalep)
- Hiiessaare mõis (Hienhof)
- Kassari mõis (Kassar) rüütlimõis
- Kärdla mõis (Kertel) rüütlimõisa staatuses Hiiu-Kärdla kalevivabrik (Kertel Fabrik)
- Kärdlamõisa mõis (Kertelhof) Suuremõisa kõrvalmõis, endine rüütlimõis
- Loja mõis (Loja) Suuremõisa kõrvalmõis
- Partsi mõis (Pardas) Suuremõisa kõrvalmõis
- Randvere mõis (Randefer)
- Soonlepa mõis (Soonlep) Suuremõisa kõrvalmõis
- Suuremõisa e Hiiu-Suuremõisa mõis (Großenhof, Dagö-Großenhof) rüütlimõis
- Vilivalla mõis (Williwalla) Suuremõisa kõrvalmõis[2]
Pühalepa kihelkonna vallad[muuda | muuda lähteteksti]
- Kärdla vald (Kertel) (1866–1920)
- Suuremõisa vald (Grossenhof) (1866–)
- Kassari vald (Kassar) (1866–1893)[3]
Kihelkonna alad tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]
Tänapäeval kattub kihelkonna ala endise Pühalepa valla alaga, v.a enamus Kassari saarest (Kassari mõis), mis kuulus Käina valda.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Vello Kaskor: "Ajaloost: Pühalepa vald 20 ja fotomeenutus valla 15. aastapäevalt 2006." Maaleht. 6. oktoober 2011.
- ↑ Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. pp. lk. 115–116.
- ↑ Pühalepa kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv
Kirjandust[muuda | muuda lähteteksti]
- "EE 7", Tallinn 1994, lk 627
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Pühalepa kihelkonnast Eesti mõisaportaalis
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. pp. 576–578.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. pp. lk. 115–116.
- Pühalepa kirik
Kirik: Pühalepa
Mõisad: Kassari mõis | Kärdla mõis | Hiiu-Suuremõisa mõis | Kärdlamõisa mõis | Loja mõis | Partsi mõis | Soonlepa mõis | Vilivalla mõis
