Pühalepa kihelkond

Allikas: Vikipeedia
Pühalepa kihelkond

saksa keeles Kirchspiel Pühhalep
kihelkonna lühend Phl

kihelkonnakirik: Pühalepa Püha Laurentiuse kirik
Pühalepa Püha Laurentiuse kirik

Pühalepa kihelkond (saksa) Kirchspiel Pühhalep) oli kihelkond Läänemaa koosseisu kuulunud Hiiumaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.

Haapsalu kreis, Eestimaa kubermangus. Ludwig August Mellini kaardil, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798

Piirkonna ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkond tekkis 13. sajandil ordule kuuluvast Hiiumaa idaosast. Algselt oli ta oma lõplikust kujust pindalalt palju suurem, sest temast on hiljem eraldatud nii Reigi kihelkond (1627)(?) kui ka Emmaste kihelkond (1866). (?) Kihelkonnakirik ehitati eeldavasti aastatel 12551260.


Aastast 1234 kuulus Saare-Lääne piiskopkonda, pärast 1254. aasta maadejagamist Liivi ordule (Maasilinna foogtkonna Pühalepa ametkond keskusega Suuremõisa ordumõisas).

Rootsi võimu ajal (15631710) oli kihelkond aastast 1620 kuni reduktsioonini de la Gardie'de valduses. Tähtsaks sai lubjapõletus- ja laevaehituskoht Suursadam. Hiljem arendasid samu alasid ka Ungern-Sternbergid, kes asutasid Hiiu-Kärdla kalevivabriku. Selle juurde tekkinud asula oli peagi Hiiumaa suurim (Kärdla). 18. sajandi teisel poolel levis vennastekoguduseliikumine. Aastail 18851887 toimus hoogne õigeusku siirdumine. Aastal 1890 ehitati Kuri külasse õigeusu Pühalepa Issanda Taevaminemise kirik.

Pühalepa kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Pühalepa kihelkonnas paiknes 9 mõisat – neist 1 kirikumõis ja 3 rüütlimõisast peamõisat koos 5 kõrvalmõisaga ning 3 karjamõisat.

Pühalepa kihelkonna vallad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kärdla vald (Kertel) (1866–)
  • Suuremõisa vald (Grossenhof) (1866–)
  • Kassari vald (Kassar) (1866–1893)[2]

Kihelkonna alad tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäeval kattub kihelkonna ala Pühalepa valla alaga, v.a enamus Kassari saarest (Kassari mõis), mis kuulub praegu Käina valda.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandust[muuda | muuda lähteteksti]

  • "EE 7", Tallinn 1994, lk 627

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]