Pühalepa kihelkond

Pühalepa kihelkond

saksa keeles Kirchspiel Pühhalep

kihelkonna lühend Phl

kihelkonnakirik: Pühalepa Püha Laurentiuse kirik

Pühalepa Püha Laurentiuse kirik

Pühalepa kihelkond (saksa) Kirchspiel Pühhalep) oli kihelkond Läänemaa koosseisu kuulunud Hiiumaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.

Haapsalu kreis, Eestimaa kubermangus. Ludwig August Mellini kaardil, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798

Piirkonna ajalugu

Kihelkond tekkis 13. sajandil ordule kuuluvast Hiiumaa idaosast. Algselt oli ta oma lõplikust kujust pindalalt palju suurem, sest temast on hiljem eraldatud nii Reigi kihelkond (1627)(?) kui ka Emmaste kihelkond (1866). (?) Kihelkonnakirik ehitati eeldavasti aastatel 1255–1260.

Aastast 1234 kuulus Saare-Lääne piiskopkonda, pärast 1254. aasta maadejagamist Liivi ordule (Maasilinna foogtkonna Pühalepa ametkond keskusega Suuremõisa ordumõisas).

Rootsi võimu ajal (1563–1710) oli kihelkond aastast 1620 kuni reduktsioonini de la Gardie'de valduses. Tähtsaks sai lubjapõletus- ja laevaehituskoht Suursadam. Hiljem arendasid samu alasid ka Ungern-Sternbergid, kes asutasid Hiiu-Kärdla kalevivabriku. Selle juurde tekkinud asula oli peagi Hiiumaa suurim (Kärdla). 18. sajandi teisel poolel levis vennastekoguduseliikumine. Aastail 1885–1887 toimus hoogne õigeusku siirdumine. Aastal 1890 ehitati Kuri külasse õigeusu Pühalepa Issanda Taevaminemise kirik.

Pühalepa kihelkonna mõisad

Pühalepa kihelkonnas paiknes 9 mõisat – neist 1 kirikumõis ja 3 rüütlimõisast peamõisat koos 5 kõrvalmõisaga ning 3 karjamõisat.

• Pühalepa kirikumõis (Pastorat Pühhalep)
• Kassari mõis (Kassar) rüütlimõis
• Kärdla mõis (Kertel) rüütlimõisa staatuses Hiiu-Kärdla kalevivabrik (Kertel Fabrik)
• Kärdlamõisa mõis (Kertelhof) Suuremõisa kõrvalmõis, endine rüütlimõis
• Loja mõis (Loja) Suuremõisa kõrvalmõis
• Partsi mõis (Pardas) Suuremõisa kõrvalmõis
• Soonlepa mõis (Soonlep) Suuremõisa kõrvalmõis
• Suuremõisa e Hiiu-Suuremõisa mõis (Großenhof, Dagö-Großenhof) rüütlimõis
• Vilivalla mõis (Williwalla) Suuremõisa kõrvalmõis

Pühalepa kihelkonna vallad

• Kärdla vald (Kertel) (1866–)
• Suuremõisa vald (Grossenhof) (1866–)
• Kassari vald (Kassar) (1866–1893)

Kihelkonna alad tänapäeval

Tänapäeval kattub kihelkonna ala endise Pühalepa valla alaga, v.a enamus Kassari saarest (Kassari mõis), mis kuulus Käina valda.

Kirjandust

• "EE 7", Tallinn 1994, lk 627

Välislingid

• Pühalepa kihelkonnast Eesti mõisaportaalis
• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. pp. 576–578. 
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. pp. lk. 115–116. 
• Pühalepa kirik

Pühalepa kihelkond

Kirik: Pühalepa
Mõisad: Kassari mõis | Kärdla mõis | Hiiu-Suuremõisa mõis | Kärdlamõisa mõis | Loja mõis | Partsi mõis | Soonlepa mõis | Vilivalla mõis

Läänemaa kihelkonnad 20. sajandi algul

Emmaste – Hanila – Karuse – Kirbla – Kullamaa – Käina – Lihula – Lääne-Nigula – Martna – Mihkli – Märjamaa – Noarootsi – Pühalepa – Reigi – Ridala – Varbla – Vigala – Vormsi

Haapsalu-Lääne kreis

Kreisilinn: Haapsalu
Kihelkonnad:Märjamaa kihelkond  | Kullamaa kihelkond  | Vigala kihelkond  | Kirbla kihelkond  | Mihkli kihelkond  | Haapsalu kihelkond  | Ridala kihelkond  | Martna kihelkond  | Lihula kihelkond  | Karuse kihelkond  | Hanila kihelkond  | Varbla kihelkond  | Lääne-Nigula kihelkond  | Noarootsi kihelkond  | Vormsi kihelkond  | Pühalepa kihelkond  | Käina kihelkond  | Reigi kihelkond  | Emmaste kihelkond

Tallinna asehaldurkond

Keskus: Tallinn
Kreisid: Haapsalu kreis-Lääne kreis |Paldiski kreis | Tallinna kreis-Harju kreis | Paide kreis-Järva kreis | Rakvere kreis-Viru kreis

Eestimaa kubermang

Kubermangulinn: Tallinn
Kreisid: Haapsalu kreis-Lääne kreis | Tallinna kreis-Harju kreis | Paide kreis-Järva kreis | Rakvere kreis-Viru kreis