Hiiu-Kärdla kalevivabrik

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Kärdla kalevivabrik)
Jump to navigation Jump to search

Hiiu-Kärdla kalevivabrik (saksa keeles Dago-Kertelsche Tuchfabrik) oli Eesti vanemaid tekstiilitööstuse suurettevõtteid, mis tegutses aastail 1829–1940, kuni ettevõtte natsionaliseerimiseni Eesti NSV sovetivõimude poolt.

Vabriku nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast vabriku asutamist töötas ettevõte aastatel 1829–1874 nime all Firma K. u. E. Ungern-Sternberg. 1874. aastal muudeti kalevivabrik osaühisuseks Dago-Kertelsche Tuchfabrik. 1918. aastal nimetati ettevõte Hiiu-Kärdla Kalevivabriku Osaühisuseks. 1934. aastal nimetati ettevõte Hiiu-Kärdla kalevivabriku osaühisus K. ja E. Ungern-Sternberg ja 1937. aastal Hiiu-Kärdla Kalevivabriku Osaühisuseks.

1940. aastal ettevõte natsionaliseeriti Riigivolikogu otsusega pankade ja suurtööstuste natsionaliseerimisest ja Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu 17. detsembri 1940. aasta otsusega nimetati Hiiu-Kärdla kalevivabrik ümber käitiseks Hiiu-Tekstiil.

Vabrik[muuda | muuda lähteteksti]

Kalevivabrik asutati 1829. aastal Ungern-Sternbergide suguvõsast Peter Ludwig Konstantin von Ungern-Sternbergi ja Heinrich Georg Eduard von Ungern-Sternbergi poolt Hiiumaal, Suuremõisas Tallinna kaubamaja Clayhills & Co finantstoel.

1830. aastal kolis vabrik Kärdlasse, kus 1830. aastal töötas 210 töölist, 1835. aastal eraldati vabrikule ruutverst maad Kärdla (vabriku)valla (Kärdla mõis) moodustamiseks ning määrati vabriku direktoriks Kärdla parun Robert Eginhard von Ungern-Sternberg, kes oli kuni oma surmani 1898. aastal vabriku direktor.

1844. aastal hakkas vabriku asutaja pojapoeg Robert Eginhard von Ungern-Sternberg kalevivabriku töölistele majade ehitamiseks laenu andma ning sellest ajast kujunes Kärdla välisilme teistest toonastest Eesti tööstusasulatest erinevaks, seal asusid töölisbarakkide asemel väikesed eramajad tillukestel kruntidel.

1845. aastal töötas kalevivabrikus kaks aurujõul töötavat nn hunti (masinad, mida kasutati villa kohestamiseks, ühtlustamiseks ning lisandite ja ketruseks kõlbmatute kiudude eraldamiseks), 15 kraasimismasinat, 2 eelketrajat, 19 inim- ja 20 aurujõul töötavat ketrusmasinat ning vanutus- ja viimistlusmasinad. Töölisi oli vabrikus koos meistritega 460 inimest.

Vabriku toodanguks oli lisaks kalevile ka lõng. Toodangust umbes pool turustati Balti kubermangudes, ülejäänud osa Peterburis, Moskvas, Ukrainas ja Soomes.

1870. aastal toimus vabrikus tulekahju ja vabrik põles maha. Kolm aastat hiljem jätkati toomist aga juba uues ehitatud hoones.

1908. aastal sattus Kärdla kalevivabrik majandusraskustesse ja anti rendile osaühingule Narva Kalevivabrik, vabriku direktoriks määrati Theodor Viktor Peltzer.

Aastal 1915 evakueeriti osaliselt Venemaale. 1920.–1930. aastail kiratses. Hävis aastal 1941 sõjategevuse tagajärjel. Kärdlas on säilinud vabrikuametnike elamuid ja vanu töölismaju.

Tööliste arv[muuda | muuda lähteteksti]

  • aastal 1845 – 450,
  • aastal 1913 – 600,
  • aastal 1917 – 448[1],
  • aastatel 1920–1930 – 300–400.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]