Apteegikaan

Allikas: Vikipeedia
Apteegikaan
Leech blutegel.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Rõngussid Annelida
Klass: Vöösed Clitellata
Alamklass: Kaanid Hirudinea
Selts: Neelkaanlased Arhynchobdellidae
Sugukond: Lõugkaanlased Hirudinidae
Perekond: Päriskaan Hirudo
Liik: Apteegikaan
Ladinakeelne nimetus
Hirudo medicinalis
(Linnaeus, 1758)

Apteegikaan ehk kirjukaan (Hirudo medicinalis) on magevees elav kaan, kes toitub selgroogsete ja limuste verest.

Apteegikaani nimetus tuleb sellest, et varem müüdi neid laialdaselt apteekides, tänapäeval müüakse neid seal harva.

Apteegikaanid on enamikus Euroopa riikides haruldased liigid ja sageli paigutatud kaitsekategooriatesse (Eestis on ta II kaitsekategooria liik). Eestis esineb teda väga harva mõnes Lääne- ja Kagu-Eesti veekogus[viide?].

Kaanide kasvatamine ja turustus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Praegu on suurimaid looduslike kaanide kasvatajaid ja müüjaid Ungari, Kreeka, Balkani poolsaare riigid ja Türgi. Nendes riikides viiakse ühes aastas välja umbes 10 tonni apteegikaane[viide?]. Kaaniäri on väga tulus ja kasulik.

Kasutamine meditsiinis ja nende toime[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaanide kasutamine mitmesuguste haiguste ravimisel ulatub kaugesse minevikku. Tänapäeval on nendega ravimine vähe levinud.

Verd imevaid kaane kasutatakse praegugi mitmete haiguste raviks (glaukoom, südame isheemiatõbi, tramboflebiit, veenilaiendid, hemorroidid, paistetus, tromid, gangreen, südame- veresoonkonna haigused, infarkt, vererõhuprobleemid, tursed, hormonaalsed häired, põletikud, liigesevalu). Teda on kasutatud ka vererõhu alandamiseks.

Kaanide teeneid kasutavad kirurgid, neuroloogid, günekoloogid ja silma-ja nahaarstid.

Apteegikaanist eraldatud hirudiin takistab vere hüübimist ja seda kasutatakse veenipõletike ravis.

Ravikeskustes on mõeldud üks kaan ühele inimesele, et vältida vere abil haiguste levikut. Neid kaane hoitakse klaaspurgis.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pilte[muuda | redigeeri lähteteksti]