Käina kihelkond

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Käina kihelkond (lühend Käi; saksa keeles Kirchspiel Keinis, varem ka Keina kihelkond) oli kihelkond Läänemaa koosseisu kuulunud Hiiumaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis, Kassaril ning väiksematel saartel.

Piirkonna ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkond moodustati arvatavasti 13. sajandil Saare-Lääne piiskopkonnale kuulunud Hiiumaa kaguosa baasil.[1] Põhjapoolsetest aladest moodustati 1627 Reigi ja lõunapoolsetest aladest Emmaste kihelkond 1866.[2]

Käina kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkonnas paiknes kuus mõisat: üks kirikumõis, kaks rüütlimõisast peamõisat koos kahe kõrvalmõisaga ja üks karjamõis:[1]

  • Käina kirikumõis (Pastorat Keinis)
  • Aadma (Ahdma), Vaemla kõrvalmõis
  • Orjaku (Orjak), Emmaste kõrvalmõis
  • Putkaste (Putkas) rüütlimõis
  • Vaemla (Waimel) rüütlimõis[3]
  • Orjaku-Kuriste poolmõis (Orjack-Kurrist), eraldati Orjaku mõisast.[4]

Käina kihelkonna vallad[muuda | muuda lähteteksti]

Kirikud ja kogudused[muuda | muuda lähteteksti]

Käina kihelkonna pärand[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Rahva Muuseumi esimene kogumismatk Käina kihelkonda toimus 1912. aastal. 2009. aasta seisuga on muuseumi kogudes Käina kihelkonnast esemeid 433, fotosid üle 470, välitöödel kogutud teatmematerjali 22, jooniseid 97.[6]

Kihelkonna alad tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkonna ala kattub umbkaudu endise Käina valla alaga.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]