Käina kihelkond

Allikas: Vikipeedia
Käina kihelkond

saksa keeles Kirchspiel Keinis
kihelkonna lühend Käi

kihelkonnakirik: Käina Martini kirik
Käina Martini kirik

Käina kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Keinis, varem ka Keina kihelkond) oli kihelkond Läänemaa koosseisu kuulunud Hiiumaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis, Kassaril ning väiksematel saartel.

Haapsalu kreis, Eestimaa kubermangus. Ludwig August Mellini kaardil, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798

Piirkonna ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkond moodustati arvatavasti 13. sajandil Saare-Lääne piiskopkonnale kuulunud Hiiumaa kaguosa baasil. [1] Lõunapoolsetest aladest moodustati Emmaste kihelkond 1866. Emmaste

Käina kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkonnas paiknes kuus mõisat: üks kirikumõis, kaks rüütlimõisast peamõisat koos kahe kõrvalmõisaga ja üks karjamõis:[1]

  • Käina kirikumõis (Pastorat Keinis)
  • Aadma (Ahdma), Vaemla kõrvalmõis
  • Orjaku (Orjak), Emmaste kõrvalmõis
  • Putkaste (Putkas) rüütlimõis
  • Vaemla (Waimel) rüütlimõis[2]
  • Orjaku-Kuriste poolmõis (Orjack-Kurrist), eraldati Orjaku mõisast[3].

Käina kihelkonna vallad[muuda | muuda lähteteksti]

Kirikud ja kogudused[muuda | muuda lähteteksti]

Käina kihelkonna pärand[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Rahva Muuseumi esimene kogumismatk Käina kihelkonda toimus 1912. aastal. 2009. aasta seisuga on muuseumi kogudes Käina kihelkonnast esemeid 433, fotosid üle 470, välitöödel kogutud teatmematerjali 22, jooniseid 97.[5]

Kihelkonna alad tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkonna ala kattub umbkaudu endise Käina valla alaga.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]