Hiiu-Suuremõisa mõis

Allikas: Vikipeedia
Suuremõisa mõisa härrastemaja 2013
Härrastemaja koos abihoonetega
Mõisa allee. Foto: maigi

Hiiu-Suuremõis ehk Hiiu-Suuremõisa mõis ehk Suuremõisa mõis (saksa Grossenhof) oli rüütlimõis Hiiumaal Pühalepa kihelkonnas. Mõisa keskus asus Suuremõisa külas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Suuremõisa mõisa on esmakordselt mainitud 1519. aastal ordumõisana. Suuremõisa oli Liivi ordu Hiiumaa-valduste majanduskeskus. 17. sajandi alguses kuulus mõis Stackelbergidele, kuid läks 1620. aastatel De la Gardiede omandusse.

1750. aastatel lasi Ebba Margaretha Stenbock, kelle vanavanaisa oli Jakob De la Gardie, ehitada mõisa peahoone, esindusliku Suuremõisa lossi. Ebba Margaretha poeg Jakob Pontus Stenbock (1744–1824) oli suurte võlgade tõttu sunnitud müüma mõisa mereröövli ja Ungru krahvina tuntud Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternbergile (1744–1811).

Ungern-Sternbergide valdusse jäi mõis 1919. aasta võõrandamiseni.

Mõisakompleks[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa barokkstiilis kahekorruseline murdkelpkatusega peahoone (Suuremõisa loss) rajati aastail 17551760, ühekorruselised tiibehitised rajati 1770. aastatel.

Mõisas oli hulk kõrvalhooneid, mis on säilinud erinevas seisukorras. Säilinud (ja muinsuskaitse all) on tall, tallmeistrimaja, tõllakuur, ait, jääkelder, sepikoda, kasvuhoone (pole säilinud!), küün, tüdrukutemaja, teenijatemaja, aednikumaja, juustukoda, meierei, masinarehi ja väike laut ning hollandi tuuleveski, kõrtsi, viinavabriku ja "ussikeldri" varemed.

Võõrandamise järel alustas lossis tööd kool. Nõukogude perioodil oli siin algkool, raamatukogu ja kino, alates 1977. aastast Suuremõisa sovhoostehnikum. Loss on tänaseni kasutusel, seal asuvad Suuremõisa Rahvamaja, Suuremõisa Põhikooli ja Hiiumaa Ametikooli (endise Suuremõisa tehnikumi) ruumid.

Abihooned[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislink[muuda | muuda lähteteksti]