Autosport

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Autosport on spordialade rühm, mille puhul on tegemist autode (tavaliselt neljarattaliste mootorsõidukite) võidusõiduga. Autosport on osa motospordist.

Autospordi kategooriad[muuda | muuda lähteteksti]

Autospordialasid on maailmas palju. Tuntumad on

  • ringrajavõidusõit – harrastatakse suletud ringil. Võistluse käigus läbitakse teatud arv kilomeetreid või võistlussõit kestab teatud ajavahemiku. Näiteks Euroopas tuntuim autospordi sari F1, kus võidusõidu distantsiks on 305 km. Kestvussõitudest Le Mansi 24 tunni sõit, kus võitjaks on 24 tunni jooksul pikima distantsi läbinud meeskond;
  • autoralli – harrastatakse tavaliiklusteedel, millel suletakse muuks liikluseks teelõigud lisakatsete läbiviimiseks. Autod stardivad lisakatsele intervalliga vähemalt 30 sek. Arvestatakse lisakatsete läbimiseks kulutatud aega, millele võidakse lisada karistussekundeid mitte õigeaegse ilmumise eest lisakatse starti, tehnilise kontrolli alasse, kinnisesse parki jne. Samuti näiteks lisakatsete vahelistel muuks liikluseks avatud teedel liikluseeskirjade rikkumiste eest;
  • rallikross – sarnaneb ringrajasõiduga, kuid osa distantsist läbitakse kõva katteta teel;
  • autokross – sarnaneb ringrajasõiduga, kuid kogu distants on kõva katteta teel;
  • rallisprint – distants 1,5–10 km. Start ja finiš ei tohi asuda samas paigas. Sõidetakse reeglina 3 võistlussõitu, mille ajad summeeritakse. Võidakse rakendada karistussekundite süsteemi, nt rajatähiste puutumise vmt eest;
  • dragracing – kiirendusvõistlus sirgel teel kahe kohalt liikuma hakkava sõiduki vahel. Esimesena distantsi läbinu on võitja;
  • mäkketõus – võistlus kindlal distantsil, mille start asub oluliselt madalamal kui finiš.

Kõige rohkem tähelepanu on võitnud Vormel 1 maailmameistrivõistluste sari, aga võisteldakse ka teistel vormeliklassidesse jaotatud autodel.

Seeriaautode tähtsaim võistlus on autoralli. Võisteldakse ka rallikrossis, rallisprindis, kiirendussõidus (drag racing) ja maastikusõidus (off road).

Mitmesuguseid eraldi võistlusi peetakse veoautodele, traktoritele ja väikeautodele.

Märkimisväärsed võistlused on veel Le Mansi 24-tunni võidusõit sportautodele ning Indy Car World Series (16 võidusõitu Põhja-Ameerikas ja Austraalias).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Autovõidusõit on sama vana kui autogi. 1894. aasta 22. juulil rivistusid 21 autot Pariisis, et kihutada võidu Roueni. See üritus meenutas põhimõtteliselt rallit.

  • 1875 – prantslane Amédée Bollée esitles aurujõul töötavat neljarattalist liikurit ja austerlane Siegfried Marcus gaasimootoril töötavat autot.
  • 1894 – Pariisis toimusid esimesed autovõistlused.
  • 1895 – ajalehe Chicago Times Herald toetusel toimusid USA-s esimesed autovõistlused.
  • 1903 – USA-s korraldati esimesed kestvusvõidusõidud mandri ühest otsast teise, mis kestsid kaks kuud.

Võistlemise tingimused[muuda | muuda lähteteksti]

Autosporti juhib FIA – Rahvusvaheline Autoliit (Federation Internationale de l'Automobile), kelle poolt on välja töötatud Rahvusvahelised Võistlusmäärused. Esmakasutuskeeleks prantsuse keel. FIA liikmesriikides juhivad autosporti volitatud autospordiorganisatsioonid – ASN (Autorité Sportive Nationale), Eestis Eesti Autospordi Liit (EAL). Üksikud alasid juhivad alakomiteed – CS (Comission Sportive d'une ASN).

Kõikidel FIA egiidi all toimuvatel võistlustel osalejad peavad omama sõitjalitsentsi. Sõitjalitsentsid jagunevad järgmiselt:

  • Super License – võistlemiseks F1 MM-il, väljastamise õigus on ainult FIA F1 komisjonil;
  • Grade A – F1, GP2, CampCar, IRL ja kõigile muudele võistlustele peale Super-klassi omade; väljastab ASN. Tingimus: võistleja on finišeerinud eelneva 24 kuu jooksul esiviisikus vähemalt viiel võidusõidul, kus nõuti B-litsentsi;
  • Grade B – väljastab ASN. Tingimus: võistleja on finišeerinud eelneva 24 kuu jooksul vähemalt viiel rahvuslikul või rahvusvahelisel võidusõidul;
  • Grade C – väljastab ASN. Kohustuslik kõikidel FIA RV kalendri võidusõitudel. ASN määrab ka kvalifikatsiooninõuded.
  • Grade D – ühekordne RV litsents.

Autod jagatakse kategooriatesse sõltuvalt nende ehitusest. Kategooriad omakorda jagunevad gruppidesse. Näiteks

  • Kategooria I – sõiduautod ja nende baasi ehitatud autod;
    • grupp N – sõiduautod, mida on 12 järjestikuse kuu jooksul ehitatud vähemalt 5000 tükki (t 5000 tk). Seeriaautod (Production Cars). Ümberehitused vaid pisiasjades;
    • grupp A – T 5000 tk, turismiautod (Touring Cars). Ümberehitused laialdasemad;
    • grupp B – T 1000 tk, suurturismiautod (Grand Toring Cars). Ehitatud mingi auto baasil.
  • Kategooria II – spetsiaalselt võidusõiduks ehitatud autod
    • grupp D – RV vormelautod (International Formula Racing Cars) nt F1;
    • grupp E – vabavormelautod e rahvuslike klasside vormelautod.

Vastavalt mootori töömahule jagatakse võistlusautod 18 kubatuuriklassi: 500 ccm kuni 6000 ccm ja üle 6000 ccm

Kõikidel FIA egiidi all toimuvatel võistlustel tuleb jälgida FIA Spordikoodeksit ja selle lisade nõudeid ja ettekirjutusi.

Ohutusnõuded[muuda | muuda lähteteksti]

Autospordi ohutusnõuded määrab FIA Spordikoodeksi lisa L peatükk III, mille kõik nõuded on kirjutatud tuginedes avariide uurimisele. Rahvusvahelistel võistlustel, Eestis autorallis ja ringrajasõidus on kõikidel võistlustel kohustuslik FIA standarditele (homologatsiooniga) vastav ohutusvarustus. Kiiver on üks esimesi kasutusele võetud ohutusvarustuse osi. Kiivrit ei tohi mingil moel ümber ehitada (homologatsiooni muutus), samuti lisada sellele FIA poolt aktsepteerimata manuseid. Koos kiivriga tohib kasutada ainult FIA poolt aktsepteeritud kaelatuge (HANS-standardile vastav). Tulekindel sõiduriietus koosneb sõiduülikonnast, pesust, sokkidest, sõidukingadest ja kinnastest. Sõiduriietus võib sisaldada sõitja keha jahutussüsteemi, mis põhineb veeringel või tavarõhuga atmosfääriõhul.

Lipud[muuda | muuda lähteteksti]

Enamiku autospordivõistluste reguleerimise juurde kuuluvad lipud, millest tuntumad on võistluste lõppu tähistav mustavalgeruuduline finiši- ehk ruudulipp ja võistluste katkestamist tähistav punane lipp. Ringrajavõidusõidus kasutatakse lisaks eelmainitud lippudele veel järgmisi:

  • kollane lipp – oht rajal, möödasõit vastasvõistlejatest karistatav;
  • kaks kollast lippu koos – eriti suur oht rajal;
  • must-valge diagonaallipp, koos võistleja numbriga – hoiatus antud võistlejale;
  • must lipp, koos võistleja numbriga – võistleja on diskvalifitseeritud;
  • must lipp oranži ringiga keskel, koos võistleja numbriga – võistlusautol on ohtlik tehniline rike, pöördu tehnilisse boksi. Pärast vea kõrvaldamist tohib võistlemist jätkata;
  • sinine lipp – anna teed kiiremale autole;
  • valge lipp punase ringiga keskel – käib ametliku ajavõtuga kvalifikatsioonisõit;
  • kollane lipp punaste triipudega – libe rada, võimalik õli rajal, vmt;
  • roheline lipp – ohtliku rajaosa lõpp, lõpetab ka möödasõidu keelu.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Vajab täiendamist; ajaloo osa vajab täpsustamist