Jäätee

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel on teest üle veekogu. Joogi kohta vaata artiklit Jäätee (jook).

Jäätee Hiiumaa ja mandri vahel (2003)

Jäätee on üle jäätunud veekogu kulgev tee, mis olenevalt jää paksusest võib olla ette nähtud inimeste, erineva raskusega autode või muude liiklusvahendite liikluseks. Jäätee on jääle rajatud talitee osa.

Kandevõime[muuda | muuda lähteteksti]

Inimest hakkab tugev jää kandma, kui selle paksus on 5–8 sentimeetrit, sõiduautod nõuavad 18–20 cm ja traktorid vähemalt 30 cm paksust jääd. Eestis avatakse ametlik jäätee siis, kui jää paksus igas punktis on rohkem kui 22 cm. Tugevaks peetakse eeskätt äsjatekkinud jääd, sest siis ei ole sulailmad jõudnud jää struktuuri kahjustada.

Jääle on rajatud ka raudteid, näiteks Baikali järvele Vene-Jaapani sõja ajal ja Laadoga järvele Leningradi blokaadi ajal. Peterburis on jääle rajatud ka trammiteid.

Eeltööd[muuda | muuda lähteteksti]

Jäätee Saimaa järvel Soomes

Mõõtmine[muuda | muuda lähteteksti]

Jää paksuse mõõtmiseks kasutatakse jääpuuri (harvem ka jäätuura) ja roostevaba mõõdulinti, joonlauda või muud vahendit. On olemas ka spetsiaalsed radarid.

Märgistamine[muuda | muuda lähteteksti]

Jääteed märgitakse Eestis kadakatega, mis on enamasti umbes 50–100-meetriste vahedega jääl, sest lehtpuud on talvel raagus ega paista nii hästi välja, aga männid ja kuused maksavad rohkem. Ametliku tee puhul on jää kadakate juures mõõdetud ja paksem kui liikluse avamiseks vaja. Jääpraod ja muud ohtlikud kohad tähistatakse tavaliselt kahe või enama kadakaga. Vajadusel tehakse suuremast praost üle puidust sillad.

Jää paksuse suurendamine[muuda | muuda lähteteksti]

Püsivate külmakraadide puhul saab jääd paksemaks teha, kui jäässe auke puurida ning vett jääle peale pumbata.

Liiklemise reeglid[1][muuda | muuda lähteteksti]

Liiklus jääteel toimub ainult valge ajal, kui nähtavus on vähemalt 300 m. Sõit jääteele on lubatud ainult tähistatud kohast. Jääteelt kõrvale sõitmine on keelatud.

Jäätee algusesse paigutatakse infotahvel käitumisreeglitega ja neist tuleb kinni pidada. Samuti peab täitma jäätee valvetalituse korraldusi.

Jääteel on ühesuunalised sõiduteed. Möödumine ja möödasõit on siin keelatud. Jääteele sõitmise ajaline intervall ei tohi olla alla kahe minuti, kaugus sõidukite vahel ei tohi olla alla 250 meetri.

Sõiduki lubatud massi ja kiirusepiirangu määrab jäätee valvetalitus olenevalt jää- ja ilmaoludest. Kiirusepiirang on tavaliselt vahemikus 10−25 km/h või 40−70 km/h. See on seotud sellega, et teistel kiirustel liikudes tekitavad sõidukid jääs võnkeid, mis võivad kaasa tuua jää purunemise.

Liikumise ajal peavad sõiduki uksed kergesti avanema (näiteks tuleb desaktiveerida nn lapselukk) ning juhil ja sõitjatel on keelatud end turvavööga kinnitada.

Seismajäämine jääteel on lubatud ainult erakorralistes olukordades. Kui Te olete sunnitud seisma jääma, tuleb auto jäält ära viia. Kui see on võimatu, tuleb teavitada jäätee valvetalitust.

Prao ületamine Kuivastu–Virtsu jääteel

Jääteed Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Teadaolevalt kõige pikem jäätee, mis on Eestist alguse saanud, oli 1323. aastal Saaremaa ja Lübecki vahel[2].

Ametlikke jääteid on loodud Hiiumaa ja mandri (tüüpiline marsruut SarveRohuküla, ~25 km), Hiiumaa ja Saaremaa (TärkmaJõiste, ~15 km), Muhu ja mandri (KuivastuVirtsu, ~10 km), Vormsi ja mandri (Sviby–Rohuküla, ~12 km), Kihnu ja mandri (~15 km), Manilaiu ja mandri (1–2 km), samuti Haapsalu ja Noarootsi vahele (3 km).

Jääteid on rajatud ka Peipsi järvel Laaksaarelt Piirissaarele.

2010. ja 2011. aastal oli Hiiumaa ja mandri vaheline jäätee Euroopa pikim.[3][4]

Õnnetused[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1931. jaanuar. Eesti Vabariigi algusperioodi suurim jääteeõnnetus juhtus Tartus Emajõel, kui jõel sõitnud taksos hukkus üheksa inimest – kõik autos viibinud. Lähedalasuva A Le Coqi õlletehase jäälõikamisava oli laiendatud tavapärasest kohast teisele kaldale lähemale ja lumetuisus taksojuht seda tõenäoliselt ei märganud.[1]
  • 2018. aasta veebruaris hukkus neli inimest väikebussis, mis sõitis mitteametlikul jääteel Manija ja Munalaiu vahel. Juht oli raskes joobes. Pääses kaks inimest. [2]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Liikluslab (2021). "Teooria lihtsas keeles".
  2. Karl Kello. "Väike märgiatlas. Kõva külm" (PDF). Haridus 5/2005, lk 32. PDF. Vaadatud 09.02.2010.
  3. "Euroopa pikim jäätee Hiiumaale oli kokku avatud 11 päeva". Maaleht. 09. märts 2010. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Aeg= (juhend)
  4. Winter brings relief for Estonian drivers. Euronews, 01. märts 2011

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]