Suuremõisa (Hiiumaa)
 |
See artikkel räägib Suuremõisa külast Hiiu maakonnas Pühalepa vallas. Muude samanimeliste kohta vaata Suuremõisa. |
| Suuremõisa | |
|---|---|
|
| |
| Pindala: 8,1 km² | |
Elanikke: 208 (31.12.2021)[1] 
| |
|
| |
|
EHAK-i kood: 7846[2] | |
| Koordinaadid: 58° 52′ N, 22° 57′ E | |
  | |
 |
Suuremõisa on küla Hiiumaa valla idaosas. Kuni 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformini kuulus küla Pühalepa valda.
Naaberkülad on põhjas Vilivalla ja Hellamaa, loodes Undama, läänes Viilupi, edelas Kalgi, lõunas Valipe, kagus Pühalepa ja idas Kerema küla.
Nimi
[muuda | muuda lähteteksti]
Koha nimi tuletub Hiiu-Suuremõisa mõisa nime saksakeelsest otsetõlkest.[3] Kohanimi on saksa keeles Großenhof, 1633 on mainitud kui Grossenhof, 1732 Sure m. ja 1798 Grosenhof.
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Suuremõisa piirneb läänes Suuremõisa jõega. Suuremõisa park on looduskaitse all. Pargis asub Suuremõisa allik.
Elanike arv
[muuda | muuda lähteteksti]Suuremõisa on elanike arvu poolest Pühalepa osavalla suurim küla. Seal elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 187 inimest. Kõik elanikud olid eestlased.[4]
| Elanike arv | Aasta |
|---|---|
| 143 | 1959 |
| 102 | 1970 |
| 157 | 1979 |
| 290 | 1989 |
| 321 | 2000 |
| 187 | 2011 |
| 211 | 2020 |
| 208 | 2021 |
Talud
[muuda | muuda lähteteksti]
Suuremõisa tänapäevane asustus asub põhiosas mõisast idas ja lõunas.
Suuremõisa ajaloolised talud 1939 [5]
| Talu number | Talu nimi | Suguvõsa |
|---|---|---|
| 1 | A66 | Avasaar |
| 2 | Alltoa | Kingsepp, Nurk |
| 3 | Hermisto | Tross |
| 4 | Kirsiaia | Aman, Nõmmeots |
| 5 | Kivila | Ingre |
| 6 | Kruusamäe | Hari |
| 7 | Kõivasalu | Enson |
| 8 | Lepa | Allik, Kottri |
| 9 | Liivi | Liier |
| 10 | Mäelao | Daum, Liik |
| 11 | Nauri | Kreek |
| 12 | Põllu | Jääger, Maar |
| 13 | Suuremõisa | Kangur |
| 14 | Teotoa | Leigri |
| 15 | Tooma | Paat |
| 16 | Uuerehe | Maivel, Vannas |
| 17 | Vahtra | Kerves |
| 18 | Ülejõe | Kuuse, Rõhu |
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Ala kuulus ajalooliselt Hiiu-Suuremõisa mõisa alla. Carl Friedrich Wilhelm Russwurmi järgi olnud kunagi seal leidunud allika järgi Suur-Hallikaküla. 1519. aastal on mainitud Pühalepa mõisa, 1633. aastal Grossenhofi.
Tänapäeva küla ala kuulus eelmiste sajandite jooksul enamjaolt mõisale. Mõisa maade tükeldamisel moodustati 20. sajandi alguses Suuremõisa asundus.
Taristu
[muuda | muuda lähteteksti]
Suuremõisa–Käina–Emmaste tee algab tegelikult Pühalepa ja Valipe piirilt, Suuremõisa–Salinõmme tee Kalgi ja Viilupi piirilt. Suuremõisa teeks nimetatakse endise Suuremõisa–Kärdla maantee algust. Tänapäeval läheb Heltermaa–Kärdla–Luidja maantee küla piiridest küll läbi, kuid jääb tihedamast asustusest kaugemale. Mõisast idas ja lõunas asub tänavatevõrgustik, mida maanteega ühendavad Uus tänav ja Kiriku tee. Küla põhjaosas algab Haavamäe tee.
Suuremõisa bussipeatus on Käina ja Kärdla suunal liikuvate bussiliinide, sealhulgas Tallinnast saabuvate kiirbussiliinide viimane ühine peatus.
Kultuur
[muuda | muuda lähteteksti]Suuremõisas asuvad abivallamaja, Suuremõisa loss (milles on Hiiumaa Ametikooli ja Suuremõisa Põhikooli ruumid), Pühalepa tervisekeskus, kultuuri- ja noortekeskus, raamatukogu, katlamaja, EMT mobiiltelefonimast. Lossihoovis korraldavad näitetrupid aeg-ajalt lavastusi. Elamutest on külas nii paneelmaju (Uuel tänaval) kui ka eramuid.
Pühalepa kirik asub Pühalepa külas.
Ettevõtlus
[muuda | muuda lähteteksti]Külas asub Coop Eesti kauplus.
Pildid
[muuda | muuda lähteteksti]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas. Vaadatud 18.02.2024.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator. Vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Marja Kallasmaa: artikkel "Suuremõisa" Eesti kohanimeraamatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016.
- ↑ "Statistikaameti andmebaas". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. märts 2016. Vaadatud 4. septembril 2013.
- ↑ Pühalepa valla elanike ja kinnisvarade nimekirjad; Rahvusarhiiv RA, ERA.4320.2.166a
