Kõpu poolsaar

Allikas: Vikipeedia
Kõpu poolsaare kaitsealad

Kõpu poolsaar (vanadel merekaartidel Dagerort) on poolsaar Hiiumaa lääneosas.

Poolsaar on umbes 21 kilomeetrit pikk ja kuni 7,3 kilomeetrit lai. Poolsaar lõpeb läänes Ristna neemega.

Kõpu poolsaarel (Hirmuste, Jõesuu, Kalana, Kaleste, Kiduspe, Kõpu, Luidja ja Mägipe külas) elab umbes 200 inimest.

Kõpu tuletorn Kõpu poolsaarel

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Lõunaranda liigestavad Kaleste, Kiduspe ja Mardihansu laht, põhjas on suurim Luidja laht. Kõpu poolsaare keskosas kerkib lavajas Kõpu kõrgendik, kus on Lääne-Eesti saarestiku kõrgeim koht – 68-meetrine Tornimägi. On ka kõrgeid luiteid (Rebastemäed), rannaastanguid ja rändrahne. Suurt osa poolsaarest katab okasmets, kasvab ka jugapuud, luuderohtu ja teisi atlantilisi taimeliike. Kaitsealadest asuvad poolsaarel Kõpu looduskaitseala ning Kõpu-Vaessoo hoiuala ja Suureranna hoiuala.

Poolsaarel asuvad Kõpu ja Ristna tuletorn.

Poolsaare militaarajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimese maailmasõja ajal asus Hiiumaal Kõpu poolsaarel Peeter Suure Merekindluse Väinamere positsiooni Rannapatarei nr 47[1][2] (IV-152 mm Canet' suurtükki) Hirmuste lähedal.

Teise maailmasõja alguses asus Kõpu poolsaarel NSV Liidu mereväe Punalipulise Balti laevastiku Teise maailmasõja aegne Läänemere rajooni rannakaitse eelpositsiooni kaitsesektori Rannapatarei nr 42[3],[4], [5], [6], [7], Ristnal, laskemoonavarjendid[8], punkrid ja reservuaarid[9],[10],[11], elektrijaam[12] pumbajaama[13] ja veereservuaariga[14] ja komandokeskus-elektrijaam[15] ning tulejuhtimistorn komandokeskusega[16], Kalanal. Rannapatareide kaitseks võimalike dessantide vastu ehitati kaitseehitisi: dotte[17] ja laskemoonavarjendeid[18]. Rannakaitsepatarei nr 149, III-180, Poama piirkonnas.

Pärast Teist maailmasõda ehitati poolsaarele tänapäeval vaadeldavad neli suurtükipositsiooni ja tulejuhtimistorn[19] (58° 55′ 29″ N, 22° 2′ 53″ E). Samal territooriumil tegutses pärast rannapatarei likvideerimist õhukaitse üksik-raadiolokatsioonirood. Alale ehitati suured betoonangaarid[20] randa, radarimäed[21],[22] helikopteriplats[23] ja muud[24].

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Urmas Selirand, Hiiumaa rannapatareid vol. 1
  2. Peeter Suure merekindluse patarei nr. 47 (IV-152/45) Hirmustes
  3. 23388 Teise Maailmasõja patarei kahuriõu varjendiga 1 • Mälestised
  4. 23389 Teise Maailmasõja patarei kahuriõu varjendiga 2 • Mälestised
  5. 23390 Teise Maailmasõja patarei kahuriõu varjendiga 3 • Mälestised
  6. 23391 Teise Maailmasõja patarei kahuriõu varjendiga 4 • Mälestised
  7. Urmas Selirand, Hiiumaa rannapatareid vol. 2. Patarei nr. 42 IV-130/50
  8. 23396 Teise Maailmasõja patarei laskemoonavarjend 1 • Mälestised
  9. 23406 Teise Maailmasõja patarei betoonreservuaar 1 • Mälestised
  10. 23407 Teise Maailmasõja patarei betoonreservuaar 2 • Mälestised
  11. 23408 Teise Maailmasõja patarei betoonreservuaar 3 • Mälestised
  12. 23397 Teise Maailmasõja patarei elektrijaam • Mälestised
  13. 23400 Teise Maailmasõja patarei pumbajaam • Mälestised
  14. 23401 Teise Maailmasõja patarei veereservuaar • Mälestised
  15. 23393 Teise Maailmasõja patarei komandokeskus-elektrijaam • Mälestised
  16. 23399 Teise Maailmasõja patarei tulejuhtimistorn komandokeskusega • Mälestised
  17. 23403 Teise Maailmasõja patarei kuulipilduja dzott • Mälestised
  18. 23404 Teise Maailmasõja patarei laskemoonavarjend 2 • Mälestised
  19. 23392 Teise Maailmasõja patarei tulejuhtimistorn 1 • Mälestised
  20. 23405 Teise Maailmasõja patarei angaar • Mälestised
  21. 23395 Nõukogude sõjaväe radarimägi • Mälestised
  22. 23402 Teise Maailmasõja patarei prožektorimägi • Mälestised
  23. 23398 Nõukogude sõjaväe helikopteriplats • Mälestised
  24. 23394 Nõukogude sõjaväe rivistusplats müüriga • Mälestised

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]