Tihu järved

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Tihu järv ja Keskmine järv
Suur Tihu järv sügisel

Tihu järved on järvestik Hiiumaa keskosas, kus loode-kagusuunalises vagumuses paikneb järjest kolm järve. Järvedest kagupoolseim on Tihu järv, järgnevad Keskmine ja Kolmas järv.

Ludvig August Mellini "Liivimaa atlase" kaardil kandsid need Männamaa (Mönama) järvede nime.

Tihu järved paiknevad ahelikuna kagu–loode-suunalises vagumuses. Kõige suurem ja ühtlasi kagupoolseim on Tihu Suurjärv (ka Tihu Esimene järv või Männamaa järv), mille pindala on 85 ha ja suurim sügavus vaid kuni pool meetrit. Loode poole liikudes jõuame 2,7 ha suuruse ja ainult pisut sügavama (kuni 0,6 m) Tihu Keskmise järveni (ka Tihu Teine järv). Järgmine, 4,6 ha suurune Tihu Kolmas järv (ka Väikejärv) on ühtlasi sügavaim (kuni 1,5 m).

Tihu järvestiku, eelkõige Suurjärve veetaset on 1930. aastal meetri jagu alandatud, seetõttu kujuneski siia madalaveeline ja pehmete kallastega veekogu, mis sobib hästi pesitsuspaigaks rikkalikule vee- ja soolinnustikule.

Järves elab ka haruldane apteegikaan ehk kirjukaan (II kaitsekategooria).

Järvi ümbritsevas Õngu ehk Tihu soos kasvab mitmeid ohustatud taimeliike, nagu atlantilise kliimaperioodi jäänuk – lääne-mõõkrohi, harilik sookäpp ja alpi võipätakas (II kategooria), harilik porss (III kategooria) jt. Sooga piirnevas metsas on endale pesapaiga leidnud merikotkas[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]