Selja (Hiiumaa)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selja

Pindala: 5 km² (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 71 (1.01.2020)[2] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 7528[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 58° 50′ N, 22° 44′ E
Selja (Hiiumaa) (Eesti)
Selja (Hiiumaa)

Selja on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Käinast läänes. Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Käina valda.

Naaberkülad on põhjas Nõmme, loodes Kolga, läänes Kaigutsi, lõunas Luguse ja Nasva. Küla piirneb idas Käina alevikuga.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Kohanime aluseks on sõna seljandik.[4] Kohanime on esmamainitud 1665 kujul Selja.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Rudolf Tobiase sünnimaja Selja külas.

Selja asub Käina lahe ääres ja küla ala hõlmab Käina lahe-Kassari maastikukaitseala.

Elanike arv[muuda | muuda lähteteksti]

Elanike arv Aasta
125 1959
71 1970
51 1979
61 1989
44 2000
66 2011
71 2020

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Selja on ajalooliselt olnud jaotatud Käina kirikumõisa ja Putkaste mõisa vahel. 1665 on mainitud talunikku Selja Tönniß. Läänemaa 17251726 adramaarevisjoni andmetel oli külas 7 talu, mille peremehed olid Anno Matzi Peter, Anno Matzi Thomas, Kirgisare Klase Hans, Lülle Proso Tönno, Sülda Mats, Tönnise Jacko Jüri ja Aidavälja Hans.

1835 oli pastoraadi all 10 talu ja küla elanikud said järgmised perekonnanimed: Antam, Elson, Hanspu, Jõekald, Jälle, Kajus, Kivi, Liivmann (Liwmann), Liwoh, Murga, Mäehans, Perdlaas, Petersil, Primann, Roos, Truu, Ulpmann, Valg (Walg), Vitsik. Mõisa all oli 7 talu, mille elanikud said perekonnanimedeks nimed: Hoia, Kurrae, Niidi, Põld, Rehe, Silde ja Tomson. [5]

Taristu[muuda | muuda lähteteksti]

Selja küla läbib kirdest edelasse Suuremõisa–Käina–Emmaste maantee, kus asub Selja bussipeatus. Külas lõpeb Kärdla–Käina maantee ja algab Käina–Ühtri–Aadma–Kuriste tee.

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

1873. aastal sündis Selja küla Käina köstrimajas köstri ja orelimeistri Johannes Tobiase paljulapselise pere teise lapsena helilooja Rudolf Tobias. 27. mail 1973 avati hoones Rudolf Tobiase Majamuuseum.

Külas asutati 18. sajandi lõpus kirikuõpetajate leskede ülalpidamiseks pansionaat, millest kujunes hiljem haigla.

Külas asub ehitismälestisena kultuurimälestiste riiklikku registrisse kantud Ole tuulik.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
  2. Statistikaamet, vaadatud 10.11.2020.
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
  4. Marja Kallasmaa: artikkel Selja Eesti kohanimeraamatus, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016
  5. Käina kihelkonna perekonnanimede panemise raamat; Rahvusarhiiv RA,EAA.1864.2.VIII-196; 1835