1. Eesti Piirikaitserügement: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P link par (+masintoim) using AWB
26. rida: 26. rida:
:rügemendi adjutant kapten [[August Kolk (kapten)|August Kolk]].
:rügemendi adjutant kapten [[August Kolk (kapten)|August Kolk]].
*staabikompanii, ülem ülemleitnant [[Armil-Johannes Looga]], kapten August Kolk
*staabikompanii, ülem ülemleitnant [[Armil-Johannes Looga]], kapten August Kolk
*Käsundusohvitser ja [[jahtkommando]] ülem, leitnant [[Endel Rennit]].
*Käsundusohvitser ja [[jahtkomando]] ülem, leitnant [[Endel Rennit]].


Rügemendi koosseis:
Rügemendi koosseis:

Redaktsioon: 12. juuni 2016, kell 23:31

1. Eesti Piirikaitserügement
Tegev 7. veebruar 1944 – detsember 1944
Riik Suursaksa Riik
Liik jalavägi
Suurus rügement, ca 2800 meest
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad major Jaan Tamm

1. Eesti Piirikaitserügement (saksa keeles Estnisches Grenzschutzregiment 1, Estnische SS-Grenzschutz Regiment Nr. 1) oli Teise maailmasõja ajal 1944. aastal Eestis moodustatud väeosa.

Saksa Kolmanda Riigi juhtkonna poolt 20. relvagrenaderide SS-diviisile (1. eesti) lisaks vastavalt Heinrich Himmleri 14. mail 1944 välja antud käskkirja[1] alusel Teise Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi, mis kavatseti moodustada Eesti piirikaitserügementide baasil, loomise kava käigus nimetati mais 1944 piirikaitserügemendid SS-Piirikaitserügementideks. Teine relvagrenaderide SS-diviis jäi aga formeerimata.

Juhtkond ja koosseis

Rügemendi ülem:

rügemendi adjutant kapten August Kolk.

Rügemendi koosseis:

Isikkoosseis

1. Piirikaitserügementi hakati formeerima veebruaris 1944, esimeseks formeerijaks oli major Elmar Adof ja seejärel major Jaan Tamm, endine Eesti sõjavägede Sõjakooli rektor, kes määrati ka rügemendi ülemaks.

I Pataljon ja staabikompanii formeeriti Rakveres, kus pataljoni astus palju endisi Virumaa metsavendi, pataljoni ülemaks määrati kapten Aleksander Veelma.

II Pataljoni hakkas formeerima Tallinnas leitnant Henn Heinaru, kuid lõpule viis selle kapten Eduard Ausmees, kes määrati ka pataljoni ülemaks. II Pataljoni 7. Kompanii moodustati Paides.

III Pataljoni hakkasid formeerima major Elmar Adof ja leitnant Villu Mere, kuid lõpule viis selle "Erna II" üks juhte major Raimond Hindpere ning pataljoni tuumiku moodustasid endised "Erna" gruppi kuulunud mehed.

Tegevus

Rügement suunati 1944. aasta veebruari lõpul koondumiskohta Petserisse ning allutati Saksa 207. julgestusdiviisile ja rakendati Kagu-Eestis Pihkva järve rannakaitsele Kolpino saarel ja Võõpsu piirkonnas. Rügemendi staap asus Holohalnajas.

1944. aasta suvel tegutses rügement ka Värska, Laossina, Kolpino saare, Listovka, Võõpsu, Kavastu ja Luunja piirkonnas. Rügement osales 17. septembril 1944 Tartu lahingus ning purustati 1944. aasta sügislahingutes Lõuna-Eestis.

Vaata ka

Viited

Välislingid