August Vask

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
August Vask
Sündinud 27. juuni 1891
Järvamaa
Surnud 26. juuni 1958 (66-aastaselt)
Inglismaa
Auaste major
Juhtinud 181. Eesti julgestusgrupp
Sõjad/lahingud Esimene maailmasõda Eesti Vabadussõda Teine maailmasõda
Autasud Püha Stanislavi ordeni III klass
Vabadusristi II/2
Vabadusristi II/3
Kotkaristi IV klass (1935)
II klassi Raudrist
I klassi Raudrist

August Vask VR II/2. ja II/3. (27. juuni 1891 Türi-Alliku vald, Järvamaa26. juuni 1958 Aylesbury, Inglismaa) oli Eesti sõjaväelane (major).

181. Eesti julgestusgrupi ülem augustist 1941 kuni märtsini 1942.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Sündis 27. juunil 1891 Järvamaal, Türi-Alliku vallas talupidaja peres. Õppis Paide Gümnaasiumis.

Esimeses maailmasõjas[muuda | muuda lähteteksti]

Esimese maailmasõja ajal 1915. aasta septembrist 380. Minski družiinas. Jaanuarist 1916 Pihkva lipnikekoolis, mille lõpetas juunis 1916.

Teenis seejärel nooremohvitserina 358. Vitebski družiinas. Ülendati aprillis 1917 alamleitnandiks. Vabastati teenistusest detsembris 1917.

Eesti Vabadussõjas[muuda | muuda lähteteksti]

Vabadussõjas teenis alates 23. novembrist 1918 5. jalaväepolgu 1. roodus ja jaanuarist 1919 5. jalaväepolgu 2. roodus.

Sai märtsist 1919 5. jalaväepolgu 9. roodu ülemaks, kellena sõdis kuni Vabadussõja lõpuni, osaledes lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel.

Ülendati jaanuaris 1920 leitnandiks ja veebruaris 1920 alamkapteniks.

Autasustati Vabadussõjas üles näidatud vapruse eest kahe Vabadusristiga ning lisaks sellele sai autasuks Tartumaal Tähtvere vallas Ilmatsalu mõisas Vase talu.

Eesti Vabariigis[muuda | muuda lähteteksti]

Peale Vabadussõda teenis alates 1920. aasta maist 5. jalaväepolgu 3. pataljoni nooremohvitseri ja rooduülemana. Alates 1922. aasta juulist 5. üksiku jalaväepataljoni rühmaülem ja rooduülema kohusetäitja.

Juunist 1923 2. jalaväerügemendi rühmaülem ja kompaniiülema abi.

Oktoobrist 1928 Kuperjanovi üksiku jalaväepataljoni 3. kompanii ja märtsist 1932 (detsembrist 1934 Kuperjanovi partisanide pataljoni) 1. kompanii ülem.

Ülendati 1924. aastal kapteniks ja 1932. aastal majoriks.

Oli korduvalt sõjaringkonnakohtu ja 2. jalaväerügemendi ohvitseride kogu juhatuse liige ning Kuperjanovi partisanide pataljoni ohvitseride kogu ja aukohtu esimees. Vabastati teenistusest 1938. aasta juunis.

Seejärel pidas oma Vase talu Tartumaal.

Teises maailmasõjas[muuda | muuda lähteteksti]

Osales Teise maailmasõja ajal juulis 1941 Tartu vabastamises, olles Tartumaa vabatahtlike üksuse ülem.

Augustist 1941 181. Eesti julgestusgrupi ülem, kellena osales lahingutes Punaarmee vastu idarindel. Lahkus teenistusest märtsis 1942.

Oli 1943-1944 Vabadusristi Vendade Ühenduse Tartu osakonna esimees.

Veebruarist 1944 1. Eesti tagavararügemendi 1. pataljoni ülem ja alates augustist 1944 rügemendi ülem. Taandus 1944. aasta septembris oma väeosaga Saksamaale

Pärast sõda[muuda | muuda lähteteksti]

Oli pärast sõda Zedelgemi vangilaagris, hiljem asus elama Inglismaale. Suri 26. juunil 1958 Inglismaal Aylesburys. Tuhastati Oxfordi krematooriumis.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

  • 21. veebruar 1920 Vabaduse Risti II liigi 3. järk
  • 1. september 1920 Vabaduse Risti II liigi 2. järk

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Jaak Pihlak, Mati Strauss, Ain Krillo, "Eesti Vabaduse Risti kavalerid". Vabadussõja Ajaloo Selts, Viljandi Muuseum. Viljandi 2016. Lk 817

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]