Kasutaja arutelu:Estopedist1

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Arhiivid
Arhiivid

2005–2014

Sisukord

Vigala inimesed ja nende tähelepanuväärsus?[muuda lähteteksti]

Margus, palun vaata minu küsimus artiklis Arutelu:Maret Järv. Kas see, mida ma kirjutan lehel Kategooria:Vigala inimesed on valesti mõeldud? Ootan sinu tagasiside.--LucSaffre (arutelu) 9. veebruar 2015, kell 13:38 (EET)

tähelepanuväärsuse küsimus pole Vikipeedias veel päris selge. Vt Vikipeedia:Tähelepanuväärsus. Praegu arutame Vikipeedias iga üksikut ebaselge tähelepanuväärsusega isikut eraldi. Su toodud kriteeriumid seal kategoorias "Vigala inimesed" on selgelt liiga leebed. Üldiselt ma pooldan asukoha järgi kategooriate tegemist, nt kategooria "Tartu inimesed", "Tallinna inimesed", ent Vigala puhul ei oska kohe seisukohta võtta. --Bioneer1 (arutelu) 9. veebruar 2015, kell 14:41 (EET)
Minu meelest on need reeglid OK, ainult õpetajate kohta öeldu ja eriti selle põhjendus on vaieldavad. Andres (arutelu) 9. veebruar 2015, kell 20:59 (EET)
Mõnevõrra paradoksaalne on küll see, et näiteks kirikuõpetajad arvab Vikipeedia praegu kõik tähelepanuväärseteks, sh väikeste konfessioonide õpetajad, kus koguduse liikmete arv on palju väiksem kui mõnes koolis õpilasi. --VillaK (arutelu) 9. veebruar 2015, kell 21:14 (EET)
Jah, on küll paradoksaalne. Tundub, et vaimulikud on avaliku elu tegelased. Võib-olla peaks ka õpetajaid nii võtma. Andres (arutelu) 9. veebruar 2015, kell 22:12 (EET)
Ma ei ütleks, et kõik kirikuõpetajad on arvatud tähelepanuväärseks. Lihtsalt nende ja teiste veel vähem tähelelepanuväärsete tegelaste juures pole jõutud tähelepanuväärsust arutada, see on raske, palju lihtsam on mõtlemata uusi artikleid treida. 84.50.7.230 9. veebruar 2015, kell 22:40 (EET)
Mina igatahes pean kõiki tähelepanuväärseteks. Õpetajate puhul on sageli takistuseks andmete puudumine. Andres (arutelu) 9. veebruar 2015, kell 23:06 (EET)
a priori arvan, et vähemalt 95% gümnaasiumiõpetajate tähelepanuväärsus pole piisav, et Vikipeedias omanimeline artikkel saada--Bioneer1 (arutelu) 10. veebruar 2015, kell 09:26 (EET)
Kajastatud võiksid olla küll kõik HTM aasta õpetaja galal erinevates kategooriates tunnustatud õpetajad [2], samuti need, kes on maakonna tasandil aasta õpetajaks tunnistatud, varasemast ajast teenelised õpetajad, samuti koolijuhid.--VillaK (arutelu) 10. veebruar 2015, kell 16:19 (EET)
Jah, vaevalt nende puhul keegi vaidleb. Andres (arutelu) 11. veebruar 2015, kell 00:02 (EET)

Estri lingid[muuda lähteteksti]

Kui teosel pole ISBN-i, on minu arvates link ESTER-isse sobiv ja kasulik, hõlbustab inimestel teose leidmist, kui nad tahavad sellega tutvuda. Link peab muidugi terve olema. Adeliine 20. veebruar 2015, kell 12:44 (EET)

neid ISBNe on meil üldse vähe kasutatud. Mingit raamatut otsida Eesti põhikataloogist peaks olema elementaarne. Kui aga peetakse vajalikuks ESTERi link Vikipeediasse jätta, siis võin need parandada. kasutaja:Andres vist ei pidanud vajalikuks ESTERi linke panna teostele--Bioneer1 (arutelu) 20. veebruar 2015, kell 12:49 (EET)
Kui ISBN on olemas, tuleks kasutada seda. Lihtsalt ei ole jõutud kõigile lisada. Lingi mõte ongi selles, et inimene ei pea otsimisele enam aega kulutama, saab kohe õigesse kohta. Adeliine 20. veebruar 2015, kell 13:16 (EET)
OK. Panen õhtuks töötavad ESTERi lingid või ISBNi. Aga välislinkidesse ESTERi otsingut küll pole mu meelest mõtet panna, vt nt Eri:Diff/4110441--Bioneer1 (arutelu) 20. veebruar 2015, kell 14:37 (EET)
No see link on katki, ma ei tea, kus ta läheb. Aga link Estrisse autori teoste kirjete loetelule pole ka kõige mõttetum asi. Adeliine 20. veebruar 2015, kell 14:42 (EET)

Kurbus Krõõda silmades.[muuda lähteteksti]

Tere ‎Bioneer1!

Kleebin (elektrooniliselt) siia arvatavasti minu 8. klassi klassi klassikirjandi (mõned vead, mis eesti keele õpetaja parandas, parandasin ka mina nüüd), ehk annab midagi kasutada artiklis Krõõt.

Kurbus Krõõda silmades.

Juba siis kui Krõõt koos Andresega oma uue kodu poole sõitis oli ta silmades nukrus. Ta võrdles oma isakodu avarat ümbrust Vargamäe troostitu loodusega ja see tekitas ta rinnas ängistust.

Juba esimesel õhtul Vargamäel, kui lehm oli sohu vajunud, imestas Krõõt, kuidas niisugune asi võis juhtuda. Tema lapsepõlvekodus seda küll ette ei tulnud, et loomad karjamaalt koju ei saanud. Nukraks tegi ka see, et loomad tulid karjamaalt tühjade kõhtudega.

Kuid mida aasta edasi, seda hullem Vargamäel oli. Raske töö, üks laps alles rinna otsas, aga teine juba südame all, nii möödusid Krõõda päevad. Töö aga aina kasva, midagi tuli ikka kuskil parandada, uuendada jne. Ei olnud Krõõdal ega ka Andresel ühki vaba silmapilku.

Vargamäel oli mees teda esimest korda solvanud. See juhtus siis, kui Krõõt tegi viletsa koorma rukkivihkudest, mis tui uuesti teha. See aga poetas maha hulga rukist ja raiskas aega, mida oli niigi vähe, sest iga minut ähvardas vihma tulla.

Kodus läks ta aita ja nuttis seal oma suure valge kaasavarakirstu najal.

Esimesele pahandusele järgnesid teised. Kuid enam ei läinud Krõõt oma kirstu najale pisaraid valama, nagu ta seda esimesel korral tegi. Ka ei läinud ta enam oma kurbusega kaasvarana saadud loomade juurde, et neilt lohutust saada. Nüüd nuttis ta, kus juhtus. Nuttis heinamaal heina tehes, nuttis last kiigutades või imetades, nuttis sigu söötes ja kapsaid rohides.

Krõõda kurbust suurendas asjaolu, et kuidas Andres ka talu(peremeest)pärijat ei soovinud, ikka sündisid Krõõdal tütred. Lõpuks, kui ta nurgavoodil kuulis lapse häält ja tundis, et see on viimaks ometi poiss- kohapärija, tulevane peremees Vargamäel, ilmus Krõõda näole naeruhelk, kuid kahjuks jäi see viimaseks. Raske töö oli murdnud Krõõda tervise.

Alles Krõõda surivoodil tunneb Andres, et ta tahaks naise koormat kergendada. Kui Krõõt elaks, võtaks ta toaukse külge löödud paku ära. Ka ei laseks ta Krõõdal enam raskeid toobreid tõsta, ega sügavast kaevust vett vinnata. Isegi kerge jalgvärava teeks ta, et Krõõdal poleks vaja rasket hooviväravat avada.

Vahest ehk esimest korda elus mõtles Andres oma naise ja laste saatusele. Varemalt polnud talle kunagi pähe tulnud, et tema Krõõt võiks surra või, et tema jõud lapsi ilmale kandes ja hommikust õhtuni ning pooled ööd rasket tööd tehes võiks üles öelda.

Ta poleks kunagi uskunud, et naise nukrate silmade ja ägamise taga on tõsine häda.

Ka polnud ta kunagi tema sihvaka kasvu ja peenemat konti arvesse võtnud. Ja ometi oskas ta seda teha iga hobusekronuga, kelle ta koorma veoks ostis.

Isegi Pearu, keda õrnahingelise ja õilsa Krõõda helge mälestus sundis viimase peiedel Andresele tunnistama : “Kui Sinu eit alles elas, lepitas ikka tema meid, sest tema oli meist mõlemast parem. Isegi minu lambasihvrist. Peksteski põle minu eit nii hea, kui oli sinu eit peksuta.”

Andres hakkas peale Krõõda leina kergendatud südamega ja uue hooga külvama.

Mariina 24. veebruar 2015, kell 09:34 (EET) alias Простота

ma ei oska selle teksti adekvaatsust enam hinnata, sest mäletan vähe "Tõest ja õigusest". Ma ei usu ka, et see tekst tasuks viia artikli Krõõt arutelulehele. Kui teksti siia kopeerimisel on mingi tagamõte, siis võid ka e-maili saata--Bioneer1 (arutelu) 24. veebruar 2015, kell 13:48 (EET)
ei olnud tagamõtet, viskan siin vanu koolimaterjale ära

(saksakeelseid linnade tutvustusi ei paneks vikipeediasse need on tänapäeval ilusti olemas ja ka ligipääsetavad) mõtlesin, et Krõõda artiklis saaks miskit kasutada - ma ei usu, et ma nii väga mööda sain panna, aga kui Sa arvad, et ei saa kasutada siis las tema olla...

Mariina 24. veebruar 2015, kell 14:03 (EET) alias Простота

Eesti-artiklid[muuda lähteteksti]

Kui tõstad materjali ühelt lehelt teisele, siis palun märgi ära, milliselt lehelt on materjal pärit. Muidu pole arusaadav, kes on autor, aga autoritele tuleb viidata. Näiteks lehekülje Surmanuhtlus Eestis sisu on pärit ikka artiklist Surmanuhtlus, mitte "enwikist", nagu märkisid.

Minu meelest tavaliselt pole Eestiga seonduvat materjali tarvis eraldi lehele tõsta. Vastavat materjali osatakse otsida eelkõige üldisemast artiklist. Eraldi on mõtet tõsta ehk siis, kui artikkel väga pikaks läheb. Ainult keelelinkide pärast eraldi tõsta minu meelest ei maksa. Pikne 7. märts 2015, kell 11:02 (EET)

jah, unustasin märkimise artiklis Surmanuhtlus Eestis. Loomulikult peab seda tegema. Üldise artikliga vs Eesti-teemalise artikliga on nii ja naa. V-o võiks just Eestiga seonduv varakult eraldi tõsta, liiati kui juba teistes vikides on nii tehtud--Bioneer1 (arutelu) 7. märts 2015, kell 11:09 (EET)
Minu meelest pole probleemi ka hiljem eraldi tõsta, siis kui selle järele tegelikult mahukaalutlustest tulenev vajadus tekib. Praegu on lühiartiklid nagu Inimõigused Eestis ilmaasjata pealkirja all, kust neid ei osata otsida ja väheste infokildude pärast peab pöörduma n-ö nurgatagustele lehekülgedele. Pikne 11. märts 2015, kell 14:37 (EET)
mina küll eeldaks, et inimene satub algul leheküljele "Inimõigused" ja Eestist huvitatuna püüab artiklist "Inimõigused" leida Eestiga seonduvat. Eraldi peatükk/artikkel "Inimõigused Eestis" ei tohiks halb lahendus olla, eriti kui on võõrvikis juba artikkel.
Võõrvikit lugedes võib inimene huvituda ka emakeelsest artiklist, isegi kui selle moodustab 5-6 lauset. Interwikideta võõrartiklit lugedes ei pruugi ta teada, et Eesti temaatikat on avatud emakeelses artiklis "Inimõigused"--Bioneer1 (arutelu) 11. märts 2015, kell 15:26 (EET)
Jah, miks mitte eraldi peatükk. Aga et ühes keeles tehakse mingil teemal eraldi artikkel ja teises otsustatakse tegemata jätta, see on ju tavaline. Ja eriti mis puudutab materjali jagamist lehekülgede vahel selliste allteemade kaupa nagu need siin, mitte mõisteliselt, siis erinevaid lahendusi, mida koos kasutatda pole otstarbekas, on ju hulgem. Sellepärast ühtlust kõigi keeleversioonide vahel minu meelest siinkohal niikuinii taotleda ei saa. Pikne 11. märts 2015, kell 15:49 (EET)

Järveviide[muuda lähteteksti]

Arvan, et parem viidata ajakohasele andmebaasi sissekandele (EELIS, keskkonnaregister), selle asemel et viidata üheksa aasta vanusele andmebaasi väljavõttele (järvede nimestik). Pikne 15. märts 2015, kell 09:28 (EET)

õige tähelepanek. Ma veel vanast ajast (ekslikult) mäletasin, et too üheksa aasta tagune andmebaas (pdf-fail) sisaldab rohkem andmeid kui praegused EELIS ja keskkonnaregister, ent tundub, et eksisin--Bioneer1 (arutelu) 15. märts 2015, kell 18:41 (EET)

Juhin sellele uuesti tähelepanu. Nimestikus on hulk vananenud andmeid. Teiseks minu meelest pole keskkonnaregistri kood kuigi märkimisväärne, või vähemasti mitte nii märkimisväärne, et seda tuleks esimeses lauses esile tõsta. Pikne 24. juuli 2018, kell 12:48 (EEST)

andmeid saab alati uuendada mõne uuema andmebaasi järgi. Võtan keskkonnaregistri koodi uutel artiklitel ära--Estopedist1 (arutelu) 24. juuli 2018, kell 12:55 (EEST)
Muidugi saab, aga milleks mitte koha ajakohaseid andmeid lisada, kui on teada, et andmed on vananenud? Sa tekitad segadust. Pikne 24. juuli 2018, kell 13:00 (EEST)

Invitation[muuda lähteteksti]

A gummi bear holding a sign that says "Thank you"
Thank you for using VisualEditor and sharing your ideas with the developers.

Hello, Bioneer1,

The Editing team is asking very experienced editors like you for your help with VisualEditor. The team has a list of top-priority problems, but they also want to hear about small problems. These problems may make editing less fun, take too much of your time, or be as annoying as a paper cut. The Editing team wants to hear about and try to fix these small things, too. 

You can share your thoughts by clicking this link. You may respond to this quick, simple, anonymous survey in your own language. If you take the survey, then you agree your responses may be used in accordance with these terms. This survey is powered by Qualtrics and their use of your information is governed by their privacy policy.

More information (including a translateable list of the questions) is posted on wiki at mw:VisualEditor/Survey 2015. If you have questions, or prefer to respond on-wiki, then please leave a message on the survey's talk page.

Unsubscribe from this listSign up for VisualEditor's multilingual newsletter Translate the user guide

Thank you, Whatamidoing (WMF) (talk) 17. märts 2015, kell 01:31 (EET)

Rööpnimed[muuda lähteteksti]

Küllap vabamas pruugis võib "rööpnimeks" nimetada igasuguseid nimevariante, aga kitsamalt ja ametlikus pruugis tähendab "rööpnimi" teist paralleelkäibes olevat ametlikku nimevarianti. Parem mitte kirjutada "rööpnimega", kui tegu pole ametliku rööpnimega, see tekitab segadust. Pikne 20. märts 2015, kell 10:13 (EET)

Olen selle peale mõelnud. Tänan tähelepanu juhtimast--Bioneer1 (arutelu) 20. märts 2015, kell 10:26 (EET)

Siselingid suunavad valesti![muuda lähteteksti]

Ole hea inimene ja hakka ükskord lugema ka kuhu lingid viivad. Et jalgpallur mängib korvpalli (Evuy)?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 1. aprill 2015, kell 16:02 (EEST)

Endised vallad[muuda lähteteksti]

Palun pöörata tähelepanu muudatustele haldusjaotuses. Sa oled hiljuti mitmel pool kirjutanud, et miski jääb endisesse valda (nt Lümanda, Oru). Pikne 18. aprill 2015, kell 14:15 (EEST)

eks lähematel aastatel tulekski midagi välja mõelda, mida valdadega ette võtta. Objektiivse trendina on ju oodata massilised valdade ühinemised. Samas pole ka nutikas seda ennetades vaid välja tuua maakond, sest see oleks liiga lai ja ähmane geograafiline piiritlemine--Bioneer1 (arutelu) 19. aprill 2015, kell 15:30 (EEST)

Uus esilehe kujundus: hääletamine[muuda lähteteksti]

Tere,
Oled osalenud arutelus uue esilehe tegemise kohta. Palun avalda oma arvamust uue esilehe kasutuselevõtu kohta siin.
Postituvi (arutelu) 18. aprill 2015, kell 18:44 (EEST)

Kiitos[muuda lähteteksti]

Koska kerrot, että puhut myös suomea, uskon, että voin kirjoittaa tähän kiitosviestin suomeksi, vaikka tämä on vironkielinen Wikipedia (poista tämä, jos niin ei saa tehdä).

Kiitos, että teit tämän:

https://et.wikipedia.org/wiki/Raivo

Minä tein tämän:

https://fi.wikipedia.org/wiki/Raivo_(nimi)

Jaalei (arutelu) 20. aprill 2015, kell 05:46 (EEST) (https://fi.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4ytt%C3%A4j%C3%A4:Jaalei)

Ei kestä :) Although, I can only read Finnish--Bioneer1 (arutelu) 20. aprill 2015, kell 11:05 (EEST)

Kerran joku kirjoitti ruotsiksi keskustelusivulla suomenkielisessä Wikipediassa. Se oli OK. Ymmärrän vähän Viroa.

"On arvatud, et nimi "Raivo" on mugandus nimest Raimund. On ka arvatud, et nimel "Raivo" võib olla seos sõnaga "raev"."

Suomalaisissa etunimikirjoissa kerrotaan noin. Jaalei (arutelu) 20. aprill 2015, kell 17:53 (EEST)

Tiedän suomenkielisen lähteen (olisiko sekin parempi kuin lähteettömyys?): Anne Saarikallen ja Johanna Suomalaisen kirja Suomalaiset etunimet Aadasta Yrjöön, sivu 702). Jaalei (arutelu) 22. aprill 2015, kell 13:19 (EEST)

Toivon, että kääntäisit myös tuon viroksi: https://fi.wikipedia.org/wiki/Ulvi_Wir%C3%A9n

Kiitos vielä vastauksista.

Can you send me email in English? jaslei@luukku.com Jaalei (arutelu) 20. aprill 2015, kell 18:06 (EEST)

Olen tosi kiinnostunut etunimistä. Katso myös: https://fi.wikipedia.org/w/index.php?title=Raimo&diff=14655576&oldid=14615040 Jaalei (arutelu) 20. aprill 2015, kell 18:20 (EEST)

Tein myös tämän: https://fi.wikipedia.org/wiki/Margus_(nimi) Jaalei (arutelu) 13. mai 2015, kell 00:36 (EEST)

nice. You should use short syntax fi:Margus (nimi) in those cases. I added interwikis to this article--Estopedist1 (arutelu) 13. mai 2015, kell 09:55 (EEST)
https://fi.wikipedia.org/wiki/Jaak Jaak is a Estonian version of Jakob and my name Jaakko is a Finnish version of Jakob. Can you translate this to Estonian: Jaakko is a Finnish male name. It is a Finnish version of the name Jakob. Jaalei (arutelu) 13. mai 2015, kell 12:00 (EEST)

Sinu kasutajalehe alamlehtedest veelkord[muuda lähteteksti]

Vt Vikipeedia:Üldine arutelu#Reostus. Palun vii oskussõnastike ülevaated, mis säilitamist vajavad, kuskile isiklikku vikisse või mujale üle. Pikne 1. mai 2015, kell 15:59 (EEST)

palun oodata, mitte midagi hakata kustutama. TÜ õppejõuga kontakteerumine ja muu seonduv tegevus võtab aega--Estopedist1 (arutelu) 1. mai 2015, kell 23:33 (EEST)

Vanade kasutajanimede registreerimine[muuda lähteteksti]

Oleks hea, kui registreerid ka oma eelmised kasutajanimed uuesti ära. Pikne 2. mai 2015, kell 16:28 (EEST)

tänu! Funny .... Kasutaja:Bioneer1 küll suunas enne uuesti registreerimist kasutajalehele Estopedist1, ent ikkagi sai seda registreerida. Igatahes tegin ära. Kasutaja:Dj Capricorn on mingit moodi juba registreeritud. Funny ...--Estopedist1 (arutelu) 2. mai 2015, kell 17:07 (EEST)

Kirikuaiad[muuda lähteteksti]

Minu meelest kirikuaedadest üldjuhul ja esialgu pole tarvis artikleid ette näha. Vähemasti kui materjali on (veel) vähe. Kirikuaiast ja muust kiriku lähiümbrusest, mis on otseselt kirikuga seotud või mis kuulub n-ö kiriku ansamblisse, on loomulik kirjutada kiriku juures. Kui kirikuaias on näiteks mõned vanad rõngasristid või mõne mõisniku hauad, siis minu meelest pole ka eriti põhjust vaadata kirikuaeda kirikust eraldiseisva matmiskohana, vähemasti mitte eriti rohkem eraldi kui kirikut ennast kui matmiskohta. Iseasi, kui kiriku juures on suuremaulatuslik nüüdisagne ilmalik matmiskoht, mida nimetatakse pigem kalmistuks või surnuaiaks mitte kirikuaiaks. Pikne 4. mai 2015, kell 12:33 (EEST)

ei oska seisukohta võtta. Kultuurimälestiste juures on nii kirikuaedasid, mis on samad mis kalmistud, ja on ka erinevaid (nt Karuse kalmistu ja Karuse kirikuaed). Kirikuaeda ümbritseb sageli ka piirdeaed (sageli ka kultuurimälestiseks nimetatud). Pigem arvan, et kultuurimälestiseks tunnistatud kirikuaiast võiks artikli ära teha--Estopedist1 (arutelu) 4. mai 2015, kell 12:40 (EEST)
Ütlesin seda sulle, sest keegi teine vist pole kirikuaedadest artikleid teinud. Küllap võib tõsta ka üldisesse arutelusse. Aga artiklisse kirikuaed see ei puutu ja sinna arutelusse pigem ei peaks tõstma.
Jah, kui matmiskoht pole otseselt kirikuga seotud, eriti kui ta asub kirikust eemal, siis muidugi ei peaks rääkima sellest kiriku artiklis. Aga et kirikuaed on mõnel juhul eraldi kultuurimälestis, sellel pole minu meelest tähtust. Eraldi kultuurimälestised on sageli ka kirikuaia müürid, üksikud hauatähised, kiriku enda detailid jne. Pikne 4. mai 2015, kell 13:07 (EEST)
Enamvähem sama ka mõisaparkide kohta. Pargid pakuvad küll ka rohkem iseseisvat huvi ja (vähemasti osal juhtudel) eraldi artikkel oleks selles mõttes põhjendatud. Aga jällegi, ka mõisaatiklis mõisapargist kirjutamine pole kuidagi ebaloomulik ja küllap pargi kohta käivat otsitakse kõigepealt mõisa juurest. Seega kui eraldi artiklisse esialgu eriti midagi kirja ei saa, siis nupukene minu meelest eesmärk omaette ei peaks olema. Selle vähese saab samahästi panna esialgu kirja mõisaartiklisse, ilma et vähest sisu peaks taga ajama eri lehtedelt. Pikne 4. mai 2015, kell 16:20 (EEST)

mida enam aeg edasi läheb, seda rohkem tundub, et sul [=Pikne] on paljude asjade kohta ikka kuratlik kiiduväärt soovitused :) --Estopedist1 (arutelu) 4. mai 2015, kell 21:12 (EEST)

Mõisaparke on ka selliseid, kus mõisa ajaloost suurt midagi pole ja kompleksi ka pole, seega siis ongi atikliväärilisim osa. Pealegi on nende kohta raamat olemas, materjali jagub. - Melilac (arutelu) 19. juuni 2015, kell 20:12 (EEST)

jah. Panin lingi märksõnale mõisapark, et su asjakohane märkus ka hiljem üles leida--Estopedist1 (arutelu) 20. juuni 2015, kell 10:56 (EEST)

Toimetada-mall vs vikindada-mall[muuda lähteteksti]

Palun ära pane suvaliselt toimetamismärkusi. --Epp 7. mai 2015, kell 00:44 (EEST)

mu meelest pole mõtet panna vikindada malli, kui artiklis on 1-2 või ka 3 lauset. Et vikindada mall on/oli sinna pandud, siis see tähendab automaatselt, et toimetamist vajab see niikuinii--Estopedist1 (arutelu) 7. mai 2015, kell 00:48 (EEST)
Vikindamismalli pole tõesti mõtet ühe puuduva siselingi pärast panna, aga see on vähemalt kuidagi õigustatud, kui pole ühtki siselinki. Toimetamismärkuse puhul pole aga üldse selge, mida tuleks toimetada. Vikindamisvajadus ei tähenda tingimata toimetamisvajadust. Kui pole selge, jäta panemata/muutmata. --Epp 7. mai 2015, kell 00:51 (EEST)
Nõus Epuga. Andres (arutelu) 7. mai 2015, kell 19:55 (EEST)

Kasutajamalli kustutamine[muuda lähteteksti]

Palun vaata siia. Kui arvad endiselt, et see mall tuleks kustutada, siis põhjenda veel seda. Kõigi jaoks nähtavasti pole põhjus arusaadav. Pikne 8. mai 2015, kell 13:08 (EEST)

vastasin tolles arutelus--Estopedist1 (arutelu) 8. mai 2015, kell 13:17 (EEST)

Viidetega liialdamine[muuda lähteteksti]

Minu meelest sa selgelt liialdad viidetega. Kui näiteks siin on kõik materjal pärit ühest allikast, siis võiks olla optimaalne panna viide iga lõigu järele, mitte lõigus iga lause järele. Sellest on enne ka juttu olnud. Kahtlust, kas kõik on ikka viidatud, lõpuni hajutada niikuinii ei saa. Eriti, kui paned viite enne kirjavahemärki, millest võib vabalt saada aru nii, et viide käib ainult viimase sõna kohta. Pikne 16. mai 2015, kell 14:03 (EEST)

korrektne ja selge on iga lause viidata. Erandid on nt tsitaadid--Estopedist1 (arutelu) 16. mai 2015, kell 15:37 (EEST)

on küll sadu nalooge, ent üks konkreetne: Mõisad Tartu linnas#Tamme mõis. Seal lõigus oleks palju arusaadavam ja lihtsam kontrollida, kust vastav lauses esitatud fakt pärineb. Võiks juba eos ennetada sellist mõttetut lisatööd tegevat varianti, kus on viidatud lõikude kaupa. Toimetajate õudusunenägu on selliste artiklite faktide kontrollimine--Estopedist1 (arutelu) 16. mai 2015, kell 15:57 (EEST)

Kui ütled, et nii on "korrektne", kas tugined siis mõnele kindlale viitamisjuhendile, mille järgi viidatakse alati lauset ja mitte pikemat tekstiüksust? Minu meelest toimetatud väljaannetes üldiselt sellist asja ei esine, et lausest lausesse kordub sama viide. See on ju teistpidi lugejale vaev, kui tekst on viidetest kirju. See vaev on lugeja jaoks asjatu, kui viited saab koomale tõmmatu, ilma et millegi allikas tegelikult näitamata jääks. Ma olen nõus väitega, mis kuskil varasemas arutelus läbi käis, et selline viidete kordamine näitab eelkõige kirjutaja ebakindlust.
Kuidas ühe ja sama allika korral lõiguviite abil kontrollimine raskem? Siis pole ju rohkem võimalusi, kui et mingi väide selles lõigus kas pärineb sellest ühest allikast või ei pärine. Siis tuleks lihtsalt kontrollida, ega vahele pole kirjutatud midagi, mille kohta allikas puudub ja see vajadusel ära märkida. Niisamuti on siis, kui viide on pandud (algselt) iga lause taha.
Ma ei kontrollinud, kuidas selle Tamme mõisa lõiguga on, aga sellise viitamise juures on ju võimalik, et kogu lõigus on kasutatud läbisegi neid kaht viidet. Sellisel juhul oleks kentsakam panna need kaks viidet iga lause järele. Või kui püüda sõnade kaupa ära näidata, milline osa millisest väitest kummast allikast pärineb, siis tõenäoliselt jääb see ka parema tahtmise juures arusaamatuks, kui just mitte esitada materjal allikate kaupa. Pikne 16. mai 2015, kell 20:18 (EEST)
ma jään oma seisukohtade juurde. Osaliselt toetun ka oma 5 a tagasi tehtud magistritööle, kus iga lause viitasin; jäädi liigagi rahule. Ma ei näe ikkagi, mis negatiivset on selles, kui iga lause viidatakse ja viide pannakse enne punkti. Sellel on kordades eeliseid selle ees, kui viidatakse lõikude kaupa. Ka viite panemine pärast punkti on juba iseenesest lauseloogika vastane, aga mingipärast enamik vikisid on seda teed läinud. Aga las teevad. Siiski ei tohi unustada, et seniks, kuni me iga redaktsiooni ei kontrolli, siis iga viidatud väide võib olla väär (keegi võis seda ju muuta ja ajaloost selle ülesotsimine võib teatud puhkudel olla meeletu töö), mistõttu tegelt polegi vahet mismoodi teha :) Ja sellises olukorras eelistan oma varianti --Estopedist1 (arutelu) 16. mai 2015, kell 21:31 (EEST)
Sina jääd oma seisukohtade juurde, teiste meelest on need kohatud. Iga viidatud lausega magistritöö sai läbi lasta vaid väga nõrk kaitsmiskomisjon, sest järelikult ei sisaldanud see mitte ühtegi iseseisvat järeldust ega mõtet, ilma milleta on raske kujutada ette inimesele magistrikraadi andmist. Enamlevinud viitamisjuhendites on tavaline kord, et kui üksteisele järgnevad laused on koostatud sama allika põhjal, lisatakse viide neist viimase lõppu. Ma saan samas aru, et Sa püüad vältida olukorda, kus teksti vahele kirjutamisega ei ole enam arusaadav, milline tekstiosa kust pärineb. Üllas eesmärk, aga hälbib üldkehtivast ja inimestele tuttavast viitamistavast. Muidugi, kuni meil keeldu selles osas ei ole, ei saa keegi takistada Sul nii talitamast, kuid pead arvestama, et toimetamise käigus võivad teised toimetajad täiesti õigustatult sellised tarbetud korduvad viited eemaldada. Viide enne ja pärast punkti on täiesti erinevad asjad – esimesel juhul osutab see viite kehtivusele vaid punktile eelneva lause kohta, viide pärast punkti aga kogu tekstile, mis jääb selle ja eelmise viite vahele. Kui on viidatud iga lause, siis on igati korrektne kasutada viidet pärast, mitte enne punkti. See ei tekita mingit segadust ja vastab taas üldisele tavale. Mingist lauseloogikast pole viitamise puhul vaja sonida. -- Toomas (arutelu) 16. mai 2015, kell 22:01 (EEST)
magistritöö oli sõnastik ja seetõttu ka ebaharilik. Aga üldiselt, eks ta nii on. Siiski, ma ei usu, et üldjuhul arusaadavust iga lause viitamine ähmastab--Estopedist1 (arutelu) 16. mai 2015, kell 22:18 (EEST)
Jahah, siis on arusaadav. Muidu ma alati imestasin selle Sinu argumendi peale. :))) Iseenesest arusaadavust iga lause viitamine muidugi ei ähmasta, seda ei saa väita ja ega ma ei püüagi. -- Toomas (arutelu) 16. mai 2015, kell 22:38 (EEST)
Noh, kui soovitatakse järgnevate lausete järele sama viidet mitte panna ja mitte panna numbriviidet (mitte nimeviidet) enne kirjavahemärki, siis küllap ikka parema loetavuse huvides, nagu juba öeldud. Lihtsuse ja kasutatud allikatest parema ülevaate saamise eesmärgil muidugi ka, nii et ei jääks muljet, et on kasutatud hoopis rohkem erinevaid allikaid kui tegelikult. Teitspidi tegemisel pole minu meelest peaaegu üldse eeliseid. Nagu öeldud, täielikult üheselt mõistetavalt niikuinii viidata ei õnnestu, teisiti tegemise juures on teistpidi vääritimõistmise võimalused ning et keegi kirjutab hiljem vahele midagi, mille kohta viide puudub, see võimalus samuti ei kao. Ma ei tea, mis laadi see sõnastik oli ja mida täpselt seal peeti vajalikuks viidata, aga arvatavasti on sõnaraamatu ülesehitus üsna erinev Vikipeedia teksti ülesehitusest. Pikne 18. mai 2015, kell 09:42 (EEST)

Mõis küla territooriumil[muuda lähteteksti]

Palun ära kirjuta, et mõis asus mingi küla territooriumil. Ühe mõisa alla kuulus harilikult rohkem kui üks küla ning isegi kui kuulus ainult üks, siis pole ikkagi loomulik öelda, et territoriaalses hierarhias kõrgemat järku üksus kuulub madalamat järku üksusesse. Pikne 18. mai 2015, kell 09:42 (EEST)

olen sama mõelnud. Lauset "Küla territooriumile on jäänud X mõis" võib tõlgendada ka nii, et selle küla territooriumile on jäänud osa endisest mõisaalast, aga eks püüan selgemalt sõnastada--Estopedist1 (arutelu) 18. mai 2015, kell 09:47 (EEST)

Ora järv[muuda lähteteksti]

Kirjutasid, et põhjendus puudub. Vaata arutelu. Pikne 12. juuni 2015, kell 16:46 (EEST)

Bots[muuda lähteteksti]

I apologize for sending this message in English.

You are receiving this message because a technical change may affect a bot, gadget, or user script you have been using. The breaking change involves API calls. This change has been planned for two years. The WMF will start making this change on 30 June 2015. A partial list of affected bots can be seen here: https://lists.wikimedia.org/pipermail/wikitech-l/2015-June/081931.html This includes all bots that are using pywikibot compat. Some of these bots have already been fixed. However, if you write user scripts or operate a bot that uses the API, then you should check your code, to make sure that it will not break.

What, exactly, is breaking? The "default continuation mode" for action=query requests to api.php will be changing to be easier for new coders to use correctly. To find out whether your script or bot may be affected, then search the source code (including any frameworks or libraries) for the string "query-continue". If that is not present, then the script or bot is not affected. In a few cases, the code will be present but not used. In that case, the script or bot will continue working.

This change will be part of 1.26wmf12. It will be deployed to test wikis (including mediawiki.org) on 30 June, to non-Wikipedias (such as Wiktionary) on 1 July, and to all Wikipedias on 2 July 2015.

If your bot or script is receiving the warning about this upcoming change (as seen at https://www.mediawiki.org/w/api.php?action=query&list=allpages ), it's time to fix your code!

Either of the above solutions may be tested immediately, you'll know it works because you stop seeing the warning.

Do you need help with your own bot or script? Ask questions in e-mail on the mediawiki-api or wikitech-l mailing lists. Volunteers at m:Tech or w:en:WP:Village pump (technical) or w:en:Wikipedia:Bot owners' noticeboard may also be able to help you.

Are you using someone else's gadgets or user scripts? Most scripts are not affected. To find out if a script you use needs to be updated, then post a note at the discussion page for the gadget or the talk page of the user who originally made the script. Whatamidoing (WMF) (talk) 17. juuni 2015, kell 22:03 (EEST)

Puudulikud daatumid[muuda lähteteksti]

Miks sai ei pane kohati täpseid sünni- ja surmakuupäevi? Et Eestist kaugemate isikute puhul ei pane? – Mis mõte on siis nii poolikult teha?

Ja mõttekriipsu tuleb alati kasutada aastaarvude vahel.--Raamaturott (arutelu) 31. juuli 2015, kell 13:25 (EEST)

Järjestamisvõti[muuda lähteteksti]

Palun pane isikuartiklitesse järjestamisvõti! --Morel (arutelu) 12. august 2015, kell 18:15 (EEST)

jah, kindlasti. Tõlkimisvidinaga ([3]) seda automaatselt ei lisandu--Estopedist1 (arutelu) 12. august 2015, kell 19:02 (EEST)

Salavat Yulaev muuseum[muuda lähteteksti]

Благодарю Вас за статью Fljuza Hairullina. Пожалуйста, напишите еще про музей Салавата Юлаева в Эстонии ba:Салауат Юлаев музейы Эстонияла.Aitäh. --Саган (arutelu) 24. august 2015, kell 14:23 (EEST)

я думаю, что это ни конкретный музей, только часть музей Палдиски? Таким образом, сепаратная статья (Salavat Julaevi muuseum или Salavat Julajevi muuseum или Salavat Julajevi Tubamuuseum ещё не надо--Estopedist1 (arutelu) 24. august 2015, kell 14:54 (EEST)

Laevade nimede jutumärgistamisest[muuda lähteteksti]

Laevadel on nimed, mitte pealkirjad. Eesti keeles nimed jutumärkides ei ole. Palun paranda kõigis enda tehtud laevaartiklites. Ave Maria (arutelu) 26. august 2015, kell 20:32 (EEST)

uuemad keelekorraldajad küll nii arvavad, ent demokraatlikus keelekasutuses pole see ilmselt viga. Vist ka kasutaja:Ssgreporter arusaadavuse huvides ja vanemat traditsiooni järgides toetab jutumärgistatud varianti--Estopedist1 (arutelu) 26. august 2015, kell 20:41 (EEST)
Keelekorraldajad lubavad jutumärke panna juhtudel, mil muidu oleks tekst raskesti arusaadav. Ka Ssgreporteril on sama kaalutlus. Andres (arutelu) 26. august 2015, kell 23:46 (EEST)
Lubavad. Käsitlesime teemat merekeele nõukoja koosolekul tänavu mais ja saatsime ettepaneku-otsuse EKI keelenõuandele. Vastus oli üldjoontes selline: viitega "Eesti keele käsiraamatule" mööndi, et neid nimesid võib eraldada ka jutumärkidega. S.t nagu varemgi olen toonitanud - jutumärgid ei ole eesti keeles ära keelatud. Sageli on neid tekstis vaja laevanime eraldamiseks ja kui jutumärke justkui ei tohi kasutada, siis otsitakse neile aseainet, mis on veelgi halvem. Näiteks kasutatakse sisutuid lühendeid M/S, m/l ss või muid sääraseid, millest eesti Vikipeedia on õnneks loobunud. Praegu on laevanimede kasutus eesti Vikipeedias ühtlustatud sel viisil, et nimed on jutumärkideta ja me võime selle juurde jääda. Vajaduse korral tuleb siis nime ette lisada täiendsõna, et lause oleks selgem. Põhjalikum selgitus, miks siiski on sageli vaja mitmesugustes tekstides laevanimed jutumärkidesse panna, on leitav Veeteede Ameti kodulehelt merekeele nõukoja viimase koosoleku protokollist. Ssgreporter (arutelu) 26. august 2015, kell 23:49 (EEST)

Mida teha?[muuda lähteteksti]

(enda lisatud: Mida teha? ehk nupukeste massprodutseerimine--Estopedist1 (arutelu) 24. september 2015, kell 13:51 (EEST))

Palun vaata Arutelu:Martin Tšegodajev ja ütle, mis Sa ise arvad, kuidas annaks olukorda muuta. Andres (arutelu) 30. august 2015, kell 01:25 (EEST)

veel kuus Eestiga seotud korvpallurit on tegemata, siis on Eestiga seotud sportlased kaetud, mis kõikides maailma vikides esinevad. Mu eesmärk on algul see, et saaks kõikide vikide Eestiga seotud (uusi) artikleid efektiivselt kontrollida (interwikide kontrolliks kasutan programmi MinorTranslate'i), ja selleks tuleb esialgu kvaliteedis kaotada.--Estopedist1 (arutelu) 30. august 2015, kell 15:51 (EEST)
Kui asja rahulikumalt võtta (kiiret ju ei ole), siis jõuab ka kvaliteedile enam tähelepanu pöörata.
Ma ei ole kindel, et kõik need artikleid seal teistes keeleversioonides üldse olemas peaksid olema. Ivo (arutelu) 30. august 2015, kell 16:09 (EEST)
Kuidas me hakkame teiste vikide artikleid kontrollima, kui me ei suuda oma viki artikleidki kontrollida?
Teiste kasutajate arvates on niisugune kaotus kvaliteedis talumatu, ükskõik mis eesmärgiks ka poleks. Andres (arutelu) 30. august 2015, kell 16:31 (EEST)
Ei saa põhjendusest aru. Teiste vikide huvides tuleb meil kvaliteedis kaotada? Mis mõttes esialgu? Me ju oleme ometi selles ühel meelel, et entsüklopeediasse ei tohiks kirjutada artikleid, mille sisu on kontrollimata ja eksitav. See ei saa juhtuda ka kogemata, sest sellele juhitakse pidevalt tähelepanu. Rääkimata sellest, et seda sisu õieti polegi ja ta on enamasti vigasevõitu. Ja kuhu see tädi Maali jutt nüüd siis äkki jäi? Lihtsalt pealkirjade olemasolu ei saa olla eesmärk. Ja miks üldse peaks seda "Estopeediat" kirjutama mingite välismaa kahtlaste allikate põhjal, kui otseallikatest saaks õigema info. --Epp 30. august 2015, kell 16:45 (EEST)
Me võime eeldada, et üks hetk jõuavad sealsed toimetajad ka nende artikliteni. Kui me leiame, et mõni neist sportlastest pole piisavalt tähelepanuväärne ja artiklite kvaliteet on probleemne, siis võime seda nende artiklite aruteludes välja tuua ja vältida nende artiklite siia kopeerimist. Muidu me ainult soodustame selliste toimetamist vajavate saarekeste levikut. Ivo (arutelu) 30. august 2015, kell 16:50 (EEST)

──────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────── Näiteks ingliskeelses wikis on kasutusel märgistamine "Stub" märgisega, ehk vahendaks siis eesti keelde näiteks kui jupp- või koni- või känd- või nosu- või tüügasartikkel, ja hakkaks märgistama (sh ka kategooriasse); enwikis hoiab see lugeja aega kokku, minu arvates. (Ehk siis, kui on olemas (ons voi?) eeskujulikud, head jms artiklid, mix siis skaala teine ots märgistamata on?)—Pietadè (arutelu) 30. august 2015, kell 17:13 (EEST)

No asi pole ju lühikestes artiklites. Lühike artikkel on täitsa OK, kui ta pole eksitav ega vigane ja sisaldab asja kohta kõige olulisemat. --Epp 30. august 2015, kell 18:10 (EEST)
mina ei näe nupukestes (mis puudutavad Eesti teemat!) probleemi; neil on tendents kasvada. Kui pole nupukest, siis pole ka tendentsi kasvada. Kvaliteedist on meie vikis üsna mõttetu rääkida enne, kui lokaliseerime automaatkontrolli artikli viimaste muudatuste osas (muu hulgas ruwikis ja dewikis, nt ru:Селивоново) --Estopedist1 (arutelu) 30. august 2015, kell 17:53 (EEST)
Palun loe läbi, millest jutt käib. Räägitakse automaatsest vorpimisest, kus on kahtlase päritoluga eksitav sisu(tus) ja vigane jutt. Kui Sa tõesti arvad, et artiklite kirjutajad ei pea kvaliteediga tegelema, siis peaksid kuskile mujale kirjutama. --Epp 30. august 2015, kell 18:10 (EEST)
Vene vikis ei tulda selle automaatkontrolli haldamisega hästi toime. Samuti ei näe ma selles kindlat kvaliteeditagastist. Eriti, kus meil on praegu niigi toimumas manuaalne kontroll.
Ma olen tegelikult igati nõus sellega, et lühikestest artiklitest on kasu. Need kasvatavad liiklust siia ja suurendavad võimalust, et asi areneb. Paljude jaoks on lihtsam olemasolevat artiklit mudida, kui ise uut luua. Pikkade ja põhjalike artiklite kõrval on selgelt vaja ka katvust. Kvantiteet on arenguks oluline, kuid asi ei tohi siiski liigselt selle poole kaldu olla. Kui ajame taga ainult suurt artiklite massi, siis see muutub arengut pärssivaks. Artiklid võivad lühikesed olla, aga see pole veel põhjus, miks nende osas võiks kvaliteedis järeleandmisi teha. "Looduses peab valitsema tasakaal." Kui teed järeleandmisi teksti massis, siis ole palun seda hoolsam sisulise kvaliteedi tagamisel. Ivo (arutelu) 30. august 2015, kell 18:15 (EEST)

Muidugi võib artikkel olla lühike. Aga info peab olema kontrollitud. Kui fakte on vähe, siis peaks ju kontrollimine lihtsam olema.

Teiste vikide artiklite puhul on probleem ainult selles, et info on ajakohastamata. Andres (arutelu) 30. august 2015, kell 20:26 (EEST)

Pjotr Bogdanov[muuda lähteteksti]

artikli Pjotr Bogdanov sisu on vale. --Metsavend 23. september 2015, kell 16:31 (EEST)

Request[muuda lähteteksti]

Greetings.

Could you create a long and detailed article about the Azerbaijani cuisine in Estonian?

Thank you.

no. It is too much work--Estopedist1 (arutelu) 6. oktoober 2015, kell 00:13 (EEST)

Harju rajoon, kategooria kustustamine[muuda lähteteksti]

Kas kustutamissoov on ikka tõsine ja põhjendatud?--NOSSER (arutelu) 11. november 2015, kell 22:35 (EET)

eemaldasin kustutamismärke ja lisasin põhjenduse: "kustutamismall eemaldatud, sest nüüd on süsteemselt neid kategooriaid loodud ja ilmselt ka vajalikud"--Estopedist1 (arutelu) 12. november 2015, kell 11:14 (EET)

X asi Eestis vs. Eesti X asi[muuda lähteteksti]

Heia, vaatasin et muutsid Jalgpall Eestis ära selgitusega: "ühtlustus, vaid erandjuhul kasutada keelekuju X asi Eestis", kas oleks õige ka Eesti meistrivõistlused jalgpallis 1921 jne., ära muuta vastavalt selle keelekuju reegli põhjal või suurt vahet tegelikult pole? Ette tänades, Margus --LeeMarx (arutelu) 5. detsember 2015, kell 11:29 (EET)

ma ei usu, et keelekuju "Eesti meistrivõistlused jalgpallis 1921" küll vale oleks, ent tuleks taotleda ühtlust, et tulevikus lihtsam oleks. Seega võiks olla 1921. aasta Eesti meistrivõistlused jalgpallis. Vaata näiteid Kategooria:Eesti meistrivõistlused --Estopedist1 (arutelu) 5. detsember 2015, kell 11:37 (EET)
spordikirjanduses esineb ka kuju nt "1921. aasta Eesti jalgpallimeistrivõistlused", ent mu meelest eri spordialade puhul on see liiga lohisev ja tekib palju kokku ja lahku kirjutamise vigu--Estopedist1 (arutelu) 5. detsember 2015, kell 11:39 (EET)
Kas veel parem poleks mitte Eesti X. aasta jalgpalli meistrivõistlused, ning sama asi karikavõistlustele Eesti X. aasta jalgpalli karikavõistlused? Selline stiil on EJL-i poolt väljastatavatel juhenditel pealkirjadeks. --LeeMarx (arutelu) 10. detsember 2015, kell 09:54 (EET)
saab ka nii. See tuletab mulle meelde probleemi (?) Eesti endised külad vs Endised Eesti külad, kus v-o eelistada pigem konstruktsiooni Eesti endised külad. Spordi juurde. Ma vist eelistaks konstruktsiooni, kus aastaarv poleks keskel. Kumb parem Euroopa 2011. aasta meistrivõistlused või 2011. aasta Euroopa meistrivõistlused? Mu meelest teine variant on parem, sest Euroopa ja meistrivõistlused moodustavad nagu ühte käiva fraasi. Samas on esimene variant selles mõttes parem, et märksõna otsimisel oleks parem kui fraas algaks sõnaga "Euroopa", ent alati saab teha ka ümbersuunamise--Estopedist1 (arutelu) 10. detsember 2015, kell 16:57 (EET)
Lisa konstruktsiooni lisaks spordialale veel ka järjekorranumber ja vanuseklass siis hakkab miskit veel lisaks kooruma.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 10. detsember 2015, kell 18:18 (EET)
mõnede sündmuste puhul on järjekorranumber tõesti üldkasutatav, nt laulupeod. Ajas orienteerumise mõttes võiks kindlasti eelistada aastaarve. Vanuseklass lisataksegi, kui vajadus on, nt 2011. aasta Euroopa juunioride meistrivõistlused või 2011. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused (viimane variant on vist halvem?)--Estopedist1 (arutelu) 10. detsember 2015, kell 18:23 (EET)
Järjekorranumbrit kasutatakse peaaegu et kõikide spordialade puhul (võta lahti kasvõi mõni viimastest spordi aastaraamatutest) ja ka olümpiamängud on ametlikult järjekorranumbriga. Aga võta nelja hüppemäe turnee, kuidas seal kirjutada või kasvõi Austraalia lahtised tennises kus on aastaid, millal peeti kaks turniiri ja vist on ka aastaid milla ei toimund ühtegi.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 10. detsember 2015, kell 18:35 (EET)
kas käärid spordifanaatikute ja üldisema lugejaskonna vahel? Vikis on kasutatud (vist sa ise) keelekonstruktsiooni, kus on nii järjekorranumber kui aastaarv pealkirjas ära märgitud. Kuidas suured vikid neid on nimetanud? Keelekonstruktsioonid (v-o ka tavad) võivad olla keeleülesed--Estopedist1 (arutelu) 10. detsember 2015, kell 18:55 (EET)
Kasutaks siis X. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistlused? Nii saab lõppu panna ka et kas Liiduklassis või A-klassis. Praegu olen mugavuse mõttes Liiduklassi ja A-klassi (teine tase) ühte artiklisse pannud. --LeeMarx (arutelu) 11. detsember 2015, kell 12:21 (EET)
Soovitan küsida keelenõust järgi. Ise arvaks, et sedapidi kirjutades jalgpallimeistrivõistlused on üks sõna.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 11. detsember 2015, kell 16:47 (EET)
seda keelekonstruktsiooni kasutades on üks sõna, sest on ju liik meistrivõistlusi. Nagu varem selgitatud, tekitab see konstruktsioon segadusi. Nt 2011. aasta Eesti ameerika jalgpalli meistrivõistlused vs 2011. aasta Eesti meistrivõistlused ameerika jalgpallis--Estopedist1 (arutelu) 11. detsember 2015, kell 16:54 (EET)
Tulenevalt EKI otsustest või soovitustest siis Ameerika (jalgpall) on suure tähega. Aga võistluse nimetuse kirjutaksin mina tõenäoliselt Ameerika jalgpalli Eesti meistrivõistlused 2011.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 11. detsember 2015, kell 17:37 (EET)

Laevapere[muuda lähteteksti]

{{Mahakirjutatud}}

Laevapere (varasemas kirjanduses ka: laeva meeskond) on kapteni juhtimisel laeval töötavad inimesed, kes on ühtlasi sisse kirjutatud ka vastavasse nimestikku (munsterrolli)[1]. Laevapere koosneb kaptenist, juhtkonnast (tüürimehed, mehaanikud, pootsman, varem ka laevaarst, radist, reisilaeval restorani juhataja), masina- ja tekimeeskonnast (madrused, motoristid, masinistid, elektrikud, treial), teenindajatest (kokad, koristajad, pagarid)[1].

  1. 1,0 1,1 Mereviki [1]


Frank Christoph Schnitzler[muuda lähteteksti]

Hello Dear, please start this article. Thank you very much. Susi

relation of Estonia is absent, therefore I am refusing--Estopedist1 (arutelu) 27. detsember 2015, kell 00:13 (EET)

Wikipedia is getting 15 years - WMF projects - translation of Wikidata labels and descriptions[muuda lähteteksti]

lang=et : ?lang=et&props=31,218,219,220,506,1406&q=claim[1800]eesti

Dear Estopedist1; There will be a birthday soon: Wikipedia is getting 15 years. I want to let you know that the number of d:Wikidata:Database reports/WMF projects there is also the page Wikipedia versions has increased to more then 409; there are also pages from Wikibook project pages to Wikiversity and Wiktionary project pages in that list. You may be interested in adding Wikidata labels and descriptions in your language. Please follow also the discussion at d:property talk:P218 and comment there. Best regards Gangleri also aka I18n (arutelu) 14. jaanuar 2016, kell 03:20 (EET)

Mõisaartiklid[muuda lähteteksti]

Palun ära tee poolprodukte. Ei ole kiiret nende artiklite loomisega. Saab ju alati natuke rohkem infot koguda ja vältida igasugu lahtiste otste jätmist. Ivo (arutelu) 23. jaanuar 2016, kell 02:09 (EET)

mõtlesin, et enamik Eesti mõisaid võiks sisse panna, siis on punaseid linke parem kontrollida. Umbes sama oli Eesti külade sissepanek--Estopedist1 (arutelu) 23. jaanuar 2016, kell 10:11 (EET)
nupukesed on ka sel puhul tehtud, kui tegu on riigimõisa, kõrvalmõisa, poolmõisa vms sellise marginaalsema mõisaga. Nendest on üldse infot väga vähe. Kui Mõisaportaalis on eraldi mõisaartikkel, siis teen pikema artikli--Estopedist1 (arutelu) 23. jaanuar 2016, kell 10:47 (EET)

Kui mingi mõisa asukohta ei tea, siis palun märgi need hiljem minu arutelulehele, ma vaatan, mis teha annab (ei saa garanteerida, et igale neist asukoha leian, aga üldiselt on mul selle otsimisega kogemusi) - Melilac (arutelu) 23. jaanuar 2016, kell 09:20 (EET)

tänan abi eest. Vaatan, mis teha annab--Estopedist1 (arutelu) 23. jaanuar 2016, kell 10:11 (EET)
ma teen Eesti kihelkondade mallides olevad mõisad ära, siis anna sulle nimekirja, kus võib olla neid teadmata vallaga mõisaid--Estopedist1 (arutelu) 24. jaanuar 2016, kell 00:01 (EET)
mõisaid on veel tegemata, aga puuduva vallaga mõisad on selle loendi liikmete seas: Kasutaja:Estopedist1/pooleli mõisad, nagu Melilac soovisid--Estopedist1 (arutelu) 27. jaanuar 2016, kell 14:47 (EET)
Ok, teha on palju (kolm riiki ja sealt edasi terve maailm + andesiit), aga millalgi heidan pilgu peale. - Melilac (arutelu) 27. jaanuar 2016, kell 22:31 (EET)

Käänamine[muuda lähteteksti]

tänav alaltütlevas käändes on tänavalt. --Metsavend 27. jaanuar 2016, kell 21:26 (EET)

kopeeritavasse vormelisse sattus näpukas--Estopedist1 (arutelu) 27. jaanuar 2016, kell 21:37 (EET)

Venemaa Euroopa osa[muuda lähteteksti]

Su palutud tekst:


Terminiga ,,Venemaa Euroopa osa" viitas [[Venemaa Keisririik]] enda kontrollitavatele traditsionaalsetele [[Idaslaavlased|Idaslaavlaste]] territooriumitele. Tänapäeval kuulub sinna [[Valgevene]] ja enamus [[Ukraina|Ukrainast]] ([[Dnepr-ukraina|Dnepri jõe lähedus]]).<sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;" contenteditable="false">[''<span title="This claim needs references to reliable sources. (December 2013)">viide puudub</span>'']</sup> Venemaa jaguneb lääne osaks, mida peetakse [[Euroopa|Euroopaks]] ja ida osaks, mida peetakse [[Aasia|Aasiaks]]. Aasia 3,960,000 ruutkilomeetrises osas elab 77% Vene Föderatsiooni elanikest (110,000,000 inimest 143,000,000'st), kus km<sup>2 </sup>kohta elab 27 inimest.<ref name="Vishnevsky">{{Mall:Cite web|url = http://www.un.org/esa/population/publications/popdecline/vishnevsky.pdf|title = Replacement Migration: Is it a solution for Russia?|accessdate = 2008-01-14|last = Vishnevsky|first = Anatoly|date = 15 August 2000|format = PDF|publisher = United Nations Population Division, Department of Economic and Social Affairs|work = EXPERT GROUP MEETING ON POLICY RESPONSES TO POPULATION AGEING AND POPULATION DECLINE /UN/POP/PRA/2000/14|pages = 6, 10}}</ref><sup class="reference" style="white-space:nowrap;">:6</sup><ref name="Vishnevsky">{{Mall:Cite web|url = http://www.un.org/esa/population/publications/popdecline/vishnevsky.pdf|title = Replacement Migration: Is it a solution for Russia?|accessdate = 2008-01-14|last = Vishnevsky|first = Anatoly|date = 15 August 2000|format = PDF|publisher = United Nations Population Division, Department of Economic and Social Affairs|work = EXPERT GROUP MEETING ON POLICY RESPONSES TO POPULATION AGEING AND POPULATION DECLINE /UN/POP/PRA/2000/14|pages = 6, 10}}</ref><sup class="reference" style="white-space:nowrap;">:10</sup> Venemaa lääne osa alla jääb 38% Euroopast. Lääne osa idapiiriks peetakse [[Uural|Uurali]] ja lõunast [[Kasahstan|Kasahstani]] piiri.


Sellise saasta kohta tahaks tahaks ainult ropendada! • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 31. jaanuar 2016, kell 07:10 (EET)

Arutelude "toimetamine"[muuda lähteteksti]

Sellest on juba juttu olnud, et arutelusid ei toimetata. Sina pole pädev otsustama, mida keegi teine on tahtnud öelda. --Epp 1. veebruar 2016, kell 01:28 (EET)

arutelude toimetamine tähendab mul vaid pealkirja lisamist teemale, arutelu sisu ma ei toimeta. Ilma pealkirjata on tekstimassiiv palju halvem, kui isegi mitte parima pealkirjata, eriti pikkade arutelude puhul--Estopedist1 (arutelu) 1. veebruar 2016, kell 10:08 (EET)

Märkused[muuda lähteteksti]

Ära pane vigaseid täpsustusmärkusi. --Epp 1. veebruar 2016, kell 02:31 (EET)

näide paluks, et saaksin konkreetset juhtumit selgitada--Estopedist1 (arutelu) 1. veebruar 2016, kell 10:11 (EET)

Vigane lause[muuda lähteteksti]

Sellised laused nagu " Nüüdisajal jääb mõis Järva maakonda ? valda" ei sobi entsüklopeediasse. Kui ei viitsi süveneda, ära kirjuta. --Epp 1. veebruar 2016, kell 03:03 (EET)

nõus, et see on halb lause. Samas ka Mõisaportaalis on nii "Ajaloolise jaotuse järgi Läänemaale Käina kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Hiiumaale Käina valla territooriumile". Siin on vist ajavorm vale, peaks olema "jääks" või midagi analoogset, mis näitaks, et tänapäeval mõisaid nende ajaloolises tähenduses pole--Estopedist1 (arutelu) 1. veebruar 2016, kell 10:11 (EET)
a mõtlesid vist üldse seda kas-malli. Ma tegin loendi selle märkusega mõisatest: Kasutaja:Estopedist1/pooleli_mõisad. Nt Melilac lubas neid ajapikku parandada ja pole nendega ka kiiret--Estopedist1 (arutelu) 1. veebruar 2016, kell 10:14 (EET)
Sellist küsimärgiga roosat asja ei tohi üldse olla. Kui ei tea, siis ära kirjuta.
Parem oleks kirjutada näiteks "mõisa ala jääb". Andres (arutelu) 1. veebruar 2016, kell 10:17 (EET)

Toorikud[muuda lähteteksti]

Tee küsimärkidega toorikuid edaspidi oma lehel. --Epp 3. veebruar 2016, kell 01:36 (EET)

tuntud ja veel elavate isikute puhul ärgitab too sünnikuupäeva lisamist. Kui ma küsimärgi olen jätnud, siis pole sünnikuupäeva veebist leidnud, ent too fakt peaks kindlasti sees olema--Estopedist1 (arutelu) 3. veebruar 2016, kell 10:24 (EET)
Kui ei tea, siis ei pea sees olema. Küsimärki ei tohi artiklisse panna.
Kui teed elava isiku kohta artikli, siis mõtle hoolega järele, mis mulje Sa temast jätad. Andres (arutelu) 3. veebruar 2016, kell 11:05 (EET)
Just. Sündinud ? jätab mulle vist küll mulje, et üleüldse on kahtlane kas ta on olemas või et äkki on tegu tulnuka või zombiega.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 3. veebruar 2016, kell 11:44 (EET)

Erki Pärnoja[muuda lähteteksti]

Palutud tekst: Erki Pärnoja (sündinud 24. jaanuaril 1984) on Eesti muusik. Ta kirjutas muusika Eesti filmile "Kutsar koputab kolm korda". Ta mängib ansamblis Reverence kitarri. Ta mängis ansamblis Soul Militia kitarri.

Ma ei tea temast midagi, võib-olla on mõni tähtis asi välja jäetud, aga minu meelest võiks see nii ka olla, ainult sõnastust peaks muutma, muidu on naljakas. Andres (arutelu) 3. veebruar 2016, kell 12:05 (EET)

Jama tootmine[muuda lähteteksti]

Kui iga Su näpuliigutus saab negatiivset tagasisidet, võiks korraks aja maha võtta ja järele mõelda. Kas tõesti on nii raske veidigi enne artikli tegemist uurida, infot otsida ja fakte kontrollida? Milleks Sa seda teed, kas kuskil on mingi norm maha pandud? Mis mõtet on midagi teha nii, et ise üldse selle sisu vastu huvi ei tunne. Pole normaalne, et Sinu toodangu vähegi talutavaks muutmiseks kulutavad 3–4 inimest kogu oma vikis oldud aja. --Epp 3. veebruar 2016, kell 21:08 (EET)

teen heas usus ja olen kindel, et see pole jama. Apsakaid tuleb muidugi sisse--Estopedist1 (arutelu) 3. veebruar 2016, kell 21:16 (EET)
See pole mitte hea usk, vaid Vikipeedia diskrediteerimine. See on ületanud juba igasugused piirid.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 3. veebruar 2016, kell 21:43 (EET)
näited paluks--Estopedist1 (arutelu) 3. veebruar 2016, kell 21:58 (EET)
Sain roogitud kaks artiklit Mati Heidmets ja Villu Päärt ning põgusamalt kohendatud veel mõned. Algse artikli Mati Heidmetsa kohta Andres kustutas, pidades seda liiga piinlikuks. Kirjutasin algusest peale uuesti. Villu Päärti artiklist ei säilinud palju peale pealkirja, väikseks apsakaks seda päris lugeda ei saanud.
Kuid kardetavasti siin noomimisest, pahandamisest ega südametunnistusele koputamisest ei aita, nii et sellele pole suurt rohkem mõtet aega ega tähemärke kulutada. Siin on teistugust abi vaja.--VillaK (arutelu) 4. veebruar 2016, kell 00:04 (EET)
seda jama on mitmeid tuhandeid, tänasel päeva jooksul sinu tehtud artiklitest ma arvan, et ei kõlba mitte ükski.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 3. veebruar 2016, kell 22:24 (EET)
halb kokkulangevus on see, et kasutaja:Maemees on hoopis teine isik. Ta teeb mu heaks asju, aga tal ei tule see päris hästi välja--Estopedist1 (arutelu) 4. veebruar 2016, kell 00:15 (EET)
"ta [Maemees] teeb mu heaks asju, aga tal ei tule see päris hästi välja" — ehk seletad lahti: palju neid siis on, keda oled vaevanud enda heaks asju tegema?Pietadè (arutelu) 5. veebruar 2016, kell 19:01 (EET)
Me oleme sulle karjakesi püüdnud aastaid selgeks teha, et Sinu töö ei vasta mitte mingitele nõuetele, mida võiks ühele teatmeteosele esitada. Väga tihti ei saa Sa ka ise aru, millest Sa kirjutad. Ükski kirjastus ei laseks Sind sellise töökvaliteedi ja -meetodite juures isegi uksest sisse, mis ilmselt ongi põhjus, miks Sa siin laamendad. Mõtleval ja vastutustundlikul inimesel peaks piinlik hakkama, kui teda aastaid üritatakse õpetada ja korrale kutsuda ning kui ta näeb, et tema tegevuse tõttu lahkub enamik kaastöölisi, kes projekti on aastaid elus hoidnud ja sinna loonud sisu, mida ei ole piinlik ka ülikooli õppejõududele näidata, laiemast publikust rääkimata. Haritud ja tarka inimest iseloomustab õppimisvõime, need, kes oma vigadest ega teiste konstruktiivsest kriitikat midagi õppida ei suuda, kuuluvad enamasti mitte entsüklopedistide, vaid teatud meditsiinivaldkonna patsientide sekka. Kas tõesti peab räigeks oma väljendusviisis muutuma ja Sinu tekitatud prahti lihtsalt süstemaatiliselt kustutama hakkama, et Sulle kohale jõuaks, et senise tööstiiliga jätkamine on Vikipeedia häbistamine ja naeruvääristamine?! -- Toomas (arutelu) 4. veebruar 2016, kell 00:40 (EET)
Ei, oma väljendusviisis ei pea räigeks muutuma. Aga kindlasti elavate ühiskonnategelaste kirjutamisel olen hoolsam. Aga noh, eks meist igaüks peab treenima oma rumaluse väljakannatamist, nagu Enn Kasak ütles--Estopedist1 (arutelu) 4. veebruar 2016, kell 10:43 (EET)
Sina ja hoolsam. Välja küll ei paista. Täna tegid artikli Erich Kaup, inimene on 8 aastat surnud, aga sul on ükskõik jne. Hakka ükskord ometi andmeid kontrollima. Ma kahtlustan, et kümned Vikipeedia kasutajad on tõsiselt tüdinud sinu rumalusest.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 4. veebruar 2016, kell 20:46 (EET)
kõikide andmete kontrollimise kohustust mul küll pole. Liiati ära käsitle mind adminnina, mida ma minevikus tõesti olin--Estopedist1 (arutelu) 4. veebruar 2016, kell 20:50 (EET)
No vaata jah, aga kontrollimata andmed ei kõlba Vikipeediasse. Sellest me ju räägimegi. --Epp 4. veebruar 2016, kell 21:02 (EET)
Kui sa asja südamega teeksid, siis sa kontrolliksid. Sina aga tegeled tükitööga, mis on sõna otseses mõttes puudulik. Entsüklopeediat ei saa niimoodi teha, sest sellega annad sa löögi entsüklopeedia usaldusväärsusele, enda usaldusväärsusele toimetajana oled sa ilmselt juba suure põntsu andnud.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 4. veebruar 2016, kell 20:57 (EET)
Jääb muidugi arusaamatuks, kui ma enamiku arvates diskrediteerin Vikipeediat ja peletan kaastöölisi eemale (selle tegelik põhjus on küll minu arvates see, et kaastööline palka ei saa), siis miks kogukond ei korralda hääletust ja mind ära ei blokeeri?--Estopedist1 (arutelu) 5. veebruar 2016, kell 18:14 (EET)
Milles küsimus, korraldame, hääletuse, eelöeldu peaks vist olema nõusolek kandideerimiseks ("vist" — miks ei kirjuta sa seda pea iga oma artikli algusesse, ja miks ei kirjuta sa, nt, pilve, selle asemel et teisi "pilve" kirjutada);
ehk siis, ülalt loen mina välja, et kas hakkame palka maksma, või, korraldame hääletuse, kas nõustuda eelesitatud blokeerimisettepanekuga; mis minusse puutub: nõus (ei meenu ühtegi art-t, mis ei vajaks parandusi, ja kui mina ei vaata, teised ei vaata, siis ongi l6peks yits risuhunnik?, mille saaks ehk teisaldada alamkatatloogi "prügitootja prügikast").—Pietadè (arutelu) 5. veebruar 2016, kell 18:40 (EET)
Samas, egas nii kuri ka olla ei saa; saab aga teha nii, et iga artikkel, mille teed, maandub autumaatselt mingisse teise alalmkataloogi, mida siis saad jõudumööda täiendada... alul leebe(lt)...Pietadè (arutelu) 5. veebruar 2016, kell 18:45 (EET)
Samas, veelkord üle lugedes su poolt ülal kirja pandut: kas soovid endale mingit palgamaksmist saavutada, et eemale hoiaksid? Nagu palgaläbirääkimiste puhul ikka (maep täpselt tea, kuulnud olen), kas peaksime sulle maksma iga kirjutamata jäänud tähe, sõna, lause või artikli eest?—Pietadè (arutelu) 5. veebruar 2016, kell 18:49 (EET)
Minulgi käis see mõte millalgi peast läbi, et kuna (aastatepikkusest!) kriitikast pole kasu olnud, siis äkki tulekski blokeerida. See on vist tõesti ainuke võimalus, kuidas kogu sellele "kammajaale" punkt panna. Artiklite parandamist/korrastamist muidugi teistele jätkub. --Voorits 5. veebruar 2016, kell 19:07 (EET)

Mõtle selle peale, milleks Sa kirjutad. Kas selleks, et pakkuda lugejale usaldatavat infot või selleks et iga pealkirja alla oleks midagi kirjutatud, ükskõik mida, mis ette juhtub. Kui kirjutad elulooartiklit vana allika järgi, siis on elementaarne uurida, kas info ei ole mitte vananenud, muidu saab lugeja petta. Ja ei tohi teha nii, et oluline info pole sees ja on mingid ebaolulised seigad. Andres (arutelu) 5. veebruar 2016, kell 21:35 (EET)

Enesekordusena tsiteerin: "ta [Maemees] teeb mu heaks asju, aga tal ei tule see päris hästi välja" — ja mõtisklen, edasi...Pietadè (arutelu) 5. veebruar 2016, kell 22:05 (EET)
palgaargumendiga tahtsin öelda, et see on ilmselt peamine põhjus, miks head toimetajad/kirjutajad Vikipeediasse ei kipu/siin kaua ei püsi. Kapitalismi oludes see ongi väga raske ja vaid vähesed saavad sellist luksust lubada--Estopedist1 (arutelu) 5. veebruar 2016, kell 21:56 (EET)
Selles "luksuse" jutus võib küll olla tõtt, ent see ei õigusta kuidagi madalakvaliteedilist tööd - artikleid, mis lugejaid eksitavad või elulooartiklis kajastatud isikut ebaõiglaselt alandavad. Parem vähem, aga hästi. Või vähemalt rahuldavalt. Keegi ei patsuta siin pelgalt tähemärkide arvu eest õlale.--VillaK (arutelu) 5. veebruar 2016, kell 22:40 (EET)
Jah, just, need on head kriteeriumid. Andres (arutelu) 6. veebruar 2016, kell 00:48 (EET)

Tsiteerin: "Liiati ära käsitle mind adminnina, mida ma minevikus tõesti olin". Keegi ei käsitle Sind administraatorina – ebakvaliteetset tööd ei õigusta mittemiski, ka mitte see, et Sa pole admin. --Voorits 6. veebruar 2016, kell 12:06 (EET)

Jüri Talu[muuda lähteteksti]

Sa näed, et lingid suunavad teisele inimesele, isegi mainid seda, siis ole hea ja tee need lingid korda. Palun austa ka teiste vikipedistide tööd ja ära tee seda neile juurde. Sa ju näed ja saad aru kuidas viki töötab, milles siis probleem. --Mona 4. veebruar 2016, kell 23:24 (EET)

Tark ei torma :) Vastasin tollesse arutellu--Estopedist1 (arutelu) 5. veebruar 2016, kell 00:12 (EET)


Kuhu sul siis nii kiire nende vigaste artiklite üleslaadimisega on ???? --Mona 5. veebruar 2016, kell 19:05 (EET)
plaan on ära teha kategooria "Eesti" sisse jäävad puuduolevad artiklid, millel on üle 5 lingi. Kiirustamine on vist suhteline asi--Estopedist1 (arutelu) 6. veebruar 2016, kell 10:31 (EET)
Et siis näiteks 5 "artiklit" minutis on suhteliselt aeglane? Vaatan praegu vanu artikleid ja 6 tk minutis vist tõesti pole veel olnud. Nende koristamisega jätkub siin rahulikku ja aeglast tööd aastateks. --Epp 6. veebruar 2016, kell 17:03 (EET)
Aaa, ja siis teed artiklid stiilis, et XXX on ajakirjanik, aga võibolla hoopis kujundada, et täpselt ei teagi, samas võib ka üks ja sama isik olla, infot vähe jne (NT Arutelu:Aigi Viira). No ei ole normaalne. Me püüame ju siin ikka entsüklopeediat arendada. Minu arvates tegeled sa selge vandalismiga ja sind tuleks blokeerida. --Mona 6. veebruar 2016, kell 12:28 (EET)
Jah, nõus, selline tegevus on vandalism. Mis puutub blokeerimisse, siis võib-olla tuleks korraldada hääletus (see postitus peaks olema tema poolt nõusolek). Ütlen ette ära, et olen blokeerimise poolt. Teistel on lõppude lõpuks muudki teha kui ainult tema prahti koristada. --Voorits 7. veebruar 2016, kell 11:26 (EET)
ok, ok. Ma ei hakka oma surmamõistmist siin pealt vaatama ja kaasust tekitama. Tõmban ise leebet. Kui mõni mu tehtud artikkel tahetakse kustutada, siis palun teisaldada mu kasutaja nimeruumi. Good luck!--Estopedist1 (arutelu) 8. veebruar 2016, kell 11:34 (EET)
test lõpetatud--Estopedist1 (arutelu) 13. veebruar 2016, kell 19:44 (EET)
Kurb küll. Nii hea ja rahulik oli viis päeva siin. Tuli lausa tööisu tagasi. -- Toomas (arutelu) 14. veebruar 2016, kell 15:56 (EET)
eks mulgi tuli tööisu tagasi. Eks püüan rohkem, et teiste tööisu ei kaoks--Estopedist1 (arutelu) 14. veebruar 2016, kell 16:02 (EET)

Einoh. Mina oma 5. veebruaril 2016 kell 19:05 kirjutatud küsimuse küll ei kirjutanud pealkirja BLOKEERIMISED alla. Kustutan selle ebatäpsuse. Küsimus oli ikka Jüri Talu artikli kohta. --Mona 14. veebruar 2016, kell 18:36 (EET)

Järjejutu järg[muuda lähteteksti]

Kui Sa linke korda ei tee, jäta parem sellised täpsustusleheküljed tegemata. Meenutan, et teised ei ole koristajad. Parem olgu artiklites punased lingid kui eksitavad sinised. --Epp 5. veebruar 2016, kell 05:54 (EET)

Järgmine osa. Vaata, kui inimene kirjutab midagi ja paneb selle alla oma allkirja, käib see allkiri TÄPSELT AINULT selle jutu kohta, mis tema kirjutas. Kui Sina selle vahele või kohale midagi muud kirjutad, on see võltsimine. Nii ei saa keegi enam kindel olla, et tema jutu vahele ei kirjutata midagi, mis laseb tal näiteks paista idioodina. Ka pealkirjaga saab lasta sõnumit hoopis teises valguses paista. --Epp 6. veebruar 2016, kell 01:32 (EET)

pole nõus. Enwikis (https://en.wikipedia.org/wiki/Discussion_page) on nii ("Section headings: Because threads are shared by multiple editors (regardless how many have posted so far), no one, including the original poster, "owns" a talk page discussion or its heading. It is generally acceptable to change headings when a better header is appropriate, e.g., one more descriptive of the content of the discussion or the issue discussed, less one-sided, more appropriate for accessibility reasons, etc. To avoid disputes, it is best to discuss a heading change with the editor who started the thread, if possible, when a change is likely to be controversial.")--Estopedist1 (arutelu) 6. veebruar 2016, kell 10:24 (EET)
Minu arvates võib pealkirju arutelulehele ülevaatlikkuse huvides lisada küll kes iganes. Muidugi ei tohiks need olla teema suhtes eksitavad. Kuhu ja milliseid Estopedist paneb, ma ei ole jälginud. Adeliine 6. veebruar 2016, kell 16:03 (EET)
Mina olen jälginud. Ja neist see jutt ka juba eelmine kord alguse saigi. Seda saab siis teha ainult arukas inimene, keda usaldatakse ja kes saab aru, millest arutelus jutt käib. Eelmine kord algatas selle teema vist Pikne ja tookord oli just nimelt näiteid, kus Estopedist oli jutust vastupidi aru saanud. --Epp 6. veebruar 2016, kell 17:01 (EET)

Palun vaata Arutelu:Aidu vald. Teised ei ole Sinu koristajad. --Epp 14. veebruar 2016, kell 18:02 (EET)

Järje järg. Kui on nii kiire, et isegi läbi ei jõua lugeda, siis pane parem kõigile "artiklitele" kohe toimetusmärkus juurde. Teised ei ole Sinu koristajad, kuidas Sa ometi aru ei saa. Need vead on siin järjest ka uute artiklite resümeedes näha. Entsüklopeediaartikleid ei tehta ühe minutiga. --Epp 24. märts 2016, kell 01:45 (EET)

millistest vigadest sa räägid? --Estopedist1 (arutelu) 24. märts 2016, kell 10:40 (EET)
Epp peab vist silmas neid artikleid, kus oli omastavas "mõisa" asemel "mõis". Ma parandasin mitu tükki ära, võib-olla mõni veel jäi. Andres (arutelu) 24. märts 2016, kell 16:17 (EET)

Veel veeldetuletuseks[muuda lähteteksti]

Mingi kaks aastat tagasi lubasid sa oma tehtud vigased ref-märgendid kuupäevaartiklites ära parandada, siiani pole sa seda teinud. Oleks nagu aeg  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 5. veebruar 2016, kell 14:00 (EET)

õige märkus. Tollal eeldasin, et saan selliste asjade jaoks bot-konto luua, ent too keelati mul ära. Ja üldiselt ma püüan Viimaseid muudatusi mitte risustada, sest neid ei suudeta praegugi enam täies mahus jälgida. Vaatan, mis sellega teha annab--Estopedist1 (arutelu) 5. veebruar 2016, kell 14:20 (EET)

Aastaarvude vahel mõttekriips[muuda lähteteksti]

Aastaarvude vahel tuleb kasutada mõttekriipsu. Andres (arutelu) 5. märts 2016, kell 16:46 (EET)

tean. Arvutiga on see lihtsalt tülikas ja mõnikord ununeb ka skriptiga automaakontroll ära--Estopedist1 (arutelu) 5. märts 2016, kell 16:51 (EET)
Alt0150 – pole ju raske meelde jätta, seda läheb ju sageli vaja. Väga mugav. Prooviǃ --Hirvelaid (arutelu) 25. märts 2016, kell 14:39 (EET)

Eesti sport vs Sport Eestis[muuda lähteteksti]

(üle toodud siit: Kasutaja arutelu:Ahsoous--Estopedist1 (arutelu) 9. aprill 2016, kell 09:13 (EEST))

Kuskil arutelus sai seda sõnamängu juba mängitud. Üks argument "Eesti sport" kasuks on veel see, et siis saab süsteemselt nimetada kategooriad, nagu "Eesti spordi mallid" (vs Sport Eestis mallid?), Eesti transpordi mallid (vs Transport Eestis mallid?) jne--Estopedist1 (arutelu) 5. aprill 2016, kell 18:31 (EEST)

@Estopedist1: Vaata, kuidas nüüd öelda, aga Eesti sport ja sport Eestis ei ole mitte päris üks ühele sünonüümid, ahk siis ma kipun arvama, et tegelikult on neid mõlemaid vaja. Näiteks Eestis peetud maailmameistrivõistlused, kus ei osale mitte ühtegi eestlast ei klassifitseeru kuidagi esimesse, küll aga teise kategooriasse. Väliseesti sportlased, kes pole mitte kunagi Eestit esindanud ja Eestis võistelnud klassifitseerud aga esimesse, küll aga mitte teise jne.
Teine asi puudutab spordialasid ja mitte sporti üldiselt. Ma küll ei tea ühtegi spordiala, mille nimetuses oleks sees Eesti, kuid on näiteks Kuuba pesapall, Türgi maadlus, Austraalia jalgpall vm. Kuidagi nagu imelik oleks kategooria nimi Kuuba Kuuba pesapall või Uus-Meremaa Austraalia jalgpall.
Sport spordiks aga minnes näiteks kultuuri poole üldisemalt. Näiteks ESTO-päevad /ja eriti nende raames peetud üksiküritus/ saab olla vist mingi eesti kultuuri osa ja ka näiteks kultuur Kanadas, aga mitte Kanada kultuur.
Aga nüüd su küsitud mallide kategooriad: ka nende puhul tuleb siiski kontekstist lähtuda. Üldiselt vist tõesti Eesti spordi mallid, aga mingite asjade puhul tuleb kindlasti ette ka vastupidist olukorda (see ei pea olema sport ja ka mitte Eesti). Samuti on väga võimalik, et kategooria nimi jääb mõlemat pidi väga imelik ja siis tuleb kategooria nimetuses hoopiski sõna 'mallid' esimeseks tõsta või siis üleüldse pikemalt kirjutada. Aga kõike seda tuleb vaadata igal konkreetsel juhul eraldi.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 6. aprill 2016, kell 15:32 (EEST)
Nt Kuuba puhul võikski siis teha erandi "Kuuba pesapall Kuubas". Aga eks ootame uut verd selle arutelu jätkamiseks tulevikus :)--Estopedist1 (arutelu) 6. aprill 2016, kell 18:21 (EEST)

Mitmekordsed ümbersuunamised[muuda lähteteksti]

Ära tee mitmekordseid ümbersuunamisi.--Raamaturott (arutelu) 25. aprill 2016, kell 15:52 (EEST)

bot parandab need automaatselt--Estopedist1 (arutelu) 25. aprill 2016, kell 15:53 (EEST)
Jah, aga võib ka ise juba vältida.--Raamaturott (arutelu) 25. aprill 2016, kell 15:55 (EEST)

Viited[muuda lähteteksti]

Participate in the Ibero-American Culture Challenge![muuda lähteteksti]

Hi!

Iberocoop has launched a translating contest to improve the content in other Wikipedia related to Ibero-American Culture.

We would love to have you on board :)

Please find the contest here: https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Translating_Ibero_-_America/Participants_2016

Hugs!--Anna Torres (WMAR) (arutelu) 10. mai 2016, kell 17:22 (EEST)

Participate in the Ibero-American Culture Challenge![muuda lähteteksti]

Hi!

Iberocoop has launched a translating contest to improve the content in other Wikipedia related to Ibero-American Culture.

We would love to have you on board :)

Please find the contest here: https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Translating_Ibero_-_America/Participants_2016

Hugs!--Anna Torres (WMAR) (arutelu) 10. mai 2016, kell 17:22 (EEST)

Viidete üksiksõnade linkimine[muuda lähteteksti]

Minu meelest on õigustatud viidetes üksiksõnade linkimine, kui on nt tegemist nimega. See aitab kaasa Vikipeedia sidususele. --Morel (arutelu) 31. mai 2016, kell 11:55 (EEST)

kui nõnda kokku leppida, siis küll. Kui seda aga lubada, muutub bibliokirjete linkimine suvaliseks--Estopedist1 (arutelu) 31. mai 2016, kell 11:57 (EEST)
Mu meelest ei ole see keelatud olnud.--Morel (arutelu) 31. mai 2016, kell 12:05 (EEST)

"Läbipaistmatud lingid"[muuda lähteteksti]

Jah, ma arvan, et me võiksime kirjanduse loetelus (konkreetselt siis nt Loomingu Raamatukogu köidete puhul) järgida originaali kirjaviisi/nimekujusid. Mis nendes "läbipaistmatutes linkides" nii paha on?--Morel (arutelu) 15. juuni 2016, kell 12:32 (EEST)

läbipaistmatute linkide puhul on mh halb see, et eriti kui need on punased, siis alati hiirega liigud sinna peale ja kontrollid, et kas on link on vigane. Liikudes lingi peale, aga avastad, et link on tegelikult ok--Estopedist1 (arutelu) 15. juuni 2016, kell 13:13 (EEST)

Request[muuda lähteteksti]

Greetings.

Could you create the article en:Climate of Azerbaijan in Estonian?

Thank you.

Vanus[muuda lähteteksti]

Kui millegi vanust hinnati kaks kümnendit tagasi, siis võiks seda vastavalt märkida. Muidu eksitab see lugejat. Näide

kindlasti võiks. Suur probleem on see siis, kui väide on viitamata. Kui väide on viidatud, siis korrektne on niikuinii allika järgi fakti kontrollida. Etwikis on veel muidugi see viga, et viimaseid muudatusi ei automaatkontrollita ja seetõttu võib ilusti viidatuid väiteid mõni vandaal kahjustada (nt eemaldab viite)--Estopedist1 (arutelu) 6. august 2016, kell 01:48 (EEST)
Kui esitatud väide ei ole õigesti mõistetav ilma fakti allikat kontrollimata on refereerimine täielikult ebaõnnestunud. Näiteks antud juhul on sisuliselt 120 vs 140. On ikka erinevus küll. Ivo (arutelu) 6. august 2016, kell 03:03 (EEST)

P.S: Soovitan osa arutelulehest arhiveerida. Ivo (arutelu) 5. august 2016, kell 19:37 (EEST)

Yes check.svgJ--Estopedist1 (arutelu) 6. august 2016, kell 12:26 (EEST)

Chasper Kazparovich and The Deltahead[muuda lähteteksti]

Chasper Kazparovich and The Deltahead on aastal 2006 Pärnus loodud punkansambel, mis kandis kuni detsembrini 2006 samaaegselt nimesid tRakatS ja Tom and The PUNX, Fu*k Revolvers, pärast seda aga nime Deltähead. Alates augustist 2007, kannab bänd ametlikult nime Chasper Kazparovich and The Deltahead.

===Püsiliikmed===

===Kaasliikmed===

  • Matt Samuel Berlioz - produktsioon, efektid, masterdus,taustvokaal, trummid (stuudios), cowbell, taustvokaal (live)

===Endised Liikmed===

  • Adoline Wunck - bokaal
  • Elis Elbing - vokaal
  • Lance Belli - vokaal
  • Pete Green - trummid
  • Dave Wood - trummid
  • Way (to) Go Dalz - kitarr
  • L.E.F.K.A. - cowbell
  • Tipp - cowbell
  • Sarah Spanks - cowbell
  • Erich Schmidt - trummid
  • Ena Kõrv - vokaal, cowbell

===Ajalugu===

  • Bänd salvestab Studio69 stuudios alates 2007. aasta augustist plaati, mis kõigi eelduste kohaselt saab kandma nime "Kingi Rivo Kingile üks ilus päev". Esikplaadilt on ilmunud kaks singlit: "Rivo Kingi hoiab Teie nibud pringid" ja "Minu tädi on Tiiu Silves".

===Liikumine=== Deltaheadi nime all tegutseb ka omamoodi liikumine, mille osadeks on: [viide?]

  • Chasper Kazparovich Pictures - filmistuudio.
  • Albert Marginal Designs - T-särkide disainimine ja tootmine.
  • Deltaheadi kunstiosakond - peamiselt stencil kunsti levitamine, kuid esineb ka teisi praktikaid.
  • liikumine "Staaritsemise vastu" - muusikuid ja muusikalisi kollektiive ühendav liikumine.
  • Adoline Wunck - fotokunst.
  • S6rmkybar Designs - Albert Marginali ja Matt Samuel Berliozi disaini tsunft.
  • Haute couture by Sarah Spanks - rõivaste disain ja tootmine.
  • Punklammutus O/I (Osavad Inimesed) - koristamise-, lammutamise- ja kolimisteenus.
  • Studio 69 - Matt Samuel Berliozi heli salvestamise stuudio
  • Chasper Kazparovich and The Deltahead - bänd
  • Volleyball Club Deltahead and Urods - amatöör võrkpalli võistkond

===Välislingid===

Valdade lingid[muuda lähteteksti]

Ära paranda valdade linke, tee lihtsalt ümbersuunamised. Andres (arutelu) 12. august 2016, kell 00:05 (EEST)

mu meelest on nende ümbersuunamiste tegemine halb, sest need on desorienteerivad. Eksisteerib ju vaid üks vald, ent ümbersuunamine näitab, et neid on mitu. Ma pole küll ka vastu neid ümbersuunamisi tegemast--Estopedist1 (arutelu) 12. august 2016, kell 00:07 (EEST)
erandjuhtumina (?) olen ma analoogset ümbersuunamist teinud tänavate puhul, mis pole Tallinna tänav. Nt kui Tartu tänavale X on märksõna reserveeritud, siis mõnikord olen teinud ümbersuunamise märksõnale X tänav (Tartu). Selle põhjus on see, et X tänavanime on Eestis mitu ja enamasti on see X ka Tallinnas--Estopedist1 (arutelu) 12. august 2016, kell 10:26 (EEST)
Mu meelest ei ole massiline ümbersuunamiste tekitamine ("süsteemsuse huvides") ka hea, kui neid tegelikult tingimata vaja ei ole. Adeliine 17. august 2016, kell 11:23 (EEST)
üldiselt nõus, ent nt tänavate puhul on linkimine lihtsam Tallinna prioriteeti silmas pidades. Valdade puhul Andres soovitas teha ümbersuunamised. Ma ise ei näe valdade puhul mõtet, ent kuna neid linke on massiliselt tehtud, siis v-o on vajalik--Estopedist1 (arutelu) 17. august 2016, kell 11:29 (EEST)

Ma seda ei mõelnud, et peaks uusi ümbersuunamisi tegema, lihtsalt need lingid, mis juba on, tuleks ümbersuunamisteks teha. Andres (arutelu) 17. august 2016, kell 11:55 (EEST)

Ajalooliste toponüümide saksakeelne täiend[muuda lähteteksti]

Kas ei peaks saksakeelsetel nimedel olema täiend, nagu eestikeelsetel on? – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 193.40.110.5 (arutelukaastöö) 12. august 2016.

need võib lisada, nt Geimeinde Owerlack (Patküla vald). Mõisate puhul on see ilmselt keerulisem, sest vist võib olla nii Hof, Gut ja v-o veel midagi--Estopedist1 (arutelu) 12. august 2016, kell 15:31 (EEST)

Nikolai Noskov[muuda lähteteksti]

Hea päiv lugupeetud Estopedist1, ma vaevalt oskavad eesti, kuid sa teha, et: Te saate oma artikli kohta eesti muusik Nikolai Noskov? Kui sa seda artiklis, ma väga tänulik! Tänu! --217.66.158.133 13. august 2016, kell 10:48 (EEST)

Eesti kohanimeraamat[muuda lähteteksti]

Eesti kohanimeraamatule viitamiseks on mall:EKNR. --Metsavend 1. september 2016, kell 16:05 (EEST)

Väike nõid[muuda lähteteksti]

                         Väike nõid 

väike nõid see on raamat lasteraamat selle on kirjutanud ma soovitan seda kindlasti lastel lugeda aga nüüd vaatame mis edasi saab

                        väikee nõid 

väike nõid oli kõigist teistest nõidadest väiksem ja noorem ta oli vaid 127 aastane . meile võib see tunduda väga vana aga nende jaoks oli see nagu alles sündinud teistele nõidadele ei meeldinud väike nõid kuna ta tegi aleti teistele oma võlumisega head , teised nõiad olid kurjad ja tigedad . ühel päeval kutsuti kõik nõiad kokku ja tehti nõidade tantsuõhtu loomu likkult et kõik tahtsid sinna minna väike nõid isegi tahtis ja ta läks kõik pidid näitama mida ta oskab ja väike nõid näitas see oli küll lõbus mis ta näitas aga siis kui üks halp nõid hakkas rääkima kuidas ta on kogu aeg teistele head teinud võeti tal luud ära ja saadeti minema jala , väike nõid oli õnnetu ta küll tahtis hea nõid olla .

Artiklite algus[muuda lähteteksti]

Palun väldi artiklite alguses "oli -nud"-konstruktsiooni. See on keeleliselt halb. Andres (arutelu) 4. september 2016, kell 13:40 (EEST)

ma ei näe põhjust selle vältimiseks, sest ka nt EKSSis on mitmeid näitelauseid sellega. Asendusfraas nt "oli tegev, oli mängiv, oli laulev jne" on mu meelest naljakas. Aga keeleliselt ainuõige?--Estopedist1 (arutelu) 4. september 2016, kell 13:47 (EEST)
Neid on ju ümber tehtud. Kesksõna pole üldse tarvis kasutada.
Too mulle mõni näide EKSS-is~t. Andres (arutelu) 4. september 2016, kell 13:52 (EEST)
Selle "oli -nud"-konstruktsiooni kohta võiks küsida Keelenõust. EKSSi näiteid:
  • Ta oli kogu rahataskus leiduva raha maha mänginud.
  • Kord varem oli Sergejev ise mulle seda kaebamisi öelnud.
  • Teadis karvapealt, kes mida oli öelnud.

--Estopedist1 (arutelu) 4. september 2016, kell 14:56 (EEST)

Need on ju hoopis teistmoodi kasutatud. Siin on enneminevik, Sinu näidetus on oli ja täiendina kasutatud mineviku kesksõna.
Küsi siis Keelenõust, aga esita näitena oma koostatud laused. Andres (arutelu) 4. september 2016, kell 15:04 (EEST)
Sain Keelenõust vastuse.

Küsisin: Akadeemilistes kirjutistes on siin-seal "oli + -nud"-vormiga lauseid: nt "X postijaam oli Võrumaal asunud postijaam". Kas see on keeleliselt vigane? Kui on vigane, siis miks? Keelekõlalt tundub see väga loomulikuna.

Vastati (Tuuli Rehemaa): Keeleviga siin pole, küll aga on lause kordusega koormatud ja lohisev. Mineviku kesksõna fraasi "Võrumaal asunud postijaam" võiks korduse vältimiseks vormistada kõrvallausena: X oli postijaam, mis asus Võrumaal. Sama info annaks edasi ka lause: X postijaam asus Võrumaal.

--Estopedist1 (arutelu) 5. september 2016, kell 13:31 (EEST)

eks ma püüan siis seda vältida. Nt Varbuse postijaam oli postijaam X kohas. Teine variant (s.o X postijaam asus Võrumaal) etwikis ei sobi, sest me ei saa linkida terminit (s.o postijaam)--Estopedist1 (arutelu) 5. september 2016, kell 13:31 (EEST)
Saame põhimõtteliselt linkida küll, kuigi seda ei peeta heaks tooniks. Ma ei ole kindel, et me saaksime kirjutada "Varbuse oli postijaam". Andres (arutelu) 5. september 2016, kell 23:57 (EEST)
täpselt nii. Analoogne on nt isikuartikli esimene fraas X von Sass, kus ma olen "hälbivalt" linkinud suguvõsa nime von Sass, ent mulle tundub see suguvõsade juures hea lahendus. Fraas Varbuse on postijaam on vist juba sisuliselt väär. --Estopedist1 (arutelu) 6. september 2016, kell 00:03 (EEST)
Võib-olla see viimane ei ole sisuliselt väär. Arusaamine oleneb kontekstist, aga selguse huvides tuleks märksõna ikkagi välja kirjutada. Andres (arutelu) 6. september 2016, kell 11:30 (EEST)

Pilt artiklisse[muuda lähteteksti]

Kui pilt on olemas, siis ära jäta seda artiklis kasutamata.--Raamaturott (arutelu) 15. oktoober 2016, kell 20:46 (EEST)

"Ma ei tee väljagi sellest".--Raamaturott (arutelu) 21. oktoober 2016, kell 19:38 (EEST)
Aitäh.--Raamaturott (arutelu) 21. oktoober 2016, kell 19:49 (EEST)

4 Non Blondes album[muuda lähteteksti]

Ma kirjutan sulle praegu meelega siia. 4 Non Blondes andis välja ka albumi "Hello Mr. President". Aga OK, see on kontsertalbum, kuid su lause on sisult ikkagi vigane.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 14. november 2016, kell 10:01 (EET)

parandasin--Estopedist1 (arutelu) 14. november 2016, kell 18:02 (EET)

Kapsta mõis vs Englārte mõis[muuda lähteteksti]

Kapsta mõis vs Englārte mõis ? --NOSSER (arutelu) 7. detsember 2016, kell 23:00 (EET)

õige märkus. Tuleb otsida allikaid. Alustasin arutelu siin: Arutelu:Englārte mõis--Estopedist1 (arutelu) 8. detsember 2016, kell 00:23 (EET)

Tänapäevane haldusjaotus[muuda lähteteksti]

Sul on kubermangude artiklites öeldud, et tänapäevase haldusjaotuse järgi jäävad nende alad Venemaa koosseisu. See ei ole õige, sest Venemaa koosseisu ei saa midagi kuuluda haldusjaotuse järgi. Palun paranda, nii nagu ma parandasin artiklis Stavropoli kubermang. Sellest aga oleks paslik rääkida küll, kuidas kubermangu territoorium suhestub praeguste haldusüksustega. Andres (arutelu) 10. detsember 2016, kell 18:16 (EET)

Yes check.svgJ--Estopedist1 (arutelu) 11. detsember 2016, kell 15:45 (EET)

Kustutatud kraam[muuda lähteteksti]

Grand City Pelgu Kings oli Põhja-Tallina räppi grupp kuhu kuulusid: Metsakutsu, Wild Disease, Ice.

Paingreed on Pärnus 2003 - 2006 tegutsenud screamo ansambel. Bändi liider oli Rivo Kingi ja selles lõid kaasa teiste hulgas ka Joosep Järvesaar ja Rauno Kutti, keda teatakse pigem ansambli Bedwetters liikmetena.

--Raamaturott (arutelu) 13. jaanuar 2017, kell 15:59 (EET)

tänu! Kasutasin infot, sest eeldan, et need on ikkagi tähelepanuväärsed ansamblid--Estopedist1 (arutelu) 14. jaanuar 2017, kell 00:02 (EET)
Kahtlen.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 14. jaanuar 2017, kell 00:57 (EET)

Dibosvits[muuda lähteteksti]

Tervist. Kas selgitaksite, miks teie ja teised kasutajad pidevalt kustutavad minu lehekülge Dibosvits ja ei anna mulle õigust seda lehekülge luua? – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 88.196.34.193 (arutelukaastöö) 20.01.2017.

arutelut jätkasin siin: Kasutaja arutelu:Tuudur--Estopedist1 (arutelu) 20. jaanuar 2017, kell 23:04 (EET)

Võõrkeelsed nimed ja pealkirjad[muuda lähteteksti]

Võõrkeelsed nimed ja pealkirjad käivad samuti püstkirjas.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 21. jaanuar 2017, kell 13:48 (EET)

vist tõesti--Estopedist1 (arutelu) 21. jaanuar 2017, kell 13:52 (EET)

Vasest põdrasüdamemärgi[muuda lähteteksti]

Anname Sulle soomekeelse Wikipedia vasest põdrasüdamemärgi osalemise eest 2016. aasta Soome-Eesti artiklivõistlusel. --Kulttuurinavigaattori (arutelu) 27. jaanuar 2017, kell 07:51 (EET)

--Kulttuurinavigaattori (arutelu) 27. jaanuar 2017, kell 07:51 (EET)

Suomalaiset ja eestiläiset järvet?[muuda lähteteksti]

Hei! (huomasin, että kirjoitat järvistä ja osaat myös hieman suomea) Kirjoittelen pääasiassa fi-wikiä ja ajattelin tiedustella halukkuutta yhteistyöhön. Olen tehnyt yli tuhat suomalaista järveä ja kirjoittanut ne käsin. Viimeaikoina olen hyödyntänyt Excel-taulukoita ja se kirjoitaakin Suomen ympäristökeskuksen tiedoista artikkeliin 1700 metrin aloitustekstin, jota kirjoittelen sitten lisää. Nyt kun olen ottamassa (lupahakemus käynnissä) käyttöön AWB-botin, voin tehdä hyvinvalmistellusta taulukoista useita järviä kerrallaan. Olen miettinyt sitä, että kielihän ei ole botin käytössä ongelma, koska siinä teksti kirjoitetaan ennakkoon tiettyyn muotoon ja järven tietosisältö tulee taulukosta. Kun saa aikaiseksi bottiajon, joka tyydyttää suomalaisia, kiinnostaisiko se myös eestiläisiä. Sama bottiajo, mutta eestinkielinen, voidaan ajaa myös et-wikiin.

Toinen huomio liittyy eestiläisten järvien pieneen määrään fi-wikissä (5 järveä ja 8 jokea, hah hah). Onko et-wikissä kellään käytössään aineistoa, jolla esstin järvet saisi ajettua fi-wikiin?

Mikäli olet kiireinen, mutta tiedät, kelle tällaisen pyynnön voisi ohjata edelleen, olisitko ystävällinen ja tekisit niin. Olen kuitenkin halukas tekemään yhteistyötä juuri sinun kanssasi.--J Hokkanen (arutelu) 29. jaanuar 2017, kell 22:05 (EET)

I can only read Finnish but not to write in Finnish. Bots are valuable tools but I am quite rookie with them. Best online ressources for the lakes of Estonia are as followed: http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPmxa9vw9VjIwM7rUFWbq7EJwR4wzFBY (just an example) and pdf-document (originally a book): http://www.keskkonnainfo.ee/publications/113_PDF.pdf. I am quite sure that bot can grab the information from there and then it is possible to creat bot's articles. By the way, etwiki have Eesti järvede loend--Estopedist1 (arutelu) 30. jaanuar 2017, kell 16:06 (EET)

Funny how you claim to know all these languages.

Well, its not so "funny". Im born in Sweden, so germany goes when readed and listened, estonian is a brother language, so its easier to read than write. I can't speak estonian, but I do understand little, if speaker does not hurry too much.. ;-) I have read much historian and archaeological texts in estonian. So, the order I used was the same as how well my skills are. Thanks for that file and the link to the goverment site of wather supplies. I have a feeling, that I am going to learn lots of new words in estonian limnological glossary... XXX You mentioned bots as a robust working tool. Thats correct, when I collect data to a prloject, I put the data in Excel files. Excel in nice cause I can prosess language in it and make sentences, whitch has a full meaning and include links to fiwiki terms. A poor preparation make readers only angry, when there is no information given. So, when the facts are right, can we write it whth a bot, but after math is to visit every article and write more text in it. If there is no man made touch in it, the bot is only for the competition between different languages to whom has the biggest wikipedia..! --J Hokkanen (arutelu) 30. jaanuar 2017, kell 18:36 (EET)
 :) I personally think that there are no need to create for example articles of lakes of Estonia (or villages, or rivers etc) in other Wikipedias (like French, Spanish, Japanese, Volapük). Except bigger/longer ones or some other specific ones. --Estopedist1 (arutelu) 30. jaanuar 2017, kell 23:32 (EET)
I agree, but except for those lakes, that are either big, exceptional fishy, important for drainage systen, water resevoair or known (Tallinn). The rast of the lakes are worth mentioned when discussed in some other matter. I did calculated, that in et-wiki there are already about 930 lakes or ponds. What I have in mind, is to write of those lakes, that are important to finns in matter of tourism, fishing and enjoying of nature and science. It can be counted in few houndred. The list I copied from the site Eesti järvede loend included over 2400 lakes, but that is too much for me. The next generation will write them all, I think ;-). It will take some time now to collect the data I need for those lakes I will choose for the project. I will need certainly a lots of help, but I will "give" some help back in some way. I have resources on issues pending on finnish subjects where I can help with. For example I can give hints how make Kansalaisen karttapaikka work in et-wiki like this {{Kansalaisen karttapaikka|Paattakaisjärvi, Lempäälä|61.34656|23.87254|mittakaava=8000|viitattu=27.1.2017}}. I dont need to be high profiled on this, but if you know somebody, who are interested in geography subjects, I could ask for help and work with them.--J Hokkanen (arutelu) 31. jaanuar 2017, kell 15:47 (EET)

Kysymyksiä eestiläisistä järvistä[muuda lähteteksti]

Thanks again for the file of Estonian lakes. It has been very useful and my time has gone with loading it to Excel-tables. The loading is mostly done, but I have issues with hyrdrological terms in sissejuhatus text. At the end of each table there are list of rivers (vooluveekogudega) attach with the lake. I'm afraid I lost the logic of the accurace meanings of those attributes (letter in front of each river). Could you please write briefly down, what are the explanations of each letter? a: l: s: v:

Then there is the diffrences between paisjärv and tehisjärv. I think paisjärv has to have a dam (pais) and tehisjärv is the rest of artificial lakes. When paisjärv has been made by damming water on enviroments natural ground, tehisjärv has been made by example digging a hole in the ground. Have I right?

I already thanks for your anwers, and ask the last question: do you have a template (Mall:) for finnish fi:Kansalaisen Karttapaikka (like fi:Malline:Kansalaisen karttapaikka)? --J Hokkanen (arutelu) 4. veebruar 2017, kell 09:46 (EET)

a = asukohajõgi for the paisjärv, in other words: the river of which the paisjärv is feeding for (gets its water)
l = läbivool (river which ends to lake but also continues from the lake (flowing through the lake))
s = sissevool (the river which ends to the lake)
v = väljavool (the river which starts from the lake)

Yes paisjärv has to have a dam. Tehisjärv is any artificial lake, includes paisjärv.

Never seen in Estonian Wikipedia the template related to fi:Kansalaisen Karttapaikka.

One my question also: using the Excel is interesting. Could you send me (to my e-mail) any xls-file so I can see the structure? If it is a secret then let it be.--Estopedist1 (arutelu) 5. veebruar 2017, kell 11:04 (EET)

I did understand that "paisjärv 's väljävool = asukohajõgi" ? I had some doubt about that, but now I am happy, course I change make excel-file data to meaningsful texts. I have studied "alkalitroofne, ..." for text of water quality and read brefly about "Veepoliitika Raamdirektiivi" and its classification. Then I did write fi:Viron järvet, fi:Alkalitrofinen järvi and finaly made a starting list fi:Luettelo Viron järvistä for collecting all lakes a will soon write. Even if I have all lakes on Excel-file, there is no sence to write them all. What I have in mind is to pick integering lakes and publish them. For example I will begin with 30. biggest lakes at first, then I wlii consentrate to small issues ("alkalitroofne järv" ect.). There must be popular lakes for fishing and rivers and lakes for paddling ect. The most work is done, but there will always be minor improvements to do in the run.
I may some day do that Kansalaisen karttapaikka- mall to et-wiki, becouse it offers nice maps and aereal photos to customers for free. Its my pleasure, if et-wiki is full of articles of Finland.
Excel-file, yes. I have no secrets and I gladly shear what I have done. It has took some hours to do and if threre are any possibility that it can be useful for sombody else, I can give it the copy away. I is not ready, but I can give two files now to you for study them. If you could send me your e-mail addres to my account: jari.hokkanen@pp7.inet.fi. When I will send you some files. Thanka again.--J Hokkanen (arutelu) 6. veebruar 2017, kell 16:46 (EET)

I you got the files I send you. I noticed afterwards, that there must be some Excel-formulas, that depends of my computer addres-systen of files. Those links, whitch picks up valds and maakonna, are now broken.--J Hokkanen (arutelu) 8. veebruar 2017, kell 23:17 (EET)

I have made some 20 Estonian lakes with Excel+AWB-bot, they are listed in fi:Luettelo Viron järvistä. I also translated two articles from et-wiki: fi:Alkalitrofinen järvi and fi:Asidotrofinen järvi. I am going to make some examples of the lakse mentioned in those articles. I have met quite a resitance to make articles with bots. So my making is slowed down to 30 articles per week. We will see, how people responds to the project. If there are no bigger resistance left, I will be able to make much more lakes with bot-technics. That Excel-file I sent to you, is now ready. It is useful only with AWB and a template-file I have writen in finnish. I am going to pick up interesting lakes to publish in near future. If there are some people in et-wiki which are interested in my work, please tell then to contact me. I have a question about the water levels of Estonian lakes (Kõrgus merepinnast). Do you know any reliable source for water levels? I am lacking that information for most of the lakes.--J Hokkanen (arutelu) 5. märts 2017, kell 22:04 (EET)

I don't know any reliable sources for waters levels of Estonian lakes. But I am not a specialist anymore. For Estonian rivers some information can be found here: http://www.ilmateenistus.ee/siseveed/vaatlusandmed/graafikud/. In addition: for me it is quite easy to do 50 articles per day without using bots, if there exists a good primary source in the Internet :)--Estopedist1 (arutelu) 6. märts 2017, kell 15:13 (EET)
Thank you for the url-link. In Finland levels are printed in maps, so in Estonia levels has to be picked up in different ways. And you surely make a point, when you told me that its easy to meka 50 article in a day. It takes several days to collect data to one Excel-table. Then prepairing bot-run takes litle more time. So it is not efficient to write Bot-articles this way. Im practising for future and bigger giggs. The big deal is comming: write finnish lakes with area over 100 hektar. There are 3500 such a lakes. It will take months to collect that data.--J Hokkanen (arutelu) 7. märts 2017, kell 21:49 (EET)

Konstruktsioon "oli ... -nud"[muuda lähteteksti]

Palun ära kasuta konstruktsiooni "oli ... -nud". Kirjuta selle asemel "oli ..., mis". Andres (arutelu) 7. aprill 2017, kell 13:38 (EEST)

püüan, ehkki ma pole aru saanud, miks see vale. Tundub nii keeleloomulik olevat. Me küsisime konstruktsiooni kohta ka EKIst, aga ka nemad ei pidanud seda valeks, küll aga vist mittesoovitatavaks--Estopedist1 (arutelu) 7. aprill 2017, kell 15:42 (EEST)
Kui ma näiteks ütlen, et ma olin väsinud mees, siis see ei tähenda, et ma sel ajal väsisin, kui ma väsinud olin, vaid et ma olin juba väsinud. Või võta "armunud". Võib ehk ka teisiti tõlgendada, aga see ajab lugejal ajud krussi. Ja see on halb stiil. 146.255.183.21 7. aprill 2017, kell 19:03 (EEST)
kas fraas "oli 1911–1919 Tartus ilmunud ajakiri" ajab lugejal ajud krussi? V-o on tõesti parem "oli 1911–1919 Tartus ilmuv ajakiri" või "on 1911–1919 Tartus ilmunud ajakiri" või kasutaja:Andrese pakutu (kindlasti keeleloogiline ja õige, ent tahaks ilma komata) "oli ajakiri, mis ilmus 1911–1919 Tartus".--Estopedist1 (arutelu) 7. aprill 2017, kell 19:32 (EEST)
"Ilmuv" võiks minu poolest ehk isegi olla, aga kardan, et see kõigile ei sobi. "On ... ilmunud" ei sobi, sest ajakirja enam pole.
Miks koma ei või olla?
Minul igatahes küll ajab ajud krussi ja harja punaseks. (Andres) 146.255.183.21 7. aprill 2017, kell 19:42 (EEST)

Vaik[muuda lähteteksti]

[[Pilt:Résine.jpg|pisi|[[Mänd|Männi]]<nowiki>vaik]] [[Pilt:Pecher.jpg|pisi|Vaigu korjamine (enne 1997)]] Vaik on läbipaistev või tuhm viskoosne või tahke amorfne orgaanilist päritolu aine.[1][2] Looduslikku vaiku eritavad näiteks okaspuud.[2]

Vaiku kasutatakse muu hulgas liimide ja lakkide valmistamiseks.[1]</nowiki>

Maaler[muuda lähteteksti]

Maalri töö algab pinna ettevalmistamisega lõppviimistluseks. Remontimisel ja renoveerimisel tuleb kõigepealt vana värv või kattematerjal hoolikalt eemaldada, vajadusel pind tasaseks pahteldada. Seejärel kannab maaler ettevalmistatud pinnale värvi või laki. Värvid või muud viimistlusmaterjalid valib ta vastavalt keskkonnatingimustele, arvestades kindlasti ka kliendi soovidega. Mõnel pool maalrid ka krohvivad ja teevad tapeetimistöid – mõõdavad ja kleebivad ruumide seinte ja lagede katmiseks tapeeti, tekstiili jms. Ehitusel on kõik omavahel seotud. Maaler saab oma tööd tegema hakata siis, kui on teada, et edasised ehitus- või remonditööd viimistlust rikkuma ei hakka. Maalrite ja teiste ehitustööliste tööd korraldab tavapäraselt objektijuht. --Ivar (arutelu) 8. mai 2017, kell 20:11 (EEST)

Lingi täpsustused[muuda lähteteksti]

Ära pane täpsustuseks selliseid asju nagu USA album (ja ka Eesti album) või USA laul, pane ikka esitaja nimega ehk siis Sister Sledge'i album, Beyoncé laul jne.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 17. juuni 2017, kell 15:58 (EEST)

jah. Olen analoogsetel juhtudel olnud kimbatuses, et kas kasutada kuju "Eesti album", "Smilersi album" või "album, 2006". Samad küsimused nt väljaannete jt puhul--Estopedist1 (arutelu) 17. juuni 2017, kell 16:03 (EEST)
näen, et oled (kasutaja:Ahsoous) teinud lingi Meeletu maailm (Terminaatori laul), ent eeldame, et see on ainus sellenimeline laul. Minu meelest sellisel juhul on täpsustusmärkuse komponent Terminaator desorienteeriv (eeldab ju, et on veel mõni sellenimeline laul, aga tegelikult pole). See on tegelikult küll põhimõtteline küsimus, mida võiks ka võõrvikidest uurida, mida nad on teinud--Estopedist1 (arutelu) 19. juuni 2017, kell 18:38 (EEST)
Vaata http://erb.nlib.ee/?kid=24401468 ehk siis ka Ojakääru laulu on selle pealkirja all salvestatud, seega ei ole see mitte ainus. Kuid kui sa uurid teisi vikisid, siis kui ka pealkirja puhul teha täpsustus (laul) siis kujult (Terminaatori laul) tuleb sinna nii ehk naa ümbersuunamine teha. Aga tegu on mõtlemiskohaga küll.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 19. juuni 2017, kell 20:38 (EEST)
Artikli täpsustus peaks olema just nii nagu Ahsoous tegi. Sulgudes kelle laul, singel või album. Kategooriates me kasutame riigi nime Kategooria:Muusika kategooriad riigiti ja aastaid Kategooria:Albumid aastati, artiklites mitte. --Tiia (arutelu) 20. juuni 2017, kell 03:21 (EEST)
kasutaja:Ahsoous mõttekäik jääb segaseks. "... teha täpsustus (laul) siis kujult (Terminaatori laul) tuleb sinna nii ehk naa ümbersuunamine teha." Miks nii ehk naa ümbersuunamine teha? Meil on massiliselt pealkirju kujul "Parim päev (album)" või "Absoluutselt (singel)" (aga Ahsoouse järgi peaks olema vastavalt "Parim päev (Getter Jaani album)" ja "Absoluutselt (HU? singel)". Toimetajatel ja uute artiklite tegijatel on muidugi lihtsam linke lisada (linkimise tippimisel söödab vikiprogramm lingid ette)--Estopedist1 (arutelu) 20. juuni 2017, kell 10:20 (EEST)
et see on põhimõtteline ja üldine vikipealkirjade vormistamise küsimus, siis arutelu tuleks jätkub Üldises arutelus: Vikipeedia:Üldine_arutelu#Lingi täpsustused--Estopedist1 (arutelu) 20. juuni 2017, kell 10:20 (EEST)

Eesti-USA suhted[muuda lähteteksti]

Artikli Eesti-Ameerika Ühendriikide suhted sisu: "Eesti – Ameerika Ühendriikide suhted on Eesti ja Ameerika Ühendriikide kahepoolsed suhted. Need suhted on olnud tugevad alates Eesti iseseisvumisest 1918. Riigid on omavahel liitlased ja partnerid.

USA Globaalse Juhtkonna (inglise U.S. Global Leadership) 2012. aasta raporti sõnul toetab USA juhtkonda (inglise U.S. leadership) 31% eestlastest vastanutest, 32% inimestest ei toeta ja 37% ei oska oma suhtumist hinnata[1].

Ameerika Ühendriikidel on suursaatkond Tallinnas (Ameerika Ühendriikide Suursaatkond Tallinnas). Eestil on suursaatkond Washingtonis (Eesti Suursaatkond Washingtonis)." Velirand (arutelu) 1. juuli 2017, kell 11:45 (EEST)

Nupukesed[muuda lähteteksti]

Kui Sa teed nupukesi, siis palun süvene rohkem, ära kiirusta. Kui Sa mõnes asjas kindel ei ole, siis küsi. Andres (arutelu) 7. juuli 2017, kell 12:00 (EEST)

Procol Harumi nimi[muuda lähteteksti]

Kustutasin ümbersuunamise. Saan aru, miks sa selle tegid, kuid tegelikult tundub, et artiklis olev lause on vigane. Vähemalt ilma konkreetse ja täpse viiteta seda ei saa saa uskuda. Ka Gary Brooker ise ütleb midagi muud, vaata http://www.procolharum.com/doglatin.htm  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 24. juuli 2017, kell 16:32 (EEST)

Nimedega (Procol Harun ja Procol Harum) ja nimede päritoluga (ladina sugemetega) on vist üldse segadus--Estopedist1 (arutelu) 24. juuli 2017, kell 16:35 (EEST)
Mitte Procol Harun, vaid Procul Harun... Inglisvikis on kirjas ajakirjas Cat Fancy ilmunud Procul Haruni pildi kohta, et Harun oli kassinimi ja Procul kassikasvataja prefiks. Seega ladinakeelega on ka nagu on.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 24. juuli 2017, kell 17:03 (EEST)
minu viga. Aga siis tuleb ilmselt linkida Procul Harun--Estopedist1 (arutelu) 24. juuli 2017, kell 17:07 (EEST)
Võimalik, et sealt võib ümbersuunamise teha, kuid neid vigaseid nimekujusid on veelgi.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 24. juuli 2017, kell 17:23 (EEST)

Ära pane täpsustuseks raamat, kirjuta ikka romaan, sest ka näidend on raamatuna välja antud ja seega samuti raamat.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 28. juuli 2017, kell 11:01 (EEST)

ajapaikadest[muuda lähteteksti]

Tere! Siin see Jaan-Olle video, millest suvepäevadel rääkisin. Minu arvates hea võrdlus nn aja paikadest. https://www.youtube.com/watch?v=sCQ3dskYF_c

Välja võetud ruwiki link[muuda lähteteksti]

lingi eemaldamine vene viki arutelulehele on täitsa ok, kuid äkki on sealt arutelulehelt miskit artiklisse lisada?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. august 2017, kell 17:05 (EEST)

oleksin pidanud seda läbi nägema. Lisasin igaks juhuks lingi tollele arutelulehele--Estopedist1 (arutelu) 25. august 2017, kell 21:22 (EEST)

shy (soft hyphen)[muuda lähteteksti]

(arutelu algas siin: kasutaja arutelu:Neptuunium#.22o.22_versus_.22.25C3.25B5.22)--Estopedist1 (arutelu) 2. september 2017, kell 18:43 (EEST)

märk ei tohi olla artikli nimes, lingi tekstis jms; ent, kui sul on näiteks mõni pikem sõna ja pead selle infokasti lahtrisse, tabeli lahtrisse, jne, paigutama, siis võib see pikk sõna kujunduse küllaltki paigast lüüa. soft hyphen on siin abiks.--Kurrunurruvutisaare kuningatütre, Pipilota Viktuaalia Rullkardiine Piparmünta Eefraimitütar Pikksuka seikluste lugeja (arutelu) 2. september 2017, kell 17:19 (EEST)

Kasutatakse artiklite nimedes (pealkirjades) ka, nt siin. Mõte on selles, et sõna oleks poolitatud (või siis poleks poolitatud) sellise koha pealt, mis sobib parasjagu eraldusega või lihtsalt akna laiusega.
Nimetatud artikkel-sõnale viidates võiks nt vaadata ka konkreetse faili algust, nlwi-s, enwi-s, looksulgude vahele jäävat osa (Edit page) või Ctrl+u vms abil koodi.— Pietadè (arutelu) 2. september 2017, kell 19:09 (EEST)
Kui kujunduses on vaja, et mingi lahter on kindla laiusega ja tundub kohane sõna poolitada, siis on tõesti lihtsuse huvides parem kasutada tavalist sidekriipsu. 2001:7D0:88DD:F880:A470:404A:744A:9E07 2. september 2017, kell 17:47 (EEST)
Kui lahtris juhtub olema teksti rohkem kui "omajagu", siis annab shy võimaluse arvutile "teha oma tööd", ehk siis, toota optimaalne paigutus; muideks, Eesti­maa kopeerimisel Wordi näitab shy-d vaid siis, kui peal on käsk "show all" või mis iganes, Netpoint++ aknasse kopeerimine annab aga tulemuseks "Eesti­-maa".— Pietadè (arutelu) 2. september 2017, kell 18:05 (EEST)
Üldiselt peaks poolitamine olema siin erandjuhtudeks, kui selleks on tõesti mõjuv põhjus, ükskõik millist tehnilist lahendust parasjagu poolitamiseks kasutada. Muidu võiks samahästi kogu tekstis kõigis sõnades poolituskohti määrata. Mõjuv põhjus võiks olla silmatorkavalt veider paigutus, ehk siis samune pikk sõna, mis muidu ühele reale ära ei mahu, ja võib-olla mõnikord ka siis, kui sõna pole kuigi pikk, aga talle eelnev lühike sõna jääb lõigu alguses või keskel eraldi reale.
Kui tabeli lahter ei pea olema kindla laiusega, siis on sõnade pikkuse optimeerimise asemel parem lasta ikka tabelil oma laiust akna laiuse järgi optimeerida, nii nagu see siin tabelite puhul reeglina on. 2001:7D0:88DD:F880:A470:404A:744A:9E07 2. september 2017, kell 18:35 (EEST)
eks ilma soft hyphen'ita hakkama ilmselt ei saa, nt selle pika kreekakeelse märksõnaga, vt wikidata:Q101. Õnneks on sellised juhtumid üliharuldased. Tabelites küll saab küll ka reamurdmiseks kasutada käsku break (<br>)--Estopedist1 (arutelu) 4. september 2017, kell 10:22 (EEST)

────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────Kasutada võib ka, br/shy asemel, kui ei ole vaja sidekriipsu v poolitusmärki, nt <wbr /> käsku, mis tähendab, et etteantud laiuse (107px siinses näites, oletades, et tegemist tabeli ühe lahtriga ja eeldades, et daami nimi on üks sõna (1. näide)) korral otsustab optimaalse vorminduse arvuti:

PipilotaViktuaaliaRullkardiinePiparmüntaEefraimitütarPikksukk


Sama asi soft hypheniga:

Pipi­lota Viktu­aalia Rull­kardiine Pipar­münta Eefraimi­tütar Pikksukk


Sama asi, ilma shy, wbr ja br-ta:

Pipilota Viktuaalia Rullkardiine Piparmünta Eefraimitütar Pikksukk


Sama asi, oletades, et lahtris nt RUS ja EST, linkidena:

Eesti­maa ja Vene­maa


— Pietadè (arutelu) 4. september 2017, kell 12:17 (EEST)

  1. 1,0 1,1 Kunstileksikon. Tallinn: Eesti Klassikakirjastus, 2001. Lk 459
  2. 2,0 2,1 "Eesti keele seletavas sõnaraamatus" (vaadatud 24.03.2017)

Kategooriad[muuda lähteteksti]

Kas on võimalik sellist andmepäringut teha, kus näitab alla 3 liikmega kategooriaid? Minu meelest on neid väga palju. Samas ei näe ka põhjust kõiki kustutada. --Pelmeen10 8. september 2017, kell 23:23 (EEST)

ilmselt on võimalik, ent kohe ei oska ma teha. Mina paneks vähimaks liikme arvuks üldse 7, mitte 3. Aga kustutamist tuleks alustada ikka 1-liikmelistest kategooriatest--Estopedist1 (arutelu) 9. september 2017, kell 09:31 (EEST)
Kõik peaks sõltuma siiski konkreetsest olukorrast, tunnustatud ja osatunnistatud penitõugude (ja neid on tõesti palju, 500+, kui mitte 1000+) artikleid tehes olen teinud neile ka 1-liikmelisi kategooriaid, eeldusel et teistes vikides on kat-s vähemalt 5 liiget. Lihtsam järgmisi artikleid lisada, mu meelest.— Pietadè (arutelu) 9. september 2017, kell 10:33 (EEST)
tegin andmepäringu üheliikmelistest kategooriatest (eemaldasin vaid arve sisaldavad kategooriad, nt Kategooria:1231). Vt https://quarry.wmflabs.org/query/21459 --Estopedist1 (arutelu) 9. september 2017, kell 15:17 (EEST)
Seal näitab vist ka mitte-eksisteerivaid kategooriaid. --Pelmeen10 9. september 2017, kell 17:31 (EEST)
tuunisin toda andmepäringut. Ja nüüd näeb need üksikud mitte-eksisteerivad kategooriad kohe ära, kui kopeerida andmepäringu tulemused nt oma liivakasti--Estopedist1 (arutelu) 9. september 2017, kell 18:00 (EEST)

Strohkirch vs. Strokirch[muuda lähteteksti]

Mismoodi siis Strohkirchi linkida artikli alla Strokirch?--The Prince 26. oktoober 2017, kell 13:18 (EEST)

kuidas algallikas on nimi?--Estopedist1 (arutelu) 26. oktoober 2017, kell 13:21 (EEST)
Baltisaksa allikad kasutavad nimekuju Strohkirch, rootsi omad Strokirch. Aga isegi juhul kui selles artiklis jäädakse eelistuse juurde kasutada baltisaksa nimevormi, saab seda ikka linkida artikli Strokirch juurde, sest Strokirch=Strohkirch.--The Prince 26. oktoober 2017, kell 13:30 (EEST)
lihtsalt tuleb teha nimekujult Strohkirch ümbersuunamine, mille ka tegin. Iseküsimus on, miks artikli põhinimena eelistada rootsipärast nimekuju Strokirch?--Estopedist1 (arutelu) 26. oktoober 2017, kell 13:37 (EEST)
Küsimus on igati loogiline ja põhjendatud. Eks see pisut selline teatud eelistuse küsimus tavaliselt ongi. Strokirchi eelistasin seepärast, et see on lihtsalt levinum vorm ja perekonda tuntakse eelkõige selle nimekuju järgi. Strohkirch oli ju ikkagi suguvõsa balti haru kohalik kirjaviis. Ma märgin paralleelnimed alati ära. Selliseid erineva kirjaviisiga nimesid on ju veel teisigi: Cronman vs. Cronmann, Rotkirch vs. Rothkirch, Gertten vs. Gerten, Stiernhielm vs. Stiernhjelm, Stiernstrale vs. Sternstrahl, Nassokin vs. Nasackin, Samson von Himmelstiern vs. Himmelstjerna, Palmstruch vs. Palmstrauch jne jne.--The Prince 26. oktoober 2017, kell 13:51 (EEST)

Vigane viide[muuda lähteteksti]

Artikli Regati puiestee kohta ma ütleksin küll, et see teine link nüüd viide küll ei ole, loodetavasti sa saad selle ise ära parandada, sest tead kust leidsid.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 31. oktoober 2017, kell 00:01 (EET)

nõus, ent olen laisk olnud--Estopedist1 (arutelu) 31. oktoober 2017, kell 00:08 (EET)

Kuu ja aasta[muuda lähteteksti]

Palun ära pane kuu ja aasta vahele koma. Andres (arutelu) 31. oktoober 2017, kell 08:32 (EET)

Suur tänu! Ilmselt minu süstemaatiline viga, mis tuleneb keelekuju "film, 2016" pärast. Samas ma pole päris kindel, kas ka keelekuju "film 2016" on väär--Estopedist1 (arutelu) 31. oktoober 2017, kell 10:22 (EET)

Uus haldusjaotus[muuda lähteteksti]

Palun kasuta uute artiklite loomisel omavalitsusreformi järgset haldusjaotust. Kõik omavalitsuste ühinemised ja liitumised on tänaseks jõustunud. Ma olen lõviosal asukohapõhistest artiklitest endise haldusjaotuse juba ära muutnud ning nüüd ei tahaks kõik endised vallad uuesti üle käia. Jõudu tööle! --Ivar (arutelu) 22. november 2017, kell 19:58 (EET)

Proovin, aga enne kui KNAB pole järgi tulnud, on see raske. Kui mingi kool lõpetas tegevuse 2010, kas siis on sobilik kool praegusesse ehk uude valda märkida?--Estopedist1 (arutelu) 22. november 2017, kell 20:00 (EET)
Selle viimase asja kohta ütleks, et seda teha ei tohiks. Kuimetsa kool asus siiski Kaiu vallas aga mitte Rapla vallas.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 22. november 2017, kell 20:16 (EET)
Nõus, et sellisel juhul on mõistlik jätta kooli likvideerimise aegne haldusjaotus. Soovi korral võib lisada: (tänase haldusjaotuse järgi seal ja seal). --Ivar (arutelu) 22. november 2017, kell 20:27 (EET)
Ma tahaksin esimest lauset uuesti meelde tuletada, palun ära kasuta vana haldusjaotust. --Ivar (arutelu) 6. detsember 2017, kell 08:31 (EET)
et kõiki uusi artikleid keegi üle vaadata ei jõua, siis ma eriti ei pinguta selle teemaga. Ka enamiku endiste valdade kodulehed on üleval, samuti KNAB muutmata, samuti eesti.ee muutmata. See on pikem protsess, ilmselt 3-5 aastat ja siis on uus süsteem valdav--Estopedist1 (arutelu) 6. detsember 2017, kell 10:24 (EET)
Ma ei tea, mida öelda. Kas Sa pole märganud, et Iifar ja teised uuendavad praegu süstemaatiliselt haldusjaotust? Ma ei tea, kaugel see töö on, aga arvan, et see peaks varsti valmis olema.
Et kõiki uusi artikleid ei jõuta üle vaadata? Tõsi, aga seda enam vaata need artiklid üle, mida Sa ise teed. Siis jõuavad ka teised neid üle vaadata. Andres (arutelu) 6. detsember 2017, kell 10:43 (EET)
Pictogram voting comment.svg Kommentaar: kõikides asukohaga seotud artiklites on haldusjaotus juba uuendatud. Uue artikli loomisel on vaja uue haldusjaotuse teadasaamiseks lihtsalt vastava asula artiklit vaadata, see ei tohiks üle jõu käia. --Ivar (arutelu) 6. detsember 2017, kell 11:06 (EET)

Artiklitevaheline süsteem[muuda lähteteksti]

Võtame näiteks artikli Aste klubi. Palun mõtle niisuguste artiklite juures ka sellele, kuidas lugeja niisuguse artiklini jõuab. Kui ta loeb artiklit Aste küla, kuidas ta siis teada saab, et selles külas on klubi ja klubi kohta on artikkel? Lisasin küla artiklisse lingi, aga seda tuleks alati teha. Ma olen neid lisanud, aga ma ei jõua kõigile lisada. Andres (arutelu) 9. detsember 2017, kell 09:43 (EET)

sellele olen ma vastanud siinse lehe (Kasutaja:Estopedist1) teises lõigus. See on mu jonn, ent jonn parema ja usaldusväärsema Vikipeedia pärast--Estopedist1 (arutelu) 9. detsember 2017, kell 10:42 (EET)
Mina vaatan tavaliselt kõik muudatused läbi. Andres (arutelu) 10. detsember 2017, kell 19:31 (EET)
Mina, kui aktiivne Vikipeedia lugeja, jõuan artikliteni tavaliselt guugeldades. --kanakukk (arutelu) 21. detsember 2017, kell 11:18 (EET).

Koordinaadid[muuda lähteteksti]

Objektide puhul, kus saaks määrata koordinaate, kasuta palun artiklis malli {{koord}}. Ivo (arutelu) 10. detsember 2017, kell 17:30 (EET)

väga paljudel juhtudel saaks. See on ju robotite töö--Estopedist1 (arutelu) 10. detsember 2017, kell 17:32 (EET)
No kui sa neid artiklialgeid lood, siis võiks see juba kohe juures olla. Need mõned tähemärgid lisaks tükki küll küljest ei võta. Aga seda hiljem automatiseerida on kuramuse keeruline. Ivo (arutelu) 11. detsember 2017, kell 18:45 (EET)
Nõus. See saab olla poolautomaatne tegevus. Nt teha loend kõikidest Eesti kategooria artiklitest ja siis robot kontrollib, kus on see mall puudu. Edasi juba töö AWBga vms programmiga--Estopedist1 (arutelu) 11. detsember 2017, kell 18:51 (EET)
siiski, siin on vist poolautomaatset tööd ka Wikidataga, kuhu koordinaadid panna. Aga seda teemat ma ei tunne--Estopedist1 (arutelu) 11. detsember 2017, kell 18:52 (EET)

Kustutatud artikli kohta[muuda lähteteksti]

Seal oli ainult järgnev lause: riias asuv kool --Ivar (arutelu) 27. detsember 2017, kell 15:55 (EET)

Karjamõisatest[muuda lähteteksti]

Kas karjamõisatest on otstarbekas eraldi artikleid teha? Tavaliselt on nende kohta niivõrd vähe teada, et nende ajaloo saab heal juhul kokku võtta paari lausega. Ma olen neid nimetatnud peamõisate juures, kuhu nad kuulusid.--The Prince of Tartu (arutelu) 9. jaanuar 2018, kell 11:17 (EET)

viisin arutelu õigemasse kohta ehk siia: Arutelu:Karjamõis--Estopedist1 (arutelu) 9. jaanuar 2018, kell 11:38 (EET)
eks nende väiksemate mõisatega (nt karjamõisad, kõrvalmõisad) ole küsimusi. KNABis on ka terve rida ka oletatavaid mõisaid, nt Ränna mõis või Väike-Kabina mõis--Estopedist1 (arutelu) 9. jaanuar 2018, kell 11:41 (EET)
Leitavuse huvides võiks vähemalt märksõna olla, aga miks mitte ei võiks artiklis olla ka kaks lauset? Andres (arutelu) 9. jaanuar 2018, kell 14:35 (EET)
et see teema on väga spetsiifiline, siis ebamäärases olukorras saame nii teha, et esialgu aktsepteerime eraldi artiklitena vaid Eesti alal olnud karjamõisaid, aga mitte nt Liivimaa Läti alale, Lõuna-Lätisse, Leetu, Soome, Venemaale jne jäävaid karjamõisaid--Estopedist1 (arutelu) 9. jaanuar 2018, kell 20:04 (EET)
Minu meelest on see vahetegemine põhjendamatu. Andres (arutelu) 9. jaanuar 2018, kell 20:34 (EET)

Tammepee mõis[muuda lähteteksti]

Lisasin selle mõisa nime Võnnu kihelkonna malli, sest selline mõis tõepoolest eksisteeris (teateid aastast 1449); ma ei mõelnud seda välja. Sellest on kokkuvõtlikult juttu teoses Baltisches historisches Ortslexikon (lk 579). Seda nimetatakse ka Rahvusarhiivi ühes säilikus (Regest nr 483. Lubbrecht Cauiger verkauft dem alten Reinhold Tuve den Hof Tammepee im Kirchspiel Wenden, d. 24. Mai 1537). Vaata ka Bfl. I, 199 ja Bfl. II, 69.--The Prince of Tartu (arutelu) 18. jaanuar 2018, kell 02:01 (EET)

siis on Tammepee mõisaga selge. V-o tulevikus jõuab see mõis ka mõisaregistrisse ja/või KNABi. Taastasin Su redaktsiooni--Estopedist1 (arutelu) 18. jaanuar 2018, kell 10:29 (EET)


Sõru Merekeskus[muuda lähteteksti]

Lisasid sellise lause: "Kompleksi haldab MTÜ Sõru Merekeskus.[viide?]" Tekkis küsimus, et kui mingil infol pole viidet, kust see siis pärineb? --Pelmeen10 24. veebruar 2018, kell 12:04 (EET)

üldjuhul samanimeline MTÜ haldab ka samanimelist ehitist vms. Põgusal otsingul ei leidnud viidet sellele väitele--Estopedist1 (arutelu) 24. veebruar 2018, kell 12:13 (EET)

Alexander Anton Rosenberg[muuda lähteteksti]

Duplicate: Alexander Anton Rosenberg = Alexander Rosenberg 77.180.169.110 30. märts 2018, kell 04:21 (EEST)

notifications done. Thanks!--Estopedist1 (arutelu) 30. märts 2018, kell 10:27 (EEST)

Vooluveekogude vana nimi[muuda lähteteksti]

Miks sa paned süstemaatiliselt vooluvete artiklitele pealkirjaks vana nime? Keskkonnaregistris on ju näha, mis kujule nimi on parandatud. Kohanimeregistrist saab ka kontrollida. Näiteks "Koorküla peakraav" oli Tammistesilla oja ametlik põhinimi aastani 2014[4]. 167.99.243.238 23. aprill 2018, kell 12:33 (EEST)

nõus kriitikaga. Näiteks Koorküla puhul on märgitud, et liigiliselt on see peakraav, aga mitte oja. Seetõttu eelistasin vana nime, mis kirjeldab objekti paremini. Püüan edaspidi lähtuda uuemast nimest, isegi kui see on desorienteeriv. Muidugi vahetegemine kraavide (sh peakraavide), ojade, jõgede vahel on sageli problemaatiline--Estopedist1 (arutelu) 23. aprill 2018, kell 14:25 (EEST)
Sellest liigist arvatavasti ei maksa üleliia palju välja lugeda. On kraave ja ojasid, mis on väiksemas või suuremas ulatuses õgvendatud (sirgeks aetud) ning kraave, mis mõnel lõigul kulgevad looduslikus sängis. Liik on nähtavasti enamasti määratud nime järgi, aga nime muutmisel on liik muutmata jäänud. Kohanimeregistris jällegi on selle näite puhul liik "oja". Sedasi on raske üht nime teisest desorienteerivamaks pidada. Varasemad pealkirjad oleks ka vaja parandada. 167.99.251.37 23. aprill 2018, kell 14:53 (EEST)

Huupi kirjutamine[muuda lähteteksti]

Palun jäta ometi see meeleheitlik kiiruga ja huupi kirjutamine. Artiklite arv iseenesest ei tohiks olla eesmärk. Lugematu hulk nupukesi ei tee Vikipeediat kuidagi paremaks, kui sisu mille arvelt see tuleb, ei kannata kriitikat. Paar näidet sinu hiljutisest kaastööst (lisaks neile ohtratele vigadele, millele varem siin ja teistes aruteludes sinu tähelepanu on juhitud): nimi Päidla Ahvenajärv on vigane, artikkel sellest järvest oli juba õige pealkirja all olemas. Seda on interneti abil mitmest autoriteetsest allikast lihtne kontrollida. Tuleb ainult vaevuda. Commonsisse laaditud faili pealkiri seejuures muidagi pole autoriteetne allikas. Teiseks kirjutad artiklis Rohuneeme maastikukaitseala resümeesse, et ei tea "kas mets on tähelepanuväärne ja kas seda üldse nii nimetataksegi". Kui nii, siis mis sunnib sind eksitavat punast linki panema? Ja kui sa ei tea, mis see täpselt on, mida pildil kujutatakse, siis ilmselt ei tea sa ka seda, kas see üldse antud kaitseala piiresse jääb. Selle artikli allikas on veel öeldud, et kaitseala tüüp on "kohalik kaitstav objekt". See tähendab, et tegu pole looduskaitseseaduse mõistes maastikukaitsealaga ja järelikult ei peaks viitama huupi artiklile maastikukaitseala lihtsalt sellepärast, et kaitseala nimes on see sõna. Kui pühenduksid edaspidi uute artiklite lisamise asemel varem lisatud nupukeste ülekontrollimisele ja ehk ka mõningasele täiendamisele, siis ehk võiks su kaastöös ka midagi tänuväärset olla. 185.253.97.60 17. mai 2018, kell 11:18 (EEST)

nõus kriitikaga. Me kõik eksime. Samas vt Vikipeedia:Põhimõtted ja sealt soovitust nr 1--Estopedist1 (arutelu) 17. mai 2018, kell 11:24 (EEST)
Too põhimõte ju mõeldud uustulnukate julgustamiseks. Sa aga ju vana kala. :) --Hirvelaid (arutelu) 17. mai 2018, kell 13:29 (EEST)

Simuna kalmistu[muuda lähteteksti]

Tere. Palun vaadake üle artikkel Simuna kalmistu, seal on midagi valesti. Velirand (arutelu) 11. juuni 2018, kell 10:49 (EEST)

vastasin--Estopedist1 (arutelu) 11. juuni 2018, kell 11:32 (EEST)

Keressaare Umbjärv[muuda lähteteksti]

Palun kaldajoone pikkus ja saarte arv üle kontrollida. --Ivar (arutelu) 29. juuli 2018, kell 17:45 (EEST)

Sama siin: Palamuse paisjärv, Odivere tiik, Veia paisjärv, Ruskavere järv --Ivar (arutelu) 29. juuli 2018, kell 17:52 (EEST)

suur tänu info eest! Teen korda--Estopedist1 (arutelu) 29. juuli 2018, kell 18:19 (EEST)
Palun lingi oma järveartiklid ka Wikidata vastavate sissekannete juurde. Vähemasti Vana-Võrumaa piirkonna järvede seas leidsin hea hulga neid, millel on vastav võru viki artikkel täitsa olemas ja oma Wikidata lehekülg. Kindlasti jäi palju linkimata. Ivo (arutelu) 3. august 2018, kell 02:34 (EEST)
olen puudujäägist teadlik. Lisan selle oma "to do" nimekirja--Estopedist1 (arutelu) 3. august 2018, kell 08:31 (EEST)
anonüüm (vt [5]) on Wikidatas suure hulga mu hiljuti loodud Eesti järve artikleid ühendanud eri keelte Vikipeediatega. Igatahes suur tänu talle selle vaevarikka töö eest!--Estopedist1 (arutelu) 19. august 2018, kell 18:52 (EEST)

Andmebaasi tegija õigused[muuda lähteteksti]

Küsimus süstemaatilise kopeerimise kohta siin on nähtavasti minule suunatud, kuna Pelmeen viitas minu kommentaarile. Ma pean silmas seda, et sa ei viita andmebaasis lihtsalt mõnedele andmetele, millele sul on parasjagu tarvis viidata, vaid võtad kogu tabeli (andmebaasi) ette ja jätad küll mõne rea vahele, aga põhimõtteliselt kannad selle tabeli andmeid rida-realt siia üle. Seda võib pidada andebaasi olulise osa ülekandmiseks teise väljendusvormi, milleks on tarvis andmebaasi tegija luba (vt http://www.autor.ee/andmebaasi-tegijad). Ei ole küll üheselt selge, milline osa on oluline osa, aga eks sellele ole mõistlik läheneda nii nagu autoriõiguse rikkumise kahtlustelegi: kui on mõistlik kahtlus, et tegu on rikkumisega, siis tuleks kahtlus hajutada (küsida luba või näidata muul moel, et rikkumist pole) või tuleks tõenäoline rikkumine lõpetada. Sellest on enne ka juttu olnud, kui mõnd leksikoni süstemaatiliselt ja enam-vähem sõna-sõnalt siia üle oled kandnud. Pikne 3. august 2018, kell 09:58 (EEST)

OK, eks seda fraasi "andmebaasi oluline osa" võib adekvaatselt tõlgendada vaid kohus. Ettevaatusprintsiipi järgides tuleks siis Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuselt ja Ruta Tamrelt küsida kirjalikku luba. Mainin ka, et Ruta Tamret enne septembrit 2018 puhkusel oleku tõttu kätte ei saa--Estopedist1 (arutelu) 3. august 2018, kell 10:37 (EEST)
@Pikne: Teil jäi see järvede nimestiku kasutamine kindlasti südamele. Te oskate kindlasti vajaliku e-kirja paremini kirjutada. Ruta Tamre saab hõlpsalt kätte siit: Ruta.Tamre@envir.ee. Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskusega (KIT) on keerulisem, juhul kui Ruta Tamre tollal KITis ei töötanud. KITi järglane on Keskkonnateabe Keskus ja selle järglane Keskkonnaagentuur. Keskkonnagentuuri kodulehel ([6]) on rubriik "Keskkonnaagentuur, kontaktid". Märgin siia ka Kasutaja:Pietadè, kes teemat alustas--Estopedist1 (arutelu) 18. september 2018, kell 22:45 (EEST)
tulenevalt teiste loidusest kirjutasin igaks juhuks ikkagi Tamrele. Tamre töötaski tollal KITis. Tamret autoriõiguste asi ei häirinud, küll aga see, et see 10 a tagune andmebaas on osalt vananenud andmetega. Ma vastasin talle nii "Nõus, et osalt vananenud andmed, ent kuna "Eesti järvede nimestikku" sai poolautomaatselt Vikipeediasse kanda, siis ma kandsingi suure osa järvi sisse. Vananenud andmetega artikleid saab muidugi igaüks Vikipeedias uuendada."--Estopedist1 (arutelu) 7. oktoober 2018, kell 09:49 (EEST)

HELP pildid[muuda lähteteksti]

Pole mõtet neid kas-malle lisada. Eemalda lihtsalt link, kui see ei lähe mingi konkreetse koha juurde. Tegemist on ikkagi pildikirjeldustega. Ivo (arutelu) 10. august 2018, kell 00:42 (EEST)

Najim[muuda lähteteksti]

Tere. Mis ei ole korrektne? Tundub vastavat kõigele, mis nõutud. Isegi mall on olemas. MoroccoCentral (arutelu)

täpsustan. Pidasin silmas täpsustuslehte, vt Arutelu:Najim (Täpsustus)--Estopedist1 (arutelu) 15. august 2018, kell 14:20 (EEST)

Mainimine[muuda lähteteksti]

Märgin, et kasutaja mainimise kohta saadetakse teavitus, kui link kasutajalehele on uuel real (uues lõigus). Olemasoleva rea muutmisel, nagu siin ja siin, mainimine ei tööta. Pikne 28. august 2018, kell 09:48 (EEST)

tõesti nii? Siis eksitakse ju palju, nt kohe siin viga Kasutaja_arutelu:Iifar#Palve. Ma kahtlen, kas tõesti on tarkvara nii algeline? Seda tuleks igaks juhuks veel testida. Kui sul on tõesti õigus, siis tuleb küll midagi ette võtta, ja teema viia Üldisesse arutelusse--Estopedist1 (arutelu) 28. august 2018, kell 10:05 (EEST)
Piirangud on loetletud siin ja siin. Ju see on taotluslik. See Iifari näide peaks töötama, ta lisas lingi uuele reale. Pikne 28. august 2018, kell 10:39 (EEST)
@Pikne: tänu info eest. Kunagi hiljem uurin. Aga ma mainisin sind resümees (vt [7]). Kas see jõudis sinuni?--Estopedist1 (arutelu) 28. august 2018, kell 11:01 (EEST)
Jõudis. Pikne 28. august 2018, kell 11:10 (EEST)
pirtsakas teavitussüsteem siis, kui resümees olevana jällegi töötab.--Estopedist1 (arutelu) 28. august 2018, kell 18:03 (EEST)

Viitamata väited[muuda lähteteksti]

Taaskord küsin: miks lisad järjepidevalt lauseid, millele lõppu lisad "[viide?]"? Oma kirjutatavas sisus võiks ikka kindel olla. Oled küll vanem olija, kuid annad nii teistele halba eeskuju kui ka toodad ebakvaliteetset sisu - teistele (keda ei ole) tööd juurde +reeglitega vastuolus? --Pelmeen10 29. september 2018, kell 11:56 (EEST)

nõus, et halb stiil. Ma märgin "[viide?]" enamasti siis, kui teised laused on viidatud, ent tekstimassi keskel on lause, mis pole eri põhjustel viidatud. Vastasel korral toimetaja võib arvata, et teksti koostaja on viite juhuslikult ära unustanud--Estopedist1 (arutelu) 29. september 2018, kell 12:06 (EEST)
Mis need viitamata jätmise põhjused sel juhul on? --Minnekon (arutelu) 1. oktoober 2018, kell 20:49 (EEST)
enamasti väited võõrvikidest, mis kahjuks sealgi viitamata--Estopedist1 (arutelu) 1. oktoober 2018, kell 20:51 (EEST)
Juhul kui võõrvikis on enamjaolt viidatud tekstimass, mille keskel on üks viitamata väide, aga selle eemaldamine raskendaks kogu tekstimassi mõtte mõistmist, siis tundub selline lahendus sobiv. Su viimaste muudatuste seast ma taolisi näiteid siiski ei leia. Viitamata on jäänud kas kogu tekst või selline osa, mis pole ülejäänud artikli seisukohast oluline: Stavenhageni maja, Etnomusikoloogia, Vene keele seletav sõnaraamat, Nõukogude Liidu 1989. aasta rahvaloendus, Freibergi mäeakadeemia, Autolammutuskoda, Folklore Fellows jne. --Minnekon (arutelu) 2. oktoober 2018, kell 11:15 (EEST)
Mis põhjusel need viitamata on? --Minnekon (arutelu) 3. oktoober 2018, kell 11:33 (EEST)
Olen märganud ka artiklites, mida võõrvikides ei eksisteeri. --Pelmeen10 3. oktoober 2018, kell 11:44 (EEST)
@Estopedist1: Kuna vastust pole millegipärast tulnud, siis proovin veel korra: mis põhjusel suur osa sinu loodud artiklitest viitamata on? Kusjuures siinsamas kasutajalehel on kirjas, et su põhimõtteline seisukoht on, et viitamine peab olema kohustuslik. Ja ta ongi kohustuslik. --Minnekon (arutelu) 14. oktoober 2018, kell 21:33 (EEST)
Mh. Mina saan sellest nii aru, et Estopedist teeb nii siis, kui ta võtab midagi mitteautoriteetsest allikast. Andres (arutelu) 14. oktoober 2018, kell 22:10 (EEST)
enamasti on materjal võõrvikidest. Kuna ka võõrvikides on väited sageli viitamata, siis ma pole viitsinud ise allikaid taga ajada. Kui aga süvapõhjustesse minna, siis ma enne ei viitsi artiklitega suurt pingutada, kui meil viimaste muudatuste automaatmärgistamine kasutusele võetakse (hiljuti sai sellega ka fiwiki hakkama). Aga meie väikse kogukonna pärast tuleb see ehk alles 10-15 a pärast--Estopedist1 (arutelu) 15. oktoober 2018, kell 09:11 (EEST)
Tähendab ühe Vikipeedia põhireegli mittejärgimise põhjus on viitsimatus seda teha? Tõsiselt? Mina - nagu ilmselt enamus teisigi Vikipeedias tegutsejaid - olen tavaliselt viitamata teksi puhul silma kinni pigistanud, kui just kirjutis ilmselgelt vale ei tundu. Noh et keegi on selle kunagi vast heas usus ja reegleid teadmata kirjutanud ja las ta jääb siis ootama vastavat valdkonda tundvat vikipedisti, kes teksi väärtust oskaks hinnata. Aga kui keegi teadlikult tekitab probleemset teksti juurde, siis ma tunnen kiusatust ja kohustust see lihtsalt ära kustutada. Meeldetuletuseks: Vikipeedia:Põhimõtted --Minnekon (arutelu) 15. oktoober 2018, kell 19:33 (EEST)
ja automaatmärgistamise kasutuselevõtt jääb ilmselt ka siis vinduma, sest üks meie arengumootoreid (nimelt kasutaja:Kruusamägi on sellele põhimõtteliselt vastu), samas mitmed vikipedistid on rõhutanud, et vandalism on ka meie vikis probleem ja üha süvenev probleem--Estopedist1 (arutelu) 15. oktoober 2018, kell 09:16 (EEST)
ma arvan, et automaatmärgistamine on kõige olulisem meie Vikipeedia usaldusväärsuse tõstmiseks. Tean mitmeid isikuid, kes automaatmärgistamise puudumise tõttu ei taha meie Vikipeediasse põhimõtteliselt kaastööd teha, sest keegi ei jälgi Viimaseid muudatusi või on see väga juhuslik, ebasüsteemne--Estopedist1 (arutelu) 15. oktoober 2018, kell 09:21 (EEST)
Absoluutselt ei sobi põhjendada enda tegemisi ega tegematajätmisi miski automaatmärgistamise olemasoluga. Kui sinu muudatustega on probleeme, siis sa ainult tõstad nende inimeste töökoormust, kes viimaseid muudatusi jälgivad.
Mis puudutab meie viki viimaseid muudatusi, siis neid saab edukalt sorteerida. Nt lasta ära märkida muudatusi, mille skoor on madal, mis on tehtud IP-aadressiga kasutaja poolt, mis on tehtud mobiilseadmetest, kus on midagi kustutatud, kus on tehtud sisutõlget, kus esine korduvaid tähemärke jne. Mida siin veel vaja on? Ivo (arutelu) 15. oktoober 2018, kell 12:49 (EEST)
kui Teie väited peaks paika, siis dewiki, ruwiki, plwiki, fiwiki ja mitmed teised Vikipeediad ei oleks automaatmärgistamist ilmselt kasutusele võtnud. Infot, mida Vikipeediasse kantakse, on nii palju, et inimsilm isegi filtrite abiga ei tule enam toime. Kui öelda intelligentsele inimesele, et Vikipeedias tõrjume vandalismi automaatmärgistuste abil, siis see on võimas argument. Öelda aga, et tõrjume vandalismi filtrite jms abil, see ei mõju, see pole lööv. Soovitus: kasutaja:Kruusamägi, püüa aruteludes vältida halbu sõnu (absoluutselt, täiesti kindlasti, ma olen täiesti kindel jne). Öeldes, et me midagi 100% teame, on loogikaviga--Estopedist1 (arutelu) 15. oktoober 2018, kell 19:11 (EEST)
See väide oligi täie kindlusega öeldud. Olen seda sulle ka korduvalt varem välja toonud ning pikemalt põhjendanud, et miks nii on. Olen samuti selgitanud, et miks täpselt see konkreetne lahendus siin vikis hästi ei töötaks ning pakkunud lahendusi, mis toimiksid paremini. Tuletan meelde, et kohe mitte üldse ei sobi 1:1-le võrrelda et.wikit nt de.wikiga.
Aga nagu öeldud, siis kohe mitte ei sobi probleemse sisu lisamist põhjendada sellega, et meil pole mingit lisakontrollmeetodit x ning seepärast on viki sisu niikuinii ebausaldusväärne ja seepärast on justnagu ok sellist sisu lisada.
Kui keegi põhjendab kaastöö mittetegemist Vikipeediasse automaatmärgendamise puudumisega, siis ta ei tea, kuidas Vikipeedia toimib ja vandalismiga tegeleb. Siin ei ole lahenduseks mitte Vikipeedia muutmine, vaid inimeste harimine Vikipeedia osas. Ivo (arutelu) 15. oktoober 2018, kell 19:54 (EEST)

Balti vabaduse päev[muuda lähteteksti]

Balti vabaduse päev (inglise Baltic Freedom Day) on 14. juunil. Sel päeval alustas Nõukogude Liit Baltimaade inimeste küüditamist. Terminina Balti vabaduse päev kasutas seda esimesena 1982. aasta 9. juunil USA senat.[1]

Balti vabaduse päev viitab eestlaste, lätlaste ja leedulaste massilist küüditamist alustanud Nõukogude Liidu ja Natsi-Saksamaa allakirjutatud Molotov-Ribbentrop paktile.

  1. http://thomas.loc.gov/cgi-bin/bdquery/z?d097:SJ00201:%7CTOM:/bss/d097query.html%7C

Vene ajakirjad[muuda lähteteksti]

Perioodikaväljaannete nimed, mis on transkribeeritud, kirjutatakse läbiva suurtähega[8]. Me ei tee võõras kirjas ümbersuunamisi (kunagi oli hääletus). Pikne 6. oktoober 2018, kell 18:07 (EEST)

selge. See tekitab küll läbipaistmatuid linke, nt siin (vt seal märksõna Русская старина)--Estopedist1 (arutelu) 6. oktoober 2018, kell 18:39 (EEST)