Küpros: erinevus redaktsioonide vahel

	Küprose Vabariik
	Küprose lipp Küprose vapp
Riigihümn	"Ýmnos eis tin Eleftherían" (Ύμνος εις την Ελευθερίαν; ; "Hümn vabadusele"
Pealinn	Nikosia
Pindala	9251 km², de facto 5364 km²
Riigikeel	kreeka, türgi
Rahvaarv	801 700 (2009, aasta hinnang)
Rahvastikutihedus	Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
Riigikord	presidentaalne vabariik
President	Dimítris Christófias
Iseseisvus	Suurbritanniast ; 16. augustil 1960
SKT	21,652 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	18 430 USA dollarit (2004)
Rahaühik	euro (€; EUR)
Ajavöönd	Ida-Euroopa aeg
Tippdomeen	.cy
ROK-i kood	CYP
Telefonikood	+357

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 23. september 2009, kell 03:37

See artikkel räägib riigist; saare kohta vaata artiklit Küprose saar

Küpros Küprose Vabariik on saareriik Vahemere idaosas. Asub lõunapool Türgist, põhjapool Egiptusest ja Kreekast kagu suunas. Loodusgeograafiliselt kuulub Aasiasse.

Küpros on suuruselt kolmas saar Vahemeres ja üks suurimaid turismi sihtpunkte. Küpros saavutas iseseisvuse 1960. aastal. 1974. aastal toimus Küprosel riigipööre, peale mida tõi Türgi Küprosele oma väed. Vaenupooli lahutama toodi ÜRO rahutagamisjõud (UNICYP), mis tegutseb riigis siiani. Novembris 1983 kuulutati ühel kolmandikust saarel välja Põhja-Küprose Türgi Vabariik. Ülejäänud saarel toimib 1974. aastast rahvusvaheliselt tunnustatud Küprose Vabariik.

Loodus

Kliima

Kliima on vahemereline – mahedate, niiskete talvede (10–13 °C) ja palavate, kuivade suvedega (26–29 °C).

Pinnamood

Küprose edelaosas Trodose massiivil asub saare kõrgeim tipp on Olümpos (1952 m). Põhjas asuvad Kyrenia mäed; kõrgeim tipp seal on Kyparissovouno (1024 m). Saare keskosas laiub Mesaoría tasandik.

Küprosel puuduvad aastaringselt voolavad jõed; on vaid mõned allikad ja ojad.

Taimestik

17% saarest on kaetud metsadega. Taimestik koosneb umbes 1800 liigist, alamliigist ja teisendist; neist umbes 140 on Küprosel endeemsed.

Loomastik

Küprosel elutseb 365 linnuliiki; pesitsevad nendest vaid 115. Märkimisväärseimaks imetajaliigiks on muflon.

Loodusvarad

Küprose loodusvaradeks on vask, kips, puit, marmor, betoniit ja pigmentmullad; ühtegi neist ei leidu aga märkimisväärsel kogusel. Küprose veevarud on napid.

Rahvastik

Etniline koosseis

Küprose elanikkonna koosseis 2005. aasta jaanuaris:

78% Küprose kreeklased
18% Küprose türklased
4% muud, sh 8000 ehk 1% maroniiti, armeenlast ja mustlaskeelt kõnelejat.

Saare elanikud, kes polnud ei kreeklased ega türklased, pidid 1960. aasta Konstitutsiooni kohaselt valima, kas kuuluvad saare kreeklaste või türklaste kogukonda.

Keeled

Riigi ametlikeks keelteks on kreeka ja türgi keel. Laialdaselt kasutatakse ka inglise keelt.

Religioon

Küprose kreeklased on põhiosas kristlased ja kuuluvad Küprose Autokefaalse Kreeka Õigeusu Kiriku koosseisu. Armeenlased kuuluvad Armeenia Apostlikku Kirikusse. 1% saare elanikest on katoliiklased ja 1% maroniidid. Küprose türklased on moslemid (sunniidid).

Asustus

Suuremad linnad:

Nikosia (Lefkosía) (200 700 elanikku)
Limassol (Lemesós) (144 500)
Larnaca (Lárnaka) (48 900)
Paphos (Páfos) (31 700)
Aradíppou (12 000)
Paralímni (11 600)

Haldusjaotus

Küprose territoorium on jaotud kuueks ringkonnaks:^[2] Nikosia ringkond, Famagusta ringkond, Kyrenia ringkond, Larnaca ringkond, Limassoli ringkond ja Paphose ringkond.

Ringkonnad	Kreeka kohanimi	Türgi kohanimi
Famagusta	Αμμόχωστος (Ammochostos)	Gazimağusa
Kyrenia	Κερύvεια (Keryneia)	Girne
Larnaca	Λάρνακα (Larnaka)	Larnaka/İskele
Limassol	Λεμεσός (Lemesos)	Limasol/Leymosun
Nikosia	Λευκωσία (Lefkosia)	Lefkoşa
Paphos	Πάφος (Pafos)	Baf/Gazibaf

Majandus

Rahaühik on alates 2008. aastast euro, enne seda oli see nael (CYP). 29. aprillil 2005 liitus Küprose nael vahetuskursimehhanismiga ERM II. Peeti kinni naela keskmise kursi standardsest fluktuatsioonist pluss-miinus 15%.

Vaatamata Küprose poliitilistele porbleemidele on turumajandus teinud alates 1974. aastast saarel märgatavaid edusamme. Majanduslik suunitlus on pöördunud põllumajanduselt teenuste ja kergetööstuse poole. Küpros on ka populaarne turismiriik.

2000.–2005. aasta keskmine majanduskasv on 3,4%, sama perioodi keskmine inflatsioon 3,1% ja töötus 3,3 %.

Põhilisteks impordiartikliteks on toormaterjalid, tarbekaubad, transpordivahendid ja kütus. Peamisteks ekspordiartikliteks on rõivad, jalatsid, farmaatsiatooted, tsement, sigaretid, mööbel, vein, kartulid ja tsitrusviljad.