Vein

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Punane vein
Valge vein

Vein (saksa keeles Wein) on üldjuhul viinamarjamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook kangusega üle 8 mahuprotsendi alkoholi. Mitmel pool maailmas tehakse veinilaadseid alkohoolseid jooke ka teistest süsivesikuid sisaldavatest produktidest, puuviljadest, riisist, meest jne. Euroopa Liidus on lubatud veiniks nimetada vaid viinamarjadest kääritatud jooki. Teistest algproduktidest joogid peavad olema märgitud kui puuviljavein, kokteil või "muu alkohoolne jook". Eestis tehakse puuviljaveini näiteks õuntest, sõstardest, pihlakatest, rabarberist ja isegi päevalillejuurtest. Viimastel aastatel on Eestis hakatud vähesel määral valmistama ka viinamarjaveini, mille kvaliteet ei küündi aga veel maailmas tunnustatud tasemeni.

Viinamarjasordid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklites Viinamarjasordid ja Viinamarjasortide loend
Suurimad tootjariigid 2008. aastal[1]
Riik Toodang,
tonnides
Osakaal,
%
Itaalia Itaalia 4 609 554 17,1
Prantsusmaa Prantsusmaa 4 198 632 15,6
Hispaania Hispaania 3 591 300 13,4
USA USA 2 250 000 8,4
Hiina Hiina 1 500 000 5,6
Argentina Argentina 1 467 764 5,5
Austraalia Austraalia 1 244 780 4,6
LAV LAV 1 026 100 3,8
Saksamaa Saksamaa 1 000 100 3,7
Tšiili Tšiili 824 642 3,1
Maailm kokku 26 900 685 100

Veini valmistamisel kasutatakse peamiselt viinapuuliigi Vitis vinifera viinamarju, Ameerika mandril aga ka kohalike viinapuuliikide Vitis labrusca ja Vitis riparia marju. Vitis vinifera liigist on aretatud üle 4000 sordi, veinitööstuse seisukohast on olulised umbes 150 viinamarjasorti. Sordid erinevad üksteisest marjade värvi, suuruse, kuju, mahla koostise, valmimisaja ja haiguskindluse poolest.

Mõned kõige levinumad viinamarjasordid on: Riesling, Chardonnay, Sauvignon Blanc, Cabernet Sauvignon, Merlot, Pinot Noir, Gewürztraminer, Muscat, Syrah jt.

Veinide liigitamine[muuda | muuda lähteteksti]

Maitse järgi liigitatakse veine nelja rühma: kuivad, poolkuivad, poolmagusad ja magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Lisaks kasutatakse veini valmistamisel mitmesuguseid, tihti piirkondlikest iseärasustest tingitud spetsiifilisi tehnoloogiaid, mille tulemuseks on näiteks portveinid, vahuveinid, šerrid, burgunderid jt.

Veinipiirkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Viinapuuistandik Itaalias

Kõige laiahaardelisem on veinipiirkondade jagunemine Uue Maailma ja Vana Maailma veinideks. Uues Maailmas (Californias, Austraalias, Tšiilis, Lõuna-Aafrikas jts) panid veinitootmisele aluse Vana Maailma kolonistid. Vana Maailma traditsioonilised veinimaad on Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Saksamaa. Samas on vanad veinitraditsioonid ja omamaised sordid püsinud ka Ida- ja Kagu-Euroopas ning Kaukaasias, kuid rahvusvahelises veinitööstuses ja -turunduses domineerib Lääne-Euroopa.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat.fao.org. Vaadatud 04.01.2011. Inglise.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]