Martin-Friedrich Bergmann
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Martin-Friedrich Bergmann VR II/3 (11. jaanuar 1894 – 3. jaanuar 1944 Tallinn) oli Eesti, Nõukogude ja Saksa sõjaväelane, kolonelleitnant. Korp! Sakala liige.
1. detsembrist 1939 määrati kolonelleitnant Martin-Friedrich Bergmann ratsarügemendi ülemaks, ta viidi sinna üle sõjaväe staabi juures asunud juhtide reservist.
1940. aasta 31. augustil vabastati kolonelleitnant Bergmann teenistusest aja väljateenimise tõttu.
1941. aastal mobiliseeriti ning viidi NSV Liitu, kus aga osales sõjategevuses langes vangi ning pärast vabastamist liitus 1941. aastal Tartus formeeritud 37. Kaitse Vahipataljoniga, pataljoniülemana.
1942. aastal komandeeriti Tallinnast idarinde kesklõiku Minskisse [1], kus Nõukogude sõjavangide seast värvatud meestest koostati üks julgestusrügement (36. politseirügement[küsitav]), kusjuures Bergmannist sai rügemendiülema asetäitja ja I pataljoni ülem.
1943. aasta lõpus oli ta Tallinnas õhukaitse ülem.
Ta suri 3. jaanuaril 1944 raskekujulise neerupõletiku tagajärjel ja on maetud Tallinnas garnisoni kalmistule.[2]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- Karutapja ordeni III järk
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ A.Kubbo teost "Tules ja vees"
- ↑ Auraamat. Teises maailmasõjas langenud Eesti vabadusvõitlejaile. Aleks Kurgvel ja Herbert Lindmäe