Eesti kaitsepataljonid
 | Artiklis puuduvad viited. |
Eesti kaitsepataljonid (hiljem Eesti politseipataljonid) olid Teise maailmasõja ajal Eesti kindralkomissariaadis lepingulistest vabatahtlikest moodustatud väeüksused Saksamaa relvajõudude koosseisus.
| kaitsepataljonid | |
|---|---|
| Tegev | 1941–1943 |
| Riik |
.svg){kind=small} Suursaksa Riik |
| Kuuluvus | Idarinne, Wehrmachti Väegrupp Nord |
| Haru | tagalapiirkonna julgestusüksused |
| Liik | jalavägi |
| Suurus | pataljon |
Korralduse eesti kaitsepataljonide nende formeerimiseks 1941. aasta septembris andis väegrupi „Nord” tagalapiirkonna juhataja kindral Franz von Roques, lähtudes väegrupi „Nord” ülemjuhataja korraldusest, mis omakorda lähtus Wehrmacht’i ülemjuhatuse kui sõjalis-poliitilise juhtkonna ja maavägede peakorteri üldisematest juhtnööridest kohalike elanike värbamise kohta okupeeritud aladel. Kindral von Roques andis oma korralduse selleaegsele Kõrgemale SSi ja politseijuhile SS-Obergruppenführer ja politseikindral Hans-Adolf Prützmannile, kes korralduse tegeliku täitmise tegi ülesandeks 321. politseipataljoni ülemale major Petersenile.
Pataljonid osalesid 1941–1944 peamiselt Leningradi, Pihkva ja Novgorodi oblastis valveteenistuses, tagala julgestamises ning partisanidega võitlemises, kohati võtsid osa ka sõjategevusest (Volhovi ja Stalingradi rindel).
Kaitsepataljonid jagunesid otstarbe alusel:
- Schutzmannschaft-Front-Bataillonen (rindeüksused),
- Schutzmannschaft-Wach-Bataillonen (kaitseüksused),
- Schutzmannschaft-Erzats-Bataillonen (tagavaraüksused),
- Schutzmannschaft-Pionier-Bataillonen (pioneeriüksused),
- Schutzmannschaft-Bau-Bataillonen (ehitusüksused).
Eestis moodustati kaitsepataljonid 1941. aasta Suvesõjas tekkinud Eesti Omakaitse liikmetest, välipolitseinikest, Punaarmeest ületulnutest ja mobiliseeritutest. Enamik väeosadest formeeriti algselt kas Wehrmachti armeede juhtkondade või tagalapiirkonnas SS-i ja Saksa Korrapolitsei komandöri korraldusel väegrupi "Nord" tagalateenistusse. 1942.–1943. aasta talvel reorganiseeriti Heinrich Himmleri 16. detsembri käskkirja alusel Omakaitse senised palgalised üksused kas rinde- või vahipataljonideks ja viidi Omakaitse alluvusest välja.
6. juulil 1941 komplekteeriti esimene eestlastest ja lätlastest koosnenud ja Saksa relvajõududele allunud üksus Berliini lähistel järelümberasujatena Saksamaale evakueerunud eestlastest ja lätlastest ja mis allus Saksa Korrapolitseile – Politseipataljon "Ostland". 1942. aasta suvel ja sügisel suunati osa mehi formeeritava Eesti SS-leegioni tuumikuks. Järelejäänud mehed saadeti 1943. aastal samuti Heidelaagrisse, kus nendest sai Narwa pataljoni tuumik. Seejärel pataljon Ostland likvideeriti.
Pikemalt artiklis Politseipataljon Ostland
1942. aasta detsembris saadeti osa 1941. aasta sügisel moodustatud "esimese laine" kaitsepataljone laiali ning nende 1941/1942. aasta lahingutes ellujäänutest umbes 1000 värvati moodustatavasse Eesti SS-leegioni.
1942. aastal moodustatud 200-seeria kaitsepataljonid nimetati osaliselt ümber laialisaadetud kaitsepataljonide numbritega:
- 287. kaitsepataljonn > 29 kaitsepataljoniks
- 288. kaitsepataljon > 30 kaitsepataljoniks
- 289. kaitsepataljon > 31 kaitsepataljoniks
- 290. kaitsepataljon > 32 kaitsepataljoniks
- 293. kaitsepataljon > 33 kaitsepataljoniks
- 30. kaitsepataljon > 35. kaitsepataljoniks.
Kaitsepataljonid[muuda | muuda lähteteksti]
| Kaitsepataljonid | |
|---|---|
| Tegev | 1943–1944 |
| Riik |
Suursaksa Riik |
| Kuuluvus | Saksa Korrapolitsei |
| Liik | jalavägi |
| Suurus | pataljon |
| Lahingud | Idarinne |
|
Politseipataljonid[muuda | muuda lähteteksti]
9. detsembril 1943 nimetati Kaitsepataljonid ümber politseipataljonideks.
| Politseipataljonid | |
|---|---|
| Tegev | 1943–1944 |
| Riik |
Suursaksa Riik |
| Kuuluvus | Idarinne, Wehrmacht |
| Liik | jalavägi |
| Suurus | pataljon |
