Araabia-Iisraeli sõda
|
See artikkel räägib 1948. aastal alanud sõjast; Araabia-Iisraeli sõjaks on nimetatud ka Suessi kriisi, kuuepäevast sõda ja Yom Kippuri sõda |
- araablaste riik
- juutide riik
- Jeruusalemm
Araabia-Iisraeli sõda ehk Palestiina sõda ehk araabia riikide ja Iisraeli sõda 1948–49 oli araabia riikide ja Iisraeli vahel sõjaline konflikt.
Sõda algas, kui aastal 1947 NSV Liidu ja USA toetusel vastu võetud ÜRO Peaassamblee otsuse alusel kuulutati 14. veebruaril 1948 välja Iisraeli riik. ÜRO oli tühistanud Suurbritannia Palestiina-mandaadi ja otsustanud asutada kaks iseseisvat riiki: Iisraelile eraldati 14 100 km2 suurune ala (umbes 56% Palestiinast), seal elas 498 000 juuti ja 497 000 araablast (palestiinlast), Palestiina Araabia riigile anti 11 100 km2, seal elas 725 000 araablast ja 10 000 juuti.
Pärast Iisraeli iseseisvusdeklaratsiooni avaldamist ründasid Iisraeli Egiptus, Jordaania, Liibanon ja Süüria. Iisraelil õnnestus araabia riikide rünnak tagasi lüüa, ta okupeeris 6700 km2 Palestiina Araabia riigile määratud alast ja Ida-Jeruusalemm. Sealt põgenes naaberriikidesse umbes 900 000 araablast. Ülejäänud Palestiina-osa, mis oli määratud Araabia riigile, liidendati Jordaaniaga.
1949. aastal sõlmis Iisrael Egiptusega (24. veebruaril), Liibanoniga (23. märtsil), Jordaaniaga (3. aprillil) ja Süüriaga (20. juulil) vaherahu-lepingu.