Vene-Ukraina sõda

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib 2014. aastal alanud sõjast; 2022. aasta veebruaris alanud uue sissetungi kohta vaata artiklit Venemaa sissetung Ukrainasse.

Vene-Ukraina sõda
2022 Russian invasion of Ukraine.svg
Olukord rinnetel
  Ukraina kontrolli all olevad alad
  Venemaa ja separatistide kontrolli all olevad alad
  Transnistria/Venemaa
Detailsem kaart (ingliskeelne Vikipeedia)
Toimumisaeg 20. veebruar 2014 –
Toimumiskoht Ukraina
Hetkeseis käimasolev
Osalised
Flag of Ukraine.svg Ukraina Flag of Russia.svg Venemaa
Flag of Donetsk People's Republic.svg DRV
Flag of the Luhansk People's Republic.svg LRV
Vene-Ukraina sõda
Russo-Ukrainian War Flag.svg
Olulisemad sündmused
Seonduvad sündmused

Vene-Ukraina sõda[1] on käimasolev sõda Venemaa (koos venemeelsete separatistlike jõududega) ja Ukraina vahel.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Nõukogude Liidu lagunemise järel sõlmiti 1994. aastal Budapestis rahvusvaheline leping, mille alusel Ukraina loovutas olemasoleva tuumarelvade arsenali Venemaa Föderatsioonile.[2][3]

Sõda algas 2014. aasta veebruaris pärast Ukraina Väärikuse revolutsiooni ja keskendus esialgu Krimmi ja rahvusvaheliselt Ukraina osana tunnustatud Donbassi osade staatusele. Konflikti esimesed kaheksa aastat hõlmasid Krimmi annekteerimist Venemaa poolt (2014) ja sõda Donbassis (2014–2022) Ukraina ja Venemaa toetatud separatistide vahel, samuti mereväeintsidente, kübersõda ja poliitilisi pingeid. Pärast Venemaa sõjalise tegevuse intensiivistumist Ukraina piiril Venemaa/Valgevenega ja alates 2021. aasta lõpust laienes konflikt märkimisväärselt, kui Venemaa alustas 24. veebruaril 2022 täiemahulist sissetungi Ukrainasse.

Pärast Euromaidani meeleavaldusi ja revolutsiooni, mille tulemusel kõrvaldati 2014. aasta veebruaris venemeelne president Viktor Janukovõtš, puhkesid Ukraina erinevates piirkondades nii kohaliku kui idanaabri tekkelised rahutused. Eraldusmärkideta Vene sõjaväelased võtsid üle strateegilised positsioonid ja infrastruktuuri Ukraina territooriumil Krimmis ning hõivasid Krimmi parlamendi. Venemaa korraldas laialdaselt kritiseeritud referendumi, mille tulemusel liideti Krimm Venemaaga. Seejärel annekteeris Venemaa Krimmi.

Sõda Donbassis[muuda | muuda lähteteksti]

2014. aasta aprillis eskaleerusid venemeelsete rühmituste meeleavaldused Ukraina Donbassi piirkonnas sõjaks Ukraina sõjaväe ja Venemaa toetatud Donetski ja Luhanski vabariikide isehakanud separatistide vahel. 2014. aasta augustis ületasid märgistamata Vene sõjaväe sõidukid piiri Donetski vabariiki.[4] Algas väljakuulutamata sõda ühelt poolt Ukraina vägede ja teiselt poolt Vene vägedega segunenud separatistide vahel, kuigi Venemaa püüdis oma osalust varjata. Sõda kujunes staatiliseks konfliktiks, mille käigus tehti korduvalt ebaõnnestunud relvarahukatsed. 2015. aastal kirjutasid Venemaa ja Ukraina alla Minsk II kokkulepetele, kuid mitmed vaidlused takistasid nende täielikku rakendamist. 2019. aastaks liigitas Ukraina valitsus 7% Ukrainast ajutiselt okupeeritud aladeks, samas kui Venemaa valitsus oli kaudselt tunnistanud oma vägede kohalolekut Ukrainas.

Venemaa ettevalmistused täiemõõduliseks sõjaks[muuda | muuda lähteteksti]

2021. aastal ja 2022. aasta alguses toimus Ukraina piiride ümber Venemaa ulatuslik sõjaline suurendamine. NATO süüdistas Venemaad sissetungi kavandamises, mida Venemaa eitas. President Vladimir Putin kritiseeris NATO laienemist kui ohtu oma riigile ja nõudis, et Ukrainale keelataks sõjalise alliansiga kunagi ühineda. Ta väljendas ka Venemaa irredentistlikke vaateid (maa põlisasukatele tagastamise poliitika), seadis kahtluse alla Ukraina eksisteerimisõiguse ja väitis vääralt, et Ukraina on loodud Nõukogude Venemaa ja Vladimir Uljanovi poolt.[5] 21. veebruaril 2022 tunnustas Venemaa ametlikult kahte isehakanud separatistlikku riiki Donbassis ja saatis sinna avalikult vägesid. Kolm päeva hiljem tungis Venemaa Ukrainasse. Suur osa rahvusvahelisest kogukonnast on Venemaa tegevuse revolutsioonijärgses Ukrainas hukka mõistnud, süüdistades Venemaa rahvusvahelise õiguse rikkumises ja Ukraina suveräänsuse rikkumises. Paljud riigid rakendasid majandussanktsioone Venemaa, Venemaa üksikisikute või ettevõtete vastu, eelõige pärast 2022. aasta sissetungi.

Täiemõõdulise sõja algus[muuda | muuda lähteteksti]

2022. aasta 23. veebruari ööl vastu 24. veebruari edastati Venemaa presidendi videopöördumine, milles ta õigustas edasist sissetungi Ukraina territooriumile. „/.../ tänapäeva Ukraina on täielikult loodud Venemaa, täpsemalt bolševistliku, kommunistliku Venemaa poolt," ütles Putin.[6] Pärast seda algas Venemaa täiemõõduline sissetung Ukraina põhjaossa, idaossa ja lõunaossa.

Piirkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Ukraina põhjaosas kujunes Vene-Ukraina sõja põhjarinne, millest tähtsaima osa moodustas Vene vägede pealetung Kiievile. Ukraina lõunaosas kujunes lõunarinne ja idaosas idarinne.

Relvastus[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaa lahingutehnika[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaa kasutas 2022. aastal T-80UE-1-e, T-80UK-d[7] ja T-90M Prorõvi.[8] Samuti kasutas Venemaa 2022. aastal T-62M-i ja T-62MV-d.[9]

Venemaa on rakendanud järgmisi liikurhaubitsaid: 2S19 Msta-S.[10]

Jalaväe lahingumasinatest kasutas Venemaa BMP-2-e ja BMP-3-e.[11][12]

Õhutõrjesüsteemidest on Venemaa kasutanud Pantsiri.[13] [14][15]

Ukraina lahingutehnika[muuda | muuda lähteteksti]

Ukraina on kasutanud sõjas haubitsat M777.[16] Ukraina on kasutanud järgmisi liikurhaubitsaid: PzH 2000,[17] Zuzana 2.[18]

Hinnangud[muuda | muuda lähteteksti]

Relvakonflikti on käsitletud ka III maailmasõja (II maailmasõja järgne) või IV maailmasõja (Külma sõja ehk III maailmasõja järgne) algusena.

  • Riigikogu võttis 18. oktoobril vastu avalduse "Ukraina territooriumi annekteerimise hukkamõistmisest ja Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamisest" 717 AE[19]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Snyder, Timothy (2018). The Road to Unfreedom: Russia, Europe, America. New York: Tim Duggan Books. Lk 197. ISBN 978-0-525-57447-7. Almost everyone lost the Russo-Ukrainian war: Russia, Ukraine, the EU, the United States. The only winner was China.; Mulford, Joshua P. (2016). "Non-State Actors in the Russo-Ukrainian War". Connections. 15 (2): 89–107. DOI:10.11610/Connections.15.2.07. ISSN 1812-1098. JSTOR 26326442.; Shevko, Demian; Khrul, Kristina (2017). "Why the Conflict Between Russia and Ukraine Is a Hybrid Aggression Against the West and Nothing Else". Gutsul, Nazarii; Khrul, Kristina (toim). Multicultural Societies and their Threats: Real, Hybrid and Media Wars in Eastern and South-Eastern Europe. Zürich: LIT Verlag Münster. Lk 100. ISBN 978-3-643-90825-4.
  2. Memorandum on security assurances in connection with Ukraine’s accession to the Treaty on the Non-Proliferation of Nuclear Weapons. ÜRO, 5. detsember 1994
  3. The night Ukraine gave up its nuclear weapons. BBC News, 14. juuni 2022 (ingliskeelne audiofail, 27 minutit)
  4. Aid convoy stops short of border as Russian military vehicles enter Ukraine: Armoured personnel carriers and support vehicles cross the border, while the 280-truck convoy comes to a halt separately, Shaun Walker, The Guardian, 15 August 2014
  5. Perrigo, Billy (22. veebruar 2022). "How Putin's Denial of Ukraine's Statehood Rewrites History". Time. Vaadatud 28. veebruaril 2022.
  6. Max Fisher (23. veebruar 2022). "Word by Word and Between the Lines: A Close Look at Putin's Speech" (inglise). NYT. Vaadatud 23. veebruaril 2022. So, I will start with the fact that modern Ukraine was entirely created by Russia or, to be more precise, by Bolshevik, Communist Russia. This process started practically right after the 1917 revolution, and Lenin and his associates did it in a way that was extremely harsh on Russia — by separating, severing what is historically Russian land.
  7. Рашисти "подарували" ЗСУ рідкісні варіанти Т-80, один з яких не пройшов "танковий біатлон" (vaadatud: 25.10.2022)
  8. Під Бахмутом знешкодили російський танк Т-90М “Прорыв” (vaadatud: 25.10.2022)
  9. На Херсонщині російські військові втратили танки Т-62М та Т-62МВ (vaadatud: 25.10.2022)
  10. У Новолюбівці росіяни втратили 5 САУ МСТА-С (vaadatud: 30.10.2022)
  11. Бразильські добровольці ЗСУ «віджали» у росіян БМП-2
  12. ЗСУ на п’ятий місяць війни продовжують збирати трофейні БМП-3 рашистів (фото) (vaadatud: 26.10.2022)
  13. В Україні спалили зенітний комплекс Росії “Панцирь-С1” (vaadatud: 04.09.2022)
  14. Рашисти втратили на Херсонщині ЗРГК “Панцирь-С1” (vaadatud: 04.09.2022)
  15. На Каховській ГЕС знищили ЗРГК “Панцирь-С1”(vaadatud: 22.10.2022)
  16. Підрозділ з M777 утилізував понад 200 цілей за півтора місяця: серед знищеної зброї – навіть ЗРК С-400 (vaadatud: 27.10.2022)
  17. 26-та артбригада показала у дії САУ “PzH 2000” (vaadatud: 27.10.2022)
  18. Українські військові показали застосування САУ Zuzana 2 (vaadatud: 27.10.2022)
  19. Riigikogu avaldus "Ukraina territooriumi annekteerimise hukkamõistmisest ja Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamisest" 717 AE

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]