Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing

Mittetulundusühing Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing (lühend ERÜ) on kutseühing, mis ühendab raamatukogu- ja infotöötajaid, raamatukogusid ning raamatukogundusest huvitatud isikuid.

ERÜ eesmärgid on raamatukogunduse arendamine, raamatukoguhoidjate kutsehariduse edendamine ning kutsehuvide kaitsmine. ERÜ on aktiivne partner nii riiklikele institutsioonidele kui ka rahvusvahelistele organisatsioonidele. Ühingu tegevus toetab Eesti raamatukogunduse kestlikku arengut ning aitab kaasa eriala maine tõstmisele.

Eesmärkide saavutamiseks ERÜ:

• teeb koostööd erinevate strateegiliste partneritega;
• korraldab avalikkusele raamatuid, lugemist ja raamatukoguteenuseid tutvustavaid üritusi;
• korraldab konverentse, seminare, koolitus- ja muid üritusi;
• korraldab raamatukoguhoidjatele kutse andmist;
• tunnustab raamatukoguhoidjaid;
• annab välja autasusid ja stipendiume;
• avaldab erialaajakirja ja teisi trükiseid;
• edendab rahvusvahelist koostööd;
• osaleb valdkondlikes aruteludes;
• panustab raamatukogupoliitika kujundamisse;
• informeerib üldsust oma tegevusest.

Ajalugu

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kujunemine on tihedalt seotud Eesti raamatukogunduse professionaalse arenguga ning riigi poliitiliste muutustega 20. ja 21. sajandil.

Asutamine ja tegevus 1923–1940

ERÜ asutati 24.–25. veebruaril 1923 Tallinnas toimunud I Eesti raamatukoguhoidjate kongressil. Ühingu loomise ajendiks oli vajadus koondada areneva raamatukoguvõrgu töötajad ühtseks kutseorganisatsiooniks ning kujundada erialase töö ühtseid põhimõtteid.

1920. ja 1930. aastatel osales ERÜ rahvusliku raamatukogunduse rajamisel, hoolitses raamatukoguhoidjate tööolude ja kutsehariduse parandamise eest. Samuti osaleti raamatukogundust puudutavate õigusaktide ja juhendmaterjalide väljatöötamises. Sellel perioodil pandi alus Eesti raamatukogunduse professionaalsele identiteedile ning kujundati koostöövõrgustik eri tüüpi raamatukogude vahel.

Ühing alustas 1923. aastal ajakirja Raamatukogu väljaandmist, kirjastas erialakirjandust ja korraldas 36 erialakursust. ERÜ korraldusel toimusid Eesti raamatukoguhoidjate kongressid (1923, 1929, 1933, 1939) ning Balti raamatukoguhoidjate kongress (1935 Tallinnas).

Tegevuse katkemine 1940–1988

1940. aastal alanud Nõukogude okupatsioon lõpetas ERÜ tegevuse, sel ajal likvideeriti enamik Eesti Vabariigi aegseid seltse ja ühinguid. Raamatukogundusest sai Nõukogude Liidus ideoloogilise kasvatustöö osa. See katkestus kestis ligi pool sajandit.

Tegevuse taastamine 1988

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing taastati 9. juunil 1988 V Eesti raamatukoguhoidjate kongressil. Taastamine toimus laiemas ühiskondlikus kontekstis, kus Eestis elavnes kodanikuühiskond ning taastati mitmeid kutse- ja erialaorganisatsioone.

Taastamisjärgsel perioodil keskendus ERÜ organisatsiooni struktuuri ülesehitamisele, liikmeskonna laiendamisele, rahvusvaheliste kontaktide taastamisele ning Eesti raamatukogunduse ümberkorraldamise toetamisele.

1990. aastatel osales ERÜ aktiivselt Eesti raamatukogusüsteemi reformimisel, sealhulgas rahvaraamatukogude võrgu arendamisel ning uute teenusmudelite kujundamisel. Samuti loodi sidemed rahvusvaheliste organisatsioonidega, mis võimaldasid üle võtta rahvusvahelisi kogemusi ja standardeid.

Arengusuunad tänapäeval

2000. aastate oluline areng oli kutse andmise süsteemi loomine ja rakendamine. ERÜ on kutse andja raamatukoguhoidja kutsetele ja aastatel 2005–2025 on raamatukoguhoidjatele välja antud 1137 kutsetunnistust.

ERÜ on keskendunud raamatukogude rolli tugevdamisele kiiresti muutuvas infoühiskonnas. Raamatukogude rollist ühiskonnas valmis 21. sajandi raamatukogu visioonidokument, mis sõnastab selged ootused raamatukogude juhtimisele ja teenuste kvaliteedile. Visioonidokumendist lähtub rahvaraamatukogude kvaliteedihindamine, mille eesmärk on toetada raamatukogusid, kohalikke omavalitsusi ja ministeeriume rahvaraamatukogude ning nende poolt pakutavate teenuste arendamisel. 2023. aastal toimus mudelist lähtuv raamatukogude enesehindamine .

Raamatukogude rolli ühiskonnas on käsitletud ka koostöös partneritega, näiteks koos Eesti Linnade ja Valdade Liiduga arutelusarjas „Raamatukogu – kulu või investeering?“.

Rahvusvaheline koostöö

ERÜ astus Rahvusvahelise Raamatukoguühingute ja -institutsioonide Liidu (IFLA) liikmeks 1929. aastal ja taastas liikmesuse rahvusliku liikmena 1989. aastal. 2026. aastal kuulub ERÜ rahvaraamatukogude (Public libraries), juhtimise ja turunduse (Management and Marketing) ja raamatukoguühingute juhtimise (Management of Library Associations Section) sektsiooni.

Raamatukogu-, informatsiooni ja dokumentatsiooniühenduste Euroopa büroo (EBLIDA) liige on ERÜ alates 2014. aastast.

ERÜ koostöö Baltimaade ja Põhjamaadega keskendub peamiselt kogemuste vahetamisele, ühiste kongresside korraldamisele ja kutseala edendamisele. Ajalooliselt kõige olulisem koostöövorm Läti ja Leedu kolleegidega on Balti raamatukoguhoidjate kongresside (CoBaL) korraldamine. Traditsioon sai alguse juba 1930. aastal Riias. Pärast nõukogude perioodi pausi taastati kongressid 1991. aastal. Kongressid toimuvad iga viie aasta tagant ning korraldamisjärg on kordamööda Eesti, Läti ja Leedu raamatukoguühingute käes. ERÜ eestvedamisel toimus CoBaL11 2020. aastal (veebis), 2025. aastal sai kongress teoks Leedu Raamatukoguhoidjate Ühingu korraldusel Kaunases.

Tegevus

Väljaanded

ERÜ annab välja aastaraamatut ja teisi väljaandeid. Koostöös Eesti Rahvusraamatukoguga antakse välja ajakirja Raamatukogu.

Tunnustus

Iga-aastase tunnustamise eesmärk on tõsta esile silmapaistvaid raamatukoguvaldkonna spetsialiste ja eelmisel aastal teoks saanud ettevõtmisi. Tunnustussüsteem hõlmab nii noorte talentide, pikaajaliste valdkonnategijate kui ka raamatukogude väljastpoolt toetajate märkamist.Tunnustatakse raamatukogutööd kajastanud ajakirjanikku ning antakse välja raamatukogude sõbra tiitlit. Üle aasta antakse välja bibliograafia auhinda ja koostöös Tartu Ülikooli Raamatukoguga F. Puksoo auhinda. Tunnustamist toetavad Kultuuriministeerium ja Kultuurkapital.

Üleriigilised raamatukogupäevad 20.–30. oktoobril

ERÜ on üleriigiliste raamatukogupäevade eestvedaja ja keskne korraldaja olnud alates 1989. aastast. Ühing kujundab sündmuse sisulise raamistiku ja kaasab raamatukogud, tagades ürituse järjepidevuse. Raamatukogupäevade eemärk on tutvustada raamatukogusid ja raamatukoguhoidjate tööd ning edendada lugemiskultuuri, teadmiste kättesaadavus, kogukondlikku sidusust ja elukestvat õpet.

Raamatukogupäevade ajal toimub Eesti raamatukogudes sadu ettevõtmisi, sealhulgas kohtumisi, näitusi, koolitusi ja teemapäevi. Üleriigiliselt toimub avapäev igal aastal 20. oktoobril Eesti erinevas kohas, 23. oktoobril tähistatakse eesti raamatu päeva, toimub teadus- ja erialaraamatukogude päev ning raamatukogupäevad lõpetatakse üleriigilise maaraamatukoguhoidja päevaga 30. oktoobril.

ERÜ struktuur

Ühingu ja tema üksuste kaudu on kõigil, nii liikmetel kui ka mitteliikmetel, võimalus rääkida kaasa eriala arengus, osaleda seadusloomeprotsessides ja teistes valdkonda puudutavate küsimuste aruteludes.

Liikmeskond

31.12.2025 kuulus ERÜsse 591 liiget, sh 6 auliiget. Ühinguga on liitunud 5 raamatukogu.

Struktuur (2026)

• juhatus
• büroo
• sektsioonid
  • erialaraamatukogude sektsioon
  • kooliraamatukogude sektsioon
  • maaraamatukogude sektsioon

• toimkonnad
  • kogude toimkond
  • koolituse toimkond
  • lasteteeninduse toimkond
  • terminoloogiatoimkond
  • vanaraamatu toimkond

• töörühmad
  • uue mõtte töörühm

• klubid
  • noorteklubi
  • eks-klubi

• kutsekomisjon

ERÜ juhatuse esimehed

• 1923–1928 Aleksander Sibul
• 1929–1930 Friedrich Puksoo
• 1931–1940 Aleksander Sibul
• 1988–1991 Evi Rannap
• 1992–1993 Ivi Tingre
• 1994–1998 Anne Valmas
• 1998–2004 Krista Talvi
• 2004–2006 Janne Andresoo
• 2006–2011 Anneli Sepp
• 2011–2020 Katre Riisalu
• 2020–2026 Tuuliki Tõiste
• 2026–      Kristi Veeber

Välislingid

• Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu arengukava 2025–2030 (PDF)
• Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing
• ERÜ aastaraamatud
• Ajakiri Raamatukogu
• Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing 100