Eesti Muinsuskaitse Selts

Allikas: Vikipeedia

Eesti Muinsuskaitse Selts (lühend: EMS) on 12. detsembril 1987 kodanikualgatuse korras loodud liikumine, mille eesmärkideks on eesti ja Eestiga seotud muinsus- ja ajaloo-objektide säilitamine ning muinsuskaitsealase teadlikkuse suurendamine ja teabe levitamine.

EMS-i asutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Selts asutati 12. detsembril 1987 Tallinnas Ametiühingute Majas. Seltsi Asutavale Kogule olid 80 tegutsevat klubi valinud 239 saadikut, kes otsustas asutada Eesti Muinsuskaitse Seltsi, võtta vastu seltsi põhikirja ja valida seltsi esimeheks kogu liikumise põhiinitsiaatori Trivimi Velliste. Valiti 37-liikmeline volikogu ja 5-liikmeline keskrevisjonitoimkond. Seltsi auesimeheks valiti teenekas muinsuskaitsja Villem Raam. Volikogu esimesel istungil samal õhtul valiti oma koosseisust 15-liikmeline juhatus. Seltsi esimees nimetas oma asetäitjateks Jaan Tamme ja Heno Sarve.

Vastavalt põhikirjale oli seltsi aluseks omavalitsuslike õigustega algüksus, millest enamus olid moodustatud kas asukohajärgsel (Tallinnast nt Nõmme Heakorra Selts) või asutuse või kooli baasil (Vabaõhumuuseumi Muinsuskaitse Klubi). Seltsi koosseisu astus ka rida varem tegutsenud kollektiive (Tallinnast TA Meeskoori Muinsuskaitse, klubi Lühike jalg 9, Tallinna Rahvaspordiklubi Eston, Tallinna English Club, Eesti Raamatu Klubi, Noorte Arhivistide Nõukogu jt). Seltsiga ühinesid või selle juurde tekkisid veel n-ö seisuslikud algüksused (kirikuõpetajaid ühendav Portaal, Eesti Seppade Ühendus, Eesti Restauraatorite Ühingu Muinsuskaitse Klubi) ja nn rahvuslikud algüksused (Juudi Kultuuri Selts, H. Abovjani nim. Armeenia Kultuuri Selts, Tallinna Vene Muinsuskaitse Selts, Tatari Kultuuri Selts).

Seltsi osakondade loomine toimus regionaalsel alusel, milleks tulid kokku antud piirkonnas tegutsevad muinsuskaitsealgüksused. Esimene omaette osakond loodi Võrus 5. detsembril 1987 (Võrumaa Muinsuskaitse Selts), sellele järgnesid Tartu Muinsuskaitse Ühendus, Järvamaa Muinsuskaitse Selts, Eesti Muinsuskaitse Seltsi Virumaa Ühendus, Saaremaa Muinsuskaitse Selts, Pärnu Muinsuskaitse Selts (ühendas ka maakonnas tegutsevaid üksusi), Viljandimaa Muinsuskaitse Ühendus, Lõuna-Harju Muinsuskaitse Ühenduse Teabekeskus, Läänemaa Muinsuskaitse Ühendus, Tartu Muinsuskaitse Ühendus, Maaläänlaste Muinsuskaitse Ühendus.

1988. aasta lõpuks oli asutatud 185 algüksust, mis ühendasid endas ca 6000 liiget. Lisaks neile tegutses ka Välis-Eesti Muinsuskaitse Selts, mis asutati 22. mail 1988. Selle esimeheks valiti Neeme Järvi, tegevesimeheks Lembit Soots. Tööd kohtadel (Toronto, Montreal,Vancouver, New York, Los Angeles, Stockholm, Göteborg, Adelaide, Leicester, Bradford, London jm) aitasid organiseerida Rein Taagepera, Matti Klaar, Enno Klaar, Rain-Robert Rebas, Hain Rebas, Rein Grabi ja teised. Soomes asutati 1988. aasta detsembris senini tegutsev Eesti Muinsuskaitse Seltsi Tugi.

1.–2. oktoobril 1988 asutati Kohilas Tallinna Muinsuskaitse Noorteühendus, kuhu kuulusid pealinna viie keskkooli, Tallinna Polütehnikumi ja Kodulinna esindajad. 28. jaanuaril 1989 toimus Eesti Draamateatris Tallinna Ühenduse asutamine (esimees oli Ott Sandrak).

11. septembril 1989 loodi seltsi juurde klubi Kulter, mille ülesandeks sai EMS-i ja edaspidi ka muude rahvarohkete ürituste ja objektide turvamine. Klubisse kuulus üle 50 liikme. Tehti aktiivset selgitustööd Kaitseliidu taastamiseks, aga samas oli tihe koostöö Andrus Ööveli juhitud Kodukaitsega. Klubi korraldas 16.–17. juunil 1990 Tallinnas 8. Keskkoolis (hiljem Sõle Gümnaasium) esimese üleriigilise Kaitseliidu kokkutuleku. Selle üritusega tähistati võidupäeva. Esimesel päeval toimusid spordivõistlused ja teisel päeval konverents loodava Kaitseliidu ja Kodukaitse juhtide osavõtul, mille eesmärgiks oli omavaheliste vastuolude silumine. Tegeldi regulaarsete enesekaitsetreeningutega. Klubi esimees oli Ülo Lomp.

EMS-i kui seltsiliku organisatsiooni arengus ja tegevuses võib põhiliselt eristada nelja etappi.

I etapp[muuda | muuda lähteteksti]

Seltsi loomine isetekkeliste klubide kaudu Klubide Nõukogu kuni Asutava Koguni (1986. aasta algus – detsember 1987).

II etapp[muuda | muuda lähteteksti]

EMS-i tippaeg – seltsi organisatsioonilise struktuuri, juhtimishierarhia ja regionaalse paiknemise väljakujunemine koos Seltsi liikmeskonna kasvuga (1988. aasta algus – detsember 1991). 1990. aastaks oli Eesti osakondade võrguga peaaegu kaetud, neid ei olnud tekkinud vaid Põlva-, Tartu- ega Jõgevamaal.

Suurematest üritustest-aktsioonidest toimus 14.–17. aprillil 1988 Tartus EMS-i V kokkutulek, kus esmakordselt toodi välja rahvusvärvid, 1941. aasta punaterrori ohvritele mälestuspärgade asetamine Pauluse kalmistul ja okupatsioonivägede vastane rahvakoosolek Raadil.

EMS-i VI kokkutulekul Pärnus ja Pärnumaal 6.–9. oktoobril 1988 pöörati suurt tähelepanu Eesti presidendi Konstantin Pätsi elu ja tegevuse tutvustamisele, alustati korjandust lõhutud mälestussamba taastamiseks Tahkurannas.

EMS-i VII kokkutuleku Paides ja Järvamaal 21.–23. aprillil 1989 üldteema oli “Eestlaste vabadusvõitlus läbi aegade”.

Üldse toimus 10 üleriiklikku kokkutulekut. Lisaks sellele toimus terve rida ülemaalisi aktsioone: ajaloolise traditsiooni kogumine (400 abilisega koguti üle 20 000 lk) ning Eesti Vabadussõja mälestusmärkide taastamine (taastati üle 120 objekti), 1940. aastast kuni 1950. aastate alguseni kestnud nõukogude võimu massirepressioonides kannatada saanud või hukkunud inimeste nimekirjade koostamine (hiljem hakkas sellega tegelema Memento), Eesti kodanike komiteede liikumise käivitamine, Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu Jaani kiriku taastamise teadvustamine ja rahakogumine, eesti keele nädala tähistamine Tallinnas-Torontos-Rakveres-Stockholmis, keeleloits ja vanne Tallinnas Raekoja platsil 16.–22. oktoobril 1988, rongireis Landeswehri sõjaga seotud lahingupaikadega tutvumiseks Lätis 23.–25. juunil 1989, märtsipommitamiste aastapäeva tähistamine (esmakordselt 1989. aasta 9. märtsil), Eesti Vabadussõja relvarahu 70. aastapäeva tähistamine 1990. aasta 3. jaanuaril, president Konstantin Pätsi säilmete otsimine Tveri lähistelt Buraševo kalmistult ja nende ümbermatmine Metsakalmistule 21. oktoobril 1990. Presidendi matusetseremooniat turvas klubi Kulter. Aastatel 1989–1991 töötasid EMS-i juures suvemalevad, mis tegid tööd üle terve Eesti erinevate ajaloo- ja kultuurimälestiste korrastamisel. Osalesid noored Eesti erinevaist paigust ja väliseestlased üle maailma. Maleva üldjuhid olid Tõnis Lukas ja Ülo Lomp.

III etapp[muuda | muuda lähteteksti]

EMS-i stabiliseerumine – seltsi organisatsiooniline struktuur tehti lihtsamaks, ühiskondlik mõjujõud vähenes, mitmete funktsioonide loovutamine uuele riiklikule ja munitsipaalmuinsuskaitsele, Seltsi liikmeskonna kahanemine (1992 algus – 1994 lõpp).

IV etapp[muuda | muuda lähteteksti]

Koostöö muinsuskaitse riiklike ja munitsipaalstruktuuridega ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja teiste MTÜ-ga (1995 – tänaseni).

EMS osales muinsuskaitsenõukogu ja selle eksperdinõukogude töös, Eesti Vabariigi Valitsuse ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ühiskomisjoni tegevuses, EV Presidendi võistluse “Kodu kauniks” nõukogus, Põhja-Tallinna Arengunõukogus, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidus, Konstantin Pätsi ja kindral Laidoneri muuseumi nõukogus, UNESCO, ICOMOSi ja ENNHO tegevuses.

EMS korraldab muinsuskaitsekuu ja Euroopa Nõukogu muinsuskaitsepäevade läbiviimist üle-eestiliselt, korraldab muinsuskaitsele suunatud koolinoorte “Muinasjulle” konkursse ja kirjandivõistlusi jms.

EMS annab muinsuskaitsekuul välja teenetemedalit koos tänukirjaga ning VEMS-i asutatud Karuteene medalit kõige muinsuskaitsevaenulikuma teo eest Tallinnas. Miljööväärtuslike piirkondade regenereerimisprobleemidega ja vastavasisulise väljaõppega tegeleb EMS-i Säästva Renoveerimise Infokeskus (SRIK) Väike-Patarei tänav 3.

EMS-il on üle Eesti 53 algüksust tuhatkonna liikmega (2006). Selle esimehed on olnud Trivimi Velliste (1987–1991), Jaan Tamm (1991–1993), Mart Aru (1993–2000), Priit Herodes (2000–2006), Jaan Tamm (2006– ), aseesimehed Priit Herodes ja Helle Solnask, auesimees Trivimi Velliste.

EMS-i büroo asub Tallinna linna poolt restaureeritud hoones Pikk 46 Tallinnas.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]