Mihkel Martna

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Mihkel Martna VR III/2 (17. september 1860 Veltsa vald, Paimpere23. mai 1934 Tallinn) oli eesti poliitik ja ajakirjanik.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Martna sündis Läänemaal ning õppis kohalikus külakoolis. Seejärel tegi ta talutöid, kuni läks 1880. aastatel Tallinna maalermeister Cayè (1844–1906) juurde maalriks õppima. Ta tegutses sellel alal suhteliselt pikalt ning tutvus euroopa töölisliikumise ja sotsiaaldemokraatia, samuti marksismiga. Et ta oli üks esimesi eestlasi, kes neid ideid laiemalt levitama hakkas, on Martnat nimetatud ka Eesti sotsiaaldemokraatia isaks.

Nooremas eas oli Martna ka aktiivne rahvusliku liikumise tegelane: tegi kaastööd ajalehtedele Eesti Postimees ja Sakala ning kogus rahvaluulet.

Martna levitas sotsialistlikke ideid algul Tallinnas, 1880. aastate lõpus elas ka Tartus ning püüdis sealseid üliõpilasi mõjutada. Hiljem läks ta Peeter Speegi ja teiste Tartu sotsiaaldemokraatidega tülli ning 1903. aastal likvideeris Martna kõik oma ettevõtted Tartus ja asus elama Tallinna, kus ostis trükikoja ja oli ajalehe Teataja toimetuse liige.

Martna osales 1905. aasta revolutsioonis ning viibis seetõttu aastatel 19061917 poliitilises paguluses (põhiliselt Šveitsis, Saksamaal, Soomes).

1918. aasta alguses otsustas Martna hakata kindlalt toetama Eesti riiklikku iseseisvust, olles varem tutvunud iseseisva Soome eluga. Peagi rajas ta oma mõttekaaslastega Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei ning sai hiljem selle pahempoolse tiiva juhiks.

Martna kuulus ka Eesti välisdelegatsiooni. Ta moodustas koos Jaan Tõnissoni ja Karl Menninguga välisdelegatsiooni juhatuse ja oli Eesti Vabariigi esimene esindaja Saksamaal (1919).

Martna oli ka Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu, Asutava Kogu ja I–V Riigikogu liige. 1929–1934 oli Martna Riigikogu abiesimees. 1919. aastal saavutas ta Eesti omariiklusele tunnustuse Sotsialistlikult Töölisinternatsionaalilt.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Mihkel Martna abiellus 23. detsembril 1884 Tallinnas Olga Thomsoniga. Neil oli kaheksa last. Poeg Hans Martna oli advokaat ja poliitik. Tütar Viktooria oli abielus Nikolai Triigi ja Konstantin Konikuga.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • C. R. Jakobson (1903)
  • Punased aastad Eestis (1907, M. Jürissoni varjunime all)
  • Külast (1914)
  • 8-tunniline tööpäev (1924)
  • Mälestused iseseisvuse võitluspäevilt I-II (1927, 1930)
  • "Oma kodu" (artiklite kogumik). Koostanud Hando Runnel. Sari Eesti mõttelugu, nr 116, Ilmamaa, Tartu 2014, 440 lk; ISBN 9789985775127

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäeval tegutseb Mihkel Martna Fond, mille eesmärk on Mihkel Martna pärandi uurimine ja tutvustamine ning vasakpoolse maailmavaate levitamine.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]