NSV Liidu relvajõud Eestis

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Nõukogude armee Eestis)
Edit-copy orange button.svg See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel.
Palun aita artiklit toimetada.
Emblem-important.svg Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu.
Palun aita artiklit keeleliselt parandada.
Sm-Wikipuzzlepiece.png Selle artikli kirjutamine on pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud.

Siin on ülevaatlik loend Eesti NSV / Eesti territooriumil ajavahemikul 1944 kuni 1993 asunud NSV Liidu Relvajõudude (mille hulka kuulusid Nõukogude Armee, sõjamerelaevastik, NSV Liidu Piirivalve ja NSV Liidu Siseministeeriumi sisevägede üksused) kohta, nende asukohtadega.

Sisukord

Nõukogude Eestis oli ligi 800 paigas 1565 sõjaväeobjekti kogupindalaga 87 147 ha, mis moodustas ligikaudu 1,9 % kogu Eesti territooriumist.

Maaväe üksused
Armee (армия)
Korpus (корпус)
Diviis (дивизия)
Brigaad (бригада)
Polk (полк)
Pataljon (батальон)
Rood (рота)
Rühm (взвод)
Jagu (отделение)

1940–1941 [muuda]

17. juunil 1940. aastal okupeerisid NSV Liidu relvajõud Eesti ligikaudu 100 000 punaväelase ja laevastikulasega. Okupatsioonivägede olulisemateks kontsentratsioonialadeks olid Saare- ja Hiiumaa, Pakri poolsaar ja Pakri saared, Haapsalu, Tallinn ja Rapla. Relvajõudude ehituspataljonide poolt algas ka Raadi lennuvälja laiendamine Tartus. Saarte elanikud olis sunnitud vastavalt Riigikaitseliste sundkoormatiste seadusele sealt evakueeruma. Sama seaduse alusel võeti sundrendile Paldiski elanike hooned, mis anti üle vene sõjaväevõimudele.

Next.svg Pikemalt artiklis Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)

1944–1956 [muuda]

Puna- ja Nõukogude armee Maaväed [muuda]

1945. aasta juunis moodustati Punaarmee Leningradi rinde välijuhatusest Leningradi sõjaväeringkonna juhatus. Eesti territoorium kuulus aastetel 1945–1956 Nõukogude armee Leningradi sõjaväeringkonda koos Leningradi, Novgorodi ja Pihkva oblastiga.

Läti NSV, Leedu NSV ja 1946. aastast Kaliningradi oblast kuulusid Balti sõjaväeringkonda.

Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu Relvajõudude Maaväed Eestis

Punaarmee üldvägede armeele allus 1944–45 3–4 laskurkorpust 7–12 laskurdiviisiga, 3–4 suurtüki- ja miinipildujapolku või suurtükibrigaadi, üksikud tankipolgud ja eriväeosi, sõjaaegne isikkoosseis oli keskmiselt 100 000 meest. Laskurkorpuses oli sõja lõpul 3 laskurdiviisi (27 laskurpataljoni), suurtükipolk või -brigaad, inseneri-, side- jm pataljonid ning üksikroodud.

8. armee [muuda]

1945. aasta juunis lahkus 8. armee juhatus Eestist ning 9. juulil 1945 formeeriti selle baasil Lääne-Siberi Sõjaväeringkonna juhatus Novosibirskis. Eestist lahkus ka osa selle armee väekoondisi ning -üksusi.

8. armee koosseisus olid 1.05.1945:

6. laskurkorpus (10. ja 327. laskurdiviis), 109. laskurkorpus (109. ja 131. laskurdiviis), 14. ja 79. kindlustatud rajoon, 291. üksik suurtükkide ja kuulipildujate pataljon, 51. ja 161. kahuribrigaad, 14. kaardiväe ning 70. ja 260. kahuripolk, 184., 499. ja 505. miinipildujapolk, 30. kaardiväe miinipildujapolk, 7. seniitsuurtükidiviis (465., 474., 602. ja 632. seniitsuurtükipolk), 1468. seniitsuurtükipolk, 108., 116. ja 432. üksik seniitsuurtükidivisjon, 45. üksik tankipolk, 72. üksik soomusrongidivisjon, 4. üksik soomusrong ning 1. inseneri- ja sapööribrigaad.

Detsembrist 1944 juunini 1945 asusid Eestis 8. armee staap (Tallinnas)ning selle 6. laskurkorpus (80., 125. ja 374. laskurdiviis) ja 109. laskurkorpus (109., 131. ja 64. kv laskurdiviis).

10. kaardiväearmee [muuda]

10. kaardiväearmee peakorter (s/o 14040) saabus (Tallinna Lätist 1945. aasta suve lõpus. Eestisse toodi ka mitu selle armee väekoondist. 1944. aasta oktoobrist 1945. aasta maini osales ta lahinguis Kuramaal.

1945. a allusid 10. kaardiväearmeele:

  • 15. kaardiväe laskurkorpus;
    • 36. mehhaniseeritud diviis;
    • 30. kaardiväe laskurdiviis;
    • 85. kaardiväe laskurdiviis;
  • 136. kaardiväe üksik sidepataljon;
  • "Smerši" osakond.
  • Korpus asus Eestis ilmselt juba 1945. a suvest. Selle korpuse baasil moodustati 1946. a Rakvere ümbruses 15. kaardiväe õhudessantkorpus.

26. maini 1946. aastal allus 15. kaardiväe laskurkorpusele ka 29. kaardiväe Jelnja Punalipuline laskurdiviis (s/o 20636), mis paigutati 1945. aasta suvel Kuramaa läänerannikult Rakvere piirkonda. Diviisi ülem oli kuni juunini 1946 polkovnik Venedikt Mihhailovitš Lazarev.

  • Diviisi koosseisu kuulusid:
  • 87. M. V. Frunze nim. kaardiväe punalipuline laskurpolk;
  • 90. kaardiväe laskurpolk;
  • 93. kaardiväe punalipuline laskurpolk;
  • 62. kaardiväe punalipuline suurtükipolk (s/o 20629)s;
  • 9. üksik õppe-tankipataljon (s/o 62195);
  • 34. üksik kaardiväe tankitõrjesuurtükidivisjon;
  • 31. üksik kaardiväe luurerood;
  • 32. üksik kaardiväe sapööripataljon;
  • 41. üksik kaardiväe sidepataljon (s/o 41069);
  • 498. (30.) üksik meditsiini-sanitaarpataljon;
  • 578. (27.) üksik autotranspordirood;
  • 35. kaardiväe üksik keemiakaitserood;
  • 63. üksik kaardiväe seniitsuurtükidivisjon (s/o 18736);
  • 132. välipostijaam;
  • 267. Riigipanga välikassa;
  • 622. (36.) välipagaritöökoda;
  • 609. (26.) diviisi veterinaarlaatsaret;
  • 179. väliautoremondibaas (s/o 92606).

2. kaardiväe tankidiviis; s/o 43055)staap asus pärast II maailmasõda Võrus Taara kasarmutes. Diviis sai oma nime Tatsinskaja küla (staniitsa) järgi Doniäärse Rostovi oblastis, formeeriti kohe peale sõda 2. kaardiväe tankikorpusest. Korpusse kuulusid 1945. a kevadel 4., 25. ja 26. kaardiväe tankibrigaad ning 4. kaardiväe motolaskurbrigaad. Korpuse diviisiks formeerimisel said tankibrigaadidest tankipolgud, diviis allutati otse Leningradi sõjaväeringkonnale.

  • 873. kaardiväe Minski Aleksander Nevski ordeniga liikursuurtükipolk (varem 2. tankikorpuse 1500. Minski liikursuurtükipolk);
  • 51. üksik motosapööripataljon (s/o 73471);
  • 2158. sõjaväepostijaam (s/o 52535);
  • 2802. üksik kaardiväe kadreeritud miinipildujadivisjon (s/o 66468)

Puna- ja Nõukogude armee Õhujõud [muuda]

Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu Relvajõudude Õhujõud Eestis

13. õhuarmee [muuda]

Lennuväekorpuse staap Tartus Barclay platsil (Ülikooli tõnav18) (hiljem vähendati diviisiks). 281. ründelennuväediviis (s/o 49748), allus 13. õhuarmeele; koosseisus:

  • 448. ründelennuväepolk (s/o 42145);
  • 703. Tallinna Kutuzovi ordeniga ründelennuväepolk Tartus (s/o 42168) 1944-25.03.1947;
  • 872. ründelennuväepolk (pommituslennukid Il-2) (s/o 42180);

Sõjaväelennuväljad Eestis 1945. aastal:Putkaste, Käina vald, Hiiumaa; Rohuküla; Põltsamaa; Sinalepa; Leetse mõis; Nehatu; Kuusiku; Kehtna; Olgina (Sauga lennuväli)

Puna- ja Nõukogude armee Õhukaitse [muuda]

1945.a septembris formeeriti sõja ajal moodustatud Leningradi õhukaitsearmee ümber õhukaitse Erikorpuseks. 1944. a sügisel pärast Tallinna vallutamist toodi Leningradi oblastist Eestisse 77. õhukaitsediviis, mille suuremad üksused asusid Tallinnas, Tartus ja Tapal.

Diviisi koosseisu kuulusid:

  • seniitsuurtüki-,
  • seniitkuulipilduja-,
  • seniitprožektori- ja
  • tõkkeaerostaadiväeosad, õhuvaatluse, teadustamise ja side väeosad, samuti õhukaitse jaoks eraldatud lennuväeosad.

Veebruaris 1945 toodi Narva piirkonda ja Jõhvi õhuvaatlus-, teadustamis- ja sideroodu vaatluspostid, sinna paigaldati raadiolokatsioonijaamad "Redut" (mis suutsid avastada lennukeid õhus 200–300 km kauguselt). 77. õhukaitsediviisile allunud väeosi 1945. aastal:

  • 434. üksik seniitsuurtükidivisjon (Narva, Tallinn);
  • 48. üksik prožektoripataljon
Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu õhukaitseväed Eestis

Merevägi [muuda]

Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu Relvajõudude Sõjalaevastik Eestis

Balti laevastik [muuda]

24. septembrist 1944 kuni 1946. aasta veebruarini asus Tallinnas Punalipulise Balti Laevastiku staap koos oma tugiüksustega. Laevastiku juhataja oli admiral Vladimir Tributs. 1944. aasta lõpul koosnes laevastik Kroonlinna, Tallinna, Saarte ja Riia merekaitsepiirkondadest. Tallinna Merekaitsepiirkonnale allus ka Porkkala-Uddi Mereväebaas, mida hakati ehitama 1944. a septembris Soomelt 50 aastaks saadud rendialale. Tallinna Merekaitsepiirkond eksisteeris veel 1947. aastal, ent hiljem reorganiseeriti see Tallinna Mereväebaasiks. Saarte Merekaitsepiirkond paiknes Väinamere saartel, staabiga Kuressaares.

Mereväe sadamaid Eestis 1945. aastal: Miinisadam (Tallinn); Lennusadam (Tallinn); Paldiski; Rohuküla (seda nimetati 1945. a dokumentides Rohuküla mereväebaasiks); Virtsu (nimetati samuti Virtsu mereväebaasiks); Mõntu; Roomassaare; Triigi; Jaagarahu; Abruka.

Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna Mereväebaas
Next.svg Pikemalt artiklis Paldiski sõjamerebaas

Rannakaitsesuurtükivägi [muuda]

27. juunil 1944 moodustati Leningradi oblastis Krasnaja Gorka garnisonis Balti Laevastiku juhataja käskkirjaga Tallinna Rannakaitsesektor, mille komandandiks määrati polkovnik Vladimir Rumjantsev. See loodi Isuri sektori baasil ning sinna kuulus 3 üksikut suurtükiväedivisjoni. Üks neist oli 314. divisjon, mille koosseisus olid 156., 341. ja 380. suurtükipatarei (vastavalt 45, 127 ja 130 mm kaliibriga suurtükkidega). Septembri lõpus – oktoobri algul 1944 saabusid patareid Eestisse ning paigutati Aegna saarele. 1944. aasta lõpus toodi lisaks 1. kaardiväe Punalipulise mere-raudteesuurtükibrigaadi 5 divisjoni ja 3 üksikpatareid, mis osalesid sõjategevuses Kuramaal, Klaipeda juures jm, ent suundusid edasi ka Kesk-Euroopasse. Sõja lõppedes toodi osa divisjone tagasi ning üks raudteesuurtükkide divisjon asus ka Paldiskisse. Pakri neemele paigutati üks patarei nelja suurtükitransportööriga TM-1-180 (kaliiber 180 mm), mis võis tulistada mistahes raudteelõigult (suurtüki fikseerimiseks oli 8 tugijalga). Üks patarei (nr 294) kolme raudteesuurtükiseadmega TM-3-12 toodi Pakri neemele 1945. aasta jaanuaris Hanko poolsaarelt (end. patarei nr 9). Viimaste kaliiber oli 304,8 mm ning need vajasid meresihtmärkide pihta tulistamiseks spetsiaalselt rajatud betoonaluseid.

Hiiumaal: 109. üksik suurtükidivisjon, allus 1945. a Balti Laevastiku Saarte Merekaitsepiirkonna Hiiumaa Rannakaitsesektorile, hiljem Saarte Rannakaitsesektorile. Divisjonile allusid järgmised patareid:

Hiiessaarest asustati enamus elanikest juba 1939. a seoses baaside rajamisega mandrile Haeska ümbrusse, 1942. a kevadel kolisid nad tagasi. 1944. a asusid nõukogude väed Hiiumaal sõjaeelseisse baasidesse ning 1945. a kevadel pidid Hiiessaare küla elanikud taas oma kodudest lahkuma.

Balti Laevastiku õhujõud: [muuda]

  • 66. miini- ja torpeedolennuväepolk (lennukid Tu-2);
  • 106. üksik lennuväetehniline pataljon Tallinnas;
  • 2. lennuväe remondirong, nimetati ümber 18. lennuväe remonditöökodadeks.

Mereväe lennuvälju Eestis 1945. aastal: Suurküla (Ämari mõis); Lasnamäe

Mereväeosi Eestis 1945. aastal:

  • 487. üksik distsiplinaarpataljon Paldiskis (hiljem vähendati rooduks);
  • Saaremaa Hüdrograafialõik;
  • 223. üksik luuredivisjon;
  • 174. energeetikakomando;
  • 19. lennuväesalk;
  • "Smerši" osakond Balti Laevastiku staabi juures;
  • 8. manipulaatorisalk (tegeles navigatsioonimärkide paigaldamisega);
  • Hiiumaa Tagalaosakond;
  • Hiiumaa Rannakaitsektori Juhatus;
  • 1198. mereväe postijaam;
  • 295. üksik siderühm (allus Hiiumaa Rannakaitsektorile);
  • 1197. mereväe postijaam;
  • 702. üksik rannasuurtükipatarei (allus Hiiumaa Rannakaitsesektorile);
  • "Smerši" osakond Hiiumaa Rannakaitsektori juures;
  • Vaatlus- ja Sideteenistuse Hiiumaa lõigu Juhatus;
  • Tagalaosakond Rohukülas;
  • 3. manipulaatorisalk;
  • 146. üksik paikne laskurrühm;
  • 1192. mereväe postijaam;
  • üksiku salga suitsumaskeeringudivisjon;

Saarte Rannakaitsesektori Poliitosakond;

  • Saarte Rannakaitsesektori Juhatus;
  • 4. õhuvaatlus-, teadustus- ja sidepataljon (allus Tallinna Mereväebaasile);
  • 4. vahilaevade divisjon (allus Tallinna Mereväebaasile);
  • 5. vahilaevade divisjon (allus Tallinna Mereväebaasile);
  • Tallinna Merekaitsepiirkonna Rannakaitse Poliitosakond;
  • 2. Balti laevastikuekipaaž (1945. a) Tallinnas (ajateenijate vastuvõtu- ja jaotuskeskus); hiljem kandis nimetusi: Tallinna Laevastiku Poolekipaaž, 3. Balti laevastikuekipaaž, asus Tallinnas 1961.a-ni, siis viidi üle Pionerskisse;

Tallinna Veekaitsepiirkonna Reidikaitse;

  • Tallinna Merekaitsepiirkonna Juhatus ja Staap;
  • Tallinna Merekaitsepiirkonna Poliitosakond;
  • Tallinna Merekaitsepiirkonna Sideosakond,

Kunda Manööverbaas;

  • 1187. mereväe postijaam;
  • 1189. mereväe postijaam;
  • Tagalaosakond Paldiskis;

Tallinna Merekaitsepiirkonna Staabi Rannakaitseosakond;

  • 1188. mereväe postijaam;
  • 98. avariipäästesalk;
  • 97. avariipäästesalk;
  • Tallinna Merekaitsepiirkonna Staabi Tagalavalitsus;
  • Tallinna Merekaitsepiirkonna Insenerteenistuse Osakond;
  • Tallinna Merekaitsepiirkonna Sanitaarosakond;
  • Tallinna Merekaitsepiirkonna Staabi Rahandusosakond;
  • 613. rannasuurtükipatarei, allus Tallinna Rannakaitsesektorile;
  • 273. rannasuurtükipatarei, allus Tallinna Rannakaitsesektorile;
  • Tallinna Merekaitsepiirkonna Sidesõlm;
  • Tallinna Veekaitsepiirkonna Reidikaitse;
  • Vaatlus- ja Sideteenistuse Paldiski lõigu Juhatus;
  • 9. väikeste allveelaevaküttide salk (allus TVMB 5. väikeste allveelaevaküttide divisjonile);
  • Tallinna Merekaitsepiirkonna "Smerši" osakond;
  • 876. üksik ehituspataljon Väike-Pakri saarel, vähemalt 01.1945–05.1947.;
  • 873. üksik sõjaväeehituspataljon Tallinnas, vähemalt 02.1945–01.1949.

NSV Liidu SARKi ja RJM Siseväed [muuda]

NSV Liidu SARKi Sisevägede Balti ringkonna valitsus
Управление ВВ НКВД Прибалтийского округа
Tegev 1. detsember 1944 – 4. mai 1946
Riik Flag of the Soviet Union.svg NSV Liit
Kuuluvus NSV Liidu SARKi Siseväed
Ülesanne sisejulgeoleku tagamine Eesti, Läti ja Leedu NSV-s
Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu SARKi Siseväed
Next.svg Pikemalt artiklis Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat

Eesti NSV asusid NSV Liidu SARKi Sisevägede Balti ringkonna valitsusele, (mis asus Vilniuse linnas ning kontrollis Leedu NSV, Läti NSV ja Eesti NSV territooriumi) alluv Sisevägede 63. laskurdiviis.

63. laskurdiviisi juhatus asus 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 1946. aastal Tallinnas, ülem Jevgeni Ignatov (ИГНАТОВ Евгений Фёдорович), staabiülem Fjodor Kuriltšik (КУРИЛЬЧИК Фёдор Антонович (1902–1964) diviisile allusid 1945. aastal:

17. mail 1945 moodustati 392. konvoivägede polk (s/o 7519), mis paiknes tollal 29 Eesti asulas.

1947. aastal allutati seni NSV Liidu Siseministeeriumile allunud siseväed NSVL RJM-ile, NSV Liidu RJM Sisevägedena. Eestis asunud siseväed allusid läbi RJM Sisevägede valitsuse otse NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Sisevägede Peavalitsusele, mitte kohalikule Eesti NSV RJM-le.

1949. aasta märtsiküüditamise ajal osales NSV Liidu Siseministeeriumi Konvoivägede 48. konvoivägede diviisi 392. konvoipolk ja 51. raudteeehitiste valve polk, küüditatavate valves ning transpordil NSV Liitu.

NSV Liidu Riigikaitse Rahvakomissariaadi ehitusväeosad [muuda]

Sõjas purustatu taastamiseks moodustati tööpataljone. Osa neist formeeriti sõjaaegsete lahinguväeosade vanema isikkoosseisu baasil, kes 1945. a veel demobiliseerimisele ei kuulunud. 289. üksik tööpataljon asus 1945. a teisel poolel Tallinnas ning tegeles sadama taastamisega. Mitu tööpataljoni oli ka põlevkivikaevanduste alal.

Maavägede meditsiiniväeosi ja -asutusi [muuda]

1945. a asus Eestis kümneid evakuatsiooni- ja välihospidale, sealhulgas:

  • 731. liikuv kirurgiline välihospidal Haapsalus 1.10.1944–15.01.1945;
  • 706. sõjaväehospidal Viljandis (−24.09.1945–);
  • 627. liikuv kirurgiline välihospidal Rakveres 11.11.1944–21.01.1945;
  • 519. liikuv kirurgiline välihospidal Kuressaares 1.12.1944–15.01.1945;
  • 364. liikuv kirurgiline välihospidal Kuressaares 11.10.1944–25.11.1945;
  • 448. evakuatsioonihospidal Tallinnas 1.03–24.09.1945;
  • 4285. nakkushospidal Tallinnas 1.10.1944–7.01.1945;
  • 4267. nakkushospidal Valgas 19.06–1.07.1945;
  • 3415. sorteerimis-evakuatsioonihospidal Valgas 1.10.1944–1.03.1945;
  • 3. liikuv kirurgiline välihospidal Tapal 1.07.1945–4.07.1946;
  • 2698. liikuv terapeutiline välihospidal Tartus 1.04.1945–24.09.1945;
  • 2586. liikuv terapeutiline välihospidal Viljandis 21.06.1945–23.07.1945;
  • 2548. evakuatsioonihospidal Sakus 3.11.1944–24.07.1945;
  • 2541. evakuatsioonihospidal Valgas (−24.07.1945–);
  • 2198. nakkushospidal Kuressaares 1.11.1944–1.03.1945, Tallinnas 1.04–24.09.1945;
  • 2186. liikuv terapeutiline välihospidal Ristil 1.12.1944–15.01.1945;
  • 2098. sõjaväehospidal Pärnus (−1.11.1945);
  • 1930. kergelthaavatute hospidal Valgas 1.10.1944–15.01.1945;
  • 1926. evakuatsioonihospidal Valgas 30.09.1944–6.01.1945;
  • 1924. evakuatsioonihospidal Võrus 15.09.1944–14.03.1945;
  • 1864. evakuatsioonihospidal Võrus 22.08.1944–8.01.1945;
  • 138. pea-välievakuatsioonipunkti valitsus vastuvõtupunktiga Ristil 5.10.1944–15.01.1945;
  • 1342. evakuatsioonihospidal Valgas 15.10.1944–15.02.1945;
  • 1326. evakuatsioonihospidal Valgas 15.10.1944–15.03.1945;
  • 1161. liikuv kirurgiline välihospidal Pärnus (1.01–15.01.1945);
  • 1011. evakuatsioonihospidal Kiviõlis 1.11.1945–1.07.1946 (sellest moodustati SM Erihaigla nr 1011, mis teenindas Eestis asunud Nõukogude sõjavangilaagreid Eestis);
  • 101. liikuv kirurgiline välihospidal Haapsalus (1.07–1.10.1945)

13. evakuatsioonihospidal Tallinnas (nimetati ümber 13. sõjaväehospidaliks ja eksisteeris selle nime all 1994. aastani) Tallinna garnisoni hospidal (praeguses Eesti Kaitseväe Peastaabi hoones Juhkentali tänav 58 või Põhja Ringkonnaprokuratuuri hoones Tatari tänav 39).

Tööpataljonid [muuda]

46. ehituspataljon, 1200 meest, Osmussaare rannapatareide ehitamiseks[1].

Tööpataljonid pärast Teist maailmasõda [muuda]

Next.svg Pikemalt artiklis Nõukogude tööpataljonid Eestis

Sõjakomissariaadid [muuda]

Eestis oli 1945. aastal 1 vabariiklik ja 14 linna- ning maakonnasõjakomissariaati:

  • Tallinna, Narva, Pärnu ja Tartu linnade ning
  • Harju, Järva, Lääne, Pärnu, Saare, Tartu, Valga, Viljandi, Viru ja Võru maakondade sõjakomissariaadid.

Sõjakomissariaadid moodustati Venemaal 1944. a kevadel ning algselt oli nende seas ka Petseri maakonna sõjakomissariaat.

1956–1988 [muuda]

1980ndate keskel oli Eestis sõjaväelasi umbes 122 480, millele lisandusid perekonnaliikmed. Neid oli rohkem kui kümnendik Eesti püsielanikkonnast. Suuremad garnisonid olid Paldiski garnison (ligikaudu 25 000), Tallinna garnison (umbes 20 000) ja Tartu garnison (ligikaudu 9000 sõjaväelast).

NSV Liidu Relvajõudude Maaväed [muuda]

NSV Liidu Relvajõudude Sõjalaevastik [muuda]

NSV Liidu Relvajõudude Õhukaitseväed [muuda]

Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu õhukaitseväed Eestis

NSV Liidu Relvajõudude Strateegilised raketiväed [muuda]

Lisaks lahinguvägedele paiknesid Eestis ka raketivägede juhtimis- ja selleks vajalike radari- ehk pelengaatorikeskused. Juhtimiskeskused asusid Tallinna lähedal Vana-Pääskülas ning Harjumaal Humala kõrgendikul. Kagu-Eesti strateegiliste keskmaarakettide staap asus Valgas (vt. 898. seniitraketipolk). Eestis, Lätis, Leedus, Valgevenes ja Venemaa lääneoblastites asunud strateegiliste raketivägede|strateegiliste raketivägede diviisid kuulusid NSV Liidu Relvajõudude Strateegiliste raketivägede 50. raketiarmee üldjuhtimisele ning koosseisu[2]. NSV Liidus võeti 1959. aastal vastu otsus teistest väeliikidest eraldiseisva relvaliigi strateegiliste raketivägede moodustamisest. Eestis asusid strateegilistest rakettidest ainult R-12 ja R-12U tüüpi raketid. R-12 raketibaasid tegutsesid paarikaupa: Lintsi – Piirsalu, Kadila – Rohu, Uniküla – Rooni ja samuti Nursi – Sänna. Erand oli ainult maa-alune R-12U baas Valgamaal Vilaski baasis. See oli ainus baas, kus raketid paiknesid seal asuvates maaalustes vertikaalsetes raketišahtides.

Eesti NSV territooriumil paiknes 1960-1970ndail aastail neli strateegiliste raketivägede raketipolku:

304. raketipolk (asus Rakveres-Kadilas-Rohul) saadeti laiali 1978. aasta teisel poolel, samal ajal saadeti laiali ka Piirsalus asunud raketipolk. Valgas asunud raketipolk saadeti laiali 1982. aastal. 1983. aastal allutati Võrus, Alūksnes (Lätis) ja Valgas asunud polgu Vilaski divisjon Ostrovi raketidiviisile staabiga Pihkva oblastis. Need polgud saadeti laiali aastatel 1987–1989.

Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu Relvajõudude Strateegilised raketiväed Eestis

1988–1993 [muuda]

NSV Liidu Relvajõudude Maaväed [muuda]

NSV Liidu Relvajõudude Sõjalaevastik [muuda]

NSV Liidu Relvajõudude Õhukaitse [muuda]

Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu õhukaitseväed Eestis

NSV Liidu Siseministeeriumi Siseväed [muuda]

Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu Siseministeeriumi Siseväed
Next.svg Pikemalt artiklis Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat
Next.svg Pikemalt artiklis Eesti NSV Siseministeerium

NSV Liidu Piirivalve [muuda]

Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu piirivalve Eestis

Olulisemad harjutus- ja laskeväljakud [muuda]

Nõukogude armee valduses olnud objektid [muuda]

Nõukogude sõjalaevastiku valduses olnud objektid [muuda]

Nõukogude armee sõjaveteranid Eestis [muuda]

Viited [muuda]

  1. ↑ Osmussaar – 1941. aasta legendide legend
  2. ↑ Jüri Pärn, Mati Õun, Raketibaasid meie seenemetsades, Tehnikamaailm, veebruar 2002
  3. ↑ Rohu raketibaas – viimsepäeva pesaVäike-Maarja infoleht, 11. november 2011
  4. ↑ Ballistilised raketid Nõukogude Liidus, Vüike-Maarva vald. Ajaloolised artikklid
  5. ↑ SÕJAVÄGI JA LOODUSKESKKOND
  6. ↑ [www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx RIIGIKONTROLLi koostatud Kaitseliidu Eesti Kaitseliidu Fondi kontrollakt], 13.10.1995

Kirjandus [muuda]

Välislingid [muuda]

Vaata ka [muuda]

v • a • r
Nõukogude okupatsioonid Eestis
Symbol-hammer-and-sickle.svg
Pärit leheküljelt "http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=NSV_Liidu_relvajõud_Eestis&oldid=3632415"