Leningradi sõjaväeringkond

Allikas: Vikipeedia
Leningradi SVR vapp

Leningradi sõjaväeringkond (vene keeles Ленинградский ордена Ленина военный округ, ЛВО, ЛенВО) oli Venemaa Föderatsiooni (enne 1992. aastat NSV Liidu relvajõudude) Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude koosseisu kuulunud piirkondlik operatiiv-strateegiline väekoondis, kuhu aastatel 1944 kuni 1956 kuulus ka Eesti NSV territoorium.

Leningradi sõjaväeringkond likvideeriti sõjaväereformi käigus 2010. aasta 1. septembrist ja endise Leningradi ja Moskva sõjaväeringkonna, Põhjamere ja Balti mere laevastiku maismaaväeosade ning VF Õhujõudude ja VF Õhukaitsevägede 1. juhatuse väeosade[1], baasil moodustati Lääne sõjaväeringkond.

Sõjaväeringkonna keskus oli Peterburi linn, sõjaväeringkonna staap asus Peterburis Talvepalee hoonetekompleksis, kus asus ka Venemaa Keisririigi Sõjaministeeriumi Peastaabi Peavalitsus.

Sõjaväeringkonna viimane ülem oli kindralleitnant Nikolai Bogdanovski.

Sõjaväeringkonna haldusala ja koosseis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõjaväeringkonda kuulusid Leningradi oblast, Murmanski oblast, Novgorodi oblast, Arhangelski oblast, Vologda oblast, Pihkva oblast, Karjala Vabariik ja Komi Vabariik.

Sõjaväeringkonna koosseisus oli alaliselt kokku:

Sõjaväeringkonna territooriumil asusid 3 suuremat maaväe väekoondist:

Lisaks

Sõjaväeringkonnas asub ka 76. õhudessantdiviis, Pihkvas.

Eesti ja Venemaa Föderatsiooni piirialadel asuvad sõjaväeosad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leningradi sõjaväeringkonna sõjaväeõppusi[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Laadoga 2009, august-september 2009, kus harjutasid sõjaväelased ametliku versiooni järgi tegutsemist võimaliku relvakonflikti ja terrorirünnaku korral. Õppused kestsid kolmes etapis septembri lõpuni. Õppuste raames harjutati sõjaväelaste tegutsemist brigaadi, polgu ja pataljoni tasemel ning mobilisatsiooni korraldamist Loode regioonis. Õppustel osalesid Leningradi sõjaväeringkonna väeosad, dessantväeosad, Põhjamere laevastiku väeosad, õhujõudude Loode ringkonna, eriolukordade ministeeriumi ja FSB üksused[2].

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nõukogude Venemaa Petrogradi sõjaväeringkond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nõukogude Venemaa Petrogradi sõjaväeringkond moodustati 23. märtsil 1918. aastal Petrogradi Töökommuuni otsusega varasema Venemaa Keisririigi Petrogradi sõjaväeringkonna piires ning sõjaväeringkonna ülemaks määrati Vladimir Antonov-Ovsejenko, kuid juba 31. märtsi Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu otsusega liideti piirkond (Petrograd ja Petrogradi kubermang), Jaroslavli sõjaväeringkonnaga. Sõjaväeringkond allus Vabariigi Revolutsioonilisele Sõjanõukogule.

1918. aasta 6. septembril moodustati 1918. aasta kevadel Nelikliidu ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud Brest-Litovski rahulepingu alusel ajutise rahu tingimustes uuesti Petrogradi SvR.

Venemaa kodusõja ning Eesti Vabadussõja käigus valgekaartliku Nikolai Judenitši poolt juhitud Loodearmee pealetungi ajal 1919. aasta 9. maist kuni 6.augustini aga linna kaitse paremaks organiseerimiseks allutati Petrogradi SvR Läänerinde Revolutsioonilisele Sõjanõukogule.

Pärast Nõukogude Venemaa ja Eesti vabariigi vehel sõlmitud Tartu rahulepingu sõlmimist Punaarmee 7. Armee väed liideti territoriaalse Petrogradi SvR.

NSV Liidu Revolutsioonilisele Sõjanõukogu otsusega nr. 126 1. veebruarist 1924 nimetati Petrogradi SvR kuhu kuulusid Leningradi oblast, Pihkva oblasti, Novgorodi oblasti, Olonetsi oblasti, Tšerepovetsi oblasti territooriumid Leningradi sõjaväeringkonnaks[3].

NSV Liidu ja Soome Talvesõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti okupeerimine ja liitmine Leningradi SvR[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teine maailmasõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

24. juunil 1941. aastal moodustati Leningradi SR baasil Põhjarinne, mis augustis 1941 jaotati aga Leningradi rindeks ja Karjala rindeks.

Peale Teist maailmasõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

9. juulil 1945 peale rindemoodustiste likvideerimist Leningradi SR taastati ning SR koosseisu lülitati Leningradi oblast, Pihkva oblast, Novgorodi oblast ja Eesti NSV (kuni 1956. aastani). 1960. aastal liideti SR ka Põhja sõjaväeringkond.

Juhtkond ja organisatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Petrogradi ja Leningradi sõjaväeringkonna juhid[muuda | redigeeri lähteteksti]

1924. aasta sõjaväeringkondade reorganiseerimise järel loodi järgmine SvR juhtorgan Staap koos allüksustega:

  • Poliitvalitsus,
  • Sõjaõhujõudude valistus,
  • Varustusülema valitsus,
  • Sõjalis-sanitaarvalitsus,
  • Sõjalis-veterinaarvalitsus,
  • Inspektsioonid:
    • suurtükiväe ja soomusjõudude inspektsioon;:
    • keemialase kaitse alase ettevalmistuse inspektsioon;
    • insenerteenistuse inspektsioon;
    • sideinspektsioon,
    • ratsaväe- ja remondiinspektsioon;:
    • sõjaliste õppeasutuste inspektsioon;
    • rivivälise ja füüsilise ettevalmistuse inpektsioon.
  • Ringkonna staabi koosseisu kuulusid:
  • Ringkonnavalitsus jaguneks kaheks osakonnaks: riviosakond ja juhtivkoosseisuga komplekteerimise osakond.

1925. aasta 16. aprillil lihtsustati SvR Staabi struktuuri ning kooseisus olid põhiüksused:

Tugiteenustena: riviosakond ja juhtivkoosseisuga komplekteerimise ning administratiiv-haldusosakond.

SvR juhiks oli ülemjuhataja, kelle juures tegutses nõuandev organ: Lahingulise ettevalmistuse nõukogu; Nõukogusse kuulusid: peale juhataja Revolutsioonilise Sõjanõukogu liikmed, ringkonna staabi ülem ja komissar ning inspektsioonide ja valitsuste ülemad.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]


Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]