BTR-70
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
BTR-70
| |
|---|---|
| Põhilised taktikalis-tehnilised andmed | |
| Pikkus | 7,5 m |
| Laius | 2,8 m |
| Kõrgus | 2,3 m |
| Kaal | 12 t |
| Kiirus | maastikul 50 km/h maanteel 80 km/h |
| Käiguvaru | maanteel 700 km |
| Suurtükk | - |
| Kuulipildujad | 14,5 mm kuulipilduja NSVT 7,62 mm kuulipilduja PKT |
| Soomus | 6...10 mm |
| Mootor | ZMZ-4905 |
| Mootori võimsus | 2 x 120 hj |
| Meeskond | 3+8 inimest |
BTR-70 (GAZ-4905) on Nõukogude Liidus valmistatud amfiibne soomustransportöör.
Taktikalis-tehnilised andmed[muuda | muuda lähteteksti]
Mõõdud ja massiandmed
- Pikkus: 7535 mm
- Laius: 2800 mm
- Kõrgus: 2235 mm
- Kliirens: 475 mm
- Lahingukaal: 11,5 t
Relvastus
- Tornirelvade tõstenurk –5...+30°
- 14,5 mm kuulipilduja KPVT
- Sihikuline laskekaugus:
- Lahingukomplekt: 500 padrunit
- 7,62 mm kuulipilduja PKT
- Sihikuline laskekaugus:
- Lahingukomplekt: 2000 padrunit
Kaitstus
- Soomuskaitse
- Kere esiosa 8...10 mm
- Kere küljed ja tagaosa 6 mm
- Torn 6 mm
- Katus 6 mm
- Keemiakaitse
Jõuseade, liikuvus
- Vedelikjahutusega bensiinimootor ZMZ-4905
- Silindrite arv ja asetus: V8
- Võimsus: 2 x 120 hj
- Kütusekulu: 45 l/100 km
- Kiirus maanteel: 80 km/h
- Sõidukaugus: 400 km
Meeskond
- Komandör
- Sihtur
- Juht-mehaanik
- Kuni 7 sõitjat dessandina
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
BTR-70 on üldpõhimõttelt sarnane oma eelkäija, BTR-60PB-ga. Muutustena on madaldatud siluetti, paigaldatud võimsam jõuseade ja toodud dessandi jalastumisluugid korpuse külgseintelt keskele rataste vahele. Soomus on paksem ja kummid peavad läbitorkamisele paremini vastu. Mootoreid on 2 ja need peavad töötama sünkroonitult. BTR-70 on täielikult ujumisvõimeline. Esiosas paikneb vints tõmbejõuga 6 t ja pikkusega 50 m. Rehvide rõhk on reguleeritav rehvirõhu keskkontrollsüsteemiga juhi kõrval, mis tagab suurema läbivuse. Paigaldatud on raadiojaam R-123M ja pardasidesüsteem R-124.
Relvastusse kuuluvad tornis raskekuulipilduja KPVT ja kuulipilduja PKT. Soomuki allüksuse relvastuses on ühtlasi 2 Igla või Strela-3 kantavat õhutõrjeraketti, granaadiheitja RPG-7 millele võivad lisanduda 2 AGS-17 automaatgranaadiheitjat, mis võtavad enda alla kahe jalaväelase kohad.
Juhi optilised seadmed on 3 periskoopi TNPO-115 ja päevanägemisseade TNP-B, mille saab asendada öönägemisseadmega TVNO-2B. Soomuki ülemal on samuti 3 periskoopi TNPO-115 ja kas päevanägemissüsteem TPKU-2B või öönägemissüsteem TKN-1S, mis töötab koos infrapunavalgusseadmega OU-3GA-2. Torn on varustatud PP-61AM või 1PZ-2 periskoopsihikuga sihturi jaoks ja jalaväelased dessandiruumis on varustatud TNP-B seadmetega.
Rataste vahel asuvad jalastumisluugid on kitsad ja natuke ohtlikud, sest masina liikuma hakates on oht jääda rataste alla. Samal ajal on dessant väljumise-sisenemise ajal paremini varjatud. Nõukogude Armee eeskirjad nägid näiteks ette vägede jalastumise liikuvalt sõidukilt.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
BTR-70 töötati välja 1960. aastate lõpus ja otsustati võtta relvastusse 21. augustil 1972 BTR-60 järeltulijana. Avalikkusele näidati seda transportööri esimest korda siiski alles 1980. Soomukit BTR-70 kasutati laialt Afganistani sõjas. Kokku on toodetud üle 10 000 seda tüüpi soomuki.
BTR-70 vahetas välja BTR-80. Siiski on ta siiani paljude riikide relvastuses, sest seda on eksporditud nii teistele Varssavi pakti maadele kui teistele liitlastele. On üritatud ka asendada kapriisseid bensiinimootoreid ja suurendada dessandiluuke.
Kasutamine relvajõududes[muuda | muuda lähteteksti]
Tänapäeval kasutatakse soomukeid BTR-70 kõige rohkem Venemaal (2000), Ukrainas (1026), Iraanis (1000), Bangladeshis (üle 500) ja Hiinas (500). Kogu maailmas on neid relvastuses üle 6500.
Rumeenia tootis litsentsi alusel soomukeid BTR-70 ise, kuid lisaks töötas välja täiustatud modifikatsiooni TAB-77. Sellel on asendatud torn ja bensiinimootorid.
Eesti kaitseväelastel või kaitseliitlastel õnnestus 1990. aastate algul Vene armeelt üle võtta mõned BTR-70d. Kaitseväe Lahingukoolis kasutati ühte neist väljaõppes kuni 1990. aastate lõpuni. Osa kasutati sihtmärkidena. Kaitseliidu Harju Maleva käsutuses oli veel 2000. aastatel samuti üks BTR-70 tüüpi soomuk, mille väidetavast kadumisest puhkes 2005. aastal skandaal.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: BTR-70 |
Postimees: Kadunud soomuk toob Kaitseliitu lauskontrolli
