BTR-70

Allikas: Vikipeedia

BTR-70

BTR-80

Põhilised taktikalis-tehnilised andmed
Pikkus 7,5 m
Laius 2,8  m
Kõrgus 2,3  m
Kaal 12  t
Kiirus maastikul 50 km/h
maanteel 80 km/h
Käiguvaru maanteel 700 km
Suurtükk -
Kuulipildujad 14,5 mm kuulipilduja NSVT
7,62 mm kuulipilduja PKT
Soomus 6...10 mm
Mootor ZMZ-4905
Mootori võimsus 2 x 120 hj
Meeskond 3+8 inimest

BTR-70 (GAZ-4905) on Nõukogude Liidus valmistatud amfiibne soomustransportöör.

Taktikalis-tehnilised andmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mõõdud ja massiandmed

  • Pikkus: 7535 mm
  • Laius: 2800 mm
  • Kõrgus: 2235 mm
  • Kliirens: 475 mm
  • Lahingkaal: 11,5 t

Relvastus

  • Tornirelvade tõstenurk -5...+30°
  • 14,5mm kuulipilduja KPVT
    • Sihikuline laskekaugus:
    • Lahingkomplekt: 500 padrunit
  • 7,62mm kuulipilduja PKT
    • Sihikuline laskekaugus:
    • Lahingkomplekt: 2000 padrunit

Kaitstus

  • Soomuskaitse
    • Kere esiosa 8...10 mm
    • Kere küljed ja tagaosa 6 mm
    • Torn 6 mm
    • Katus 6 mm
  • Keemiakaitse

Jõuseade, liikuvus

  • Vedelikjahutusega bensiinimootor ZMZ-4905
    • Silindrite arv ja asetus: V8
    • Võimsus: 2 x 120 hj
    • Kütusekulu: 45 ltr/100 km
  • Kiirus maanteel: 80 km/h
  • Sõidukaugus: 400 km

Meekond

  • Komandör
  • Sihtur
  • Juht-mehhaanik
  • kuni 7 sõitjat dessandina

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

BTR-70 on üldpõhimõttelt sarnane eelkäijale, BTR-60PB-le. Muutustena on madaldatud siluetti, paigaldatud võimsam jõuseade ja toodud dessandi jalastumisluugid korpuse külgseintelt keskele rataste vahele. Soomus on paksem ja kummid peavad läbitorkamisele paremini vastu. Mootoreid on 2 ja need peavad töötama sünkroniseeritult. BTR-70 on täielikult ujumisvõimeline. Esiosas paikneb vints tõmbejõuga 6 t ja pikkusega 50 m. Rehvide rõhk on reguleeritav rehvirõhu keskkontrollsüsteemiga juhi kõrval, mis tagab suurema läbivuse. Paigaldatud on raadiojaam R-123M ja pardasidesüsteem R-124.

Relvastusse kuuluvad tornis raskekuulipilduja KPVT ja kuulipilduja PKT. Soomuki allüksuse relvastuses on ühtlasi 2 "Igla" või "Strela-3" kantavat õhutõrjeraketti, granaadiheitja RPG-7 millele võivad lisanduda 2 AGS-17 automaatgranaadiheitjat, mis võtavad enda alla kahe jalaväelase kohad.

Juhi optilised seadmed on 3 periskoopi TNPO-115 ja päevanägemisseade TNP-B, mille saab asendada öönägemisseadmega TVNO-2B. Soomuki ülemal on samuti 3 periskoopi TNPO-115 ja kas päevanägemissüsteem TPKU-2B või öönägemissüsteem TKN-1S, mis töötab koos infrapunavalgusseadmega OU-3GA-2. Torn on varustatud PP-61AM või 1PZ-2 periskoopsihikuga sihturi jaoks ja jalaväelased dessandiruumis on varustatud TNP-B seadmetega.

Rataste vahel asuvad jalastumisluugid on kitsad ja natuke ohtlikud, sest masina liikuma hakates on oht jääda rataste alla. Samal ajal on dessant väljumise-sisenemise hetkel paremini varjatud. Nõukogude Armee eeskirjad nägid näiteks ette vägede jalastumise liikuvalt sõidukilt.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

BTR-70 joonisena

BTR-70 töötati välja 1960. aastate lõpus ja otsustati võtta relvastusse 21. augustil 1972 BTR-60 järeltulijana. Avalikkusele näidati seda transportööri esimest korda siiski alles 1980. Soomukit BTR-70 kasutati laialt Afganistani sõjas. Kokku on toodetud üle 10 000 seda tüüpi soomuki.

BTR-70 vahetas välja BTR-80. Siiski on ta siiani paljude riikide relvastuses, sest seda on eksporditud nii teistele Varssavi pakti maadele kui teistele liitlastele. On üritatud ka asendada kapriisseid bensiinimootoreid ja suurendada dessandiluuke.

Kasutamine relvajõududes[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tänapäeval kasutatakse soomukeid BTR-70 kõige rohkem Venemaal (2000), Ukrainas (1026), Iraanis (1000), Bangladeshis (üle 500) ja Hiinas (500). Kogu maailmas on neid relvastuses üle 6500.

Rumeenia tootis litsentsi alusel soomukerid BTR-70 ise, kuid lisaks töötas välja täiustatud modifikatsiooni TAB-77. Sellel on asendatud torn ja bensiinimootorid.


Eesti kaitseväelastel või kaitseliitlastel õnnestus 1990-ndate algul Vene armeelt üle võtta mõned BTR-70d. Kaitseväe Lahingukoolis kasutati ühte neist väljaõppes kuni 1990-ndate lõpuni. Osa kasutati sihtmärkidena. Kaitseliidu Harju Maleva käsutuses oli veel 2000-ndatel samuti üks BTR-70 tüüpi soomuk, mille väidetava kadumisega seonduvalt puhkes 2005. a skandaal.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seonduvat tehnikat:

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Postimees: Kadunud soomuk toob Kaitseliitu lauskontrolli