Männiku asum

Allikas: Vikipeedia
Männiku

Männiku tee 02.jpg

Nõmme linnaosa

Pindala: 3,70[1] km²
Elanikke: 5993 (1.06.2012)[2]

Koordinaadid: 59° 23′ N, 24° 43′ E59.375324.7181koordinaadid: 59° 23′ N, 24° 43′ E
Tallinn manniku asum.png

Männiku asum on asum Tallinnas Nõmme linnaosas.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Veel 20. sajandi algul kandis see piirkond Valdeku tänava ja Männiku tee nurgal asunud samanimelise kõrtsi järgi nime Valdeki (Waldeck - saksa keeles metsatukk). 1798. aastal ilmunud Mellini atlases näeme mainitud asutuse nime Suklemi. Veidi muutunud kujul (Suklema) esineb see nimi raudtee ja Raku vahelisel alal 19. ja 20. sajandi vahetuse kaartidel.

Männiku oli pikki aastaid Nõmme ääremaa, väheasustatud koht, kus paiknesid ainult üksikud suurte kruntidega majad, sisuliselt talud. 1914. aastast alates, kui lähedusse rajati Peeter Suure merekindluse pealaod (Männiku hiidlaod), muutus mõõduandvaks sõjavägi. Eesti Vabariigi päevil oli Männikul Vahipataljoni kasarmu, linna külje all paiknesid endiselt laskemoonalaod, kaitseväe laboratoorium ja suur õppepolügoon.

Murdepunktiks Männiku ajaloos võib pidada 5. aprilli 1937. Sel päeval kinnitas majandusministeerium osaühingu Kvarts põhikirja. Toodang, silikaattellised, oli tolleaegsel ehitusmaterjali turul nõutav kaup, vaatamata isegi asjaolule, et analoogiline ettevõte juba töötas läheduses Liiva-Ristil.

Männikul on tegutsenud ka üks lokaalne organisatsioon, 1933. aastal loodud Nõmme-Valdeki Raba Turbaühing. Seoses elanikkonna kasvuga 1930. aastate lõpul, asutati siia ka Nõmme Majaomanike seltsi osakond. Männiku polügooni (Valdeki laskerada) kasutasid teiste hulgas aktiivselt ka Nõmme kaitseliitlased.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Nõmme linnaosa arengukava 2008-2012. Lk. 114 (Tabel. 32)
  2. Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]